Eelmisel kuul langes elektri hind nii Põhja- kui Baltimaades

NPS-i süsteemihind alanes 4,3 protsenti 36,70 euroni, NPS Eesti piirkonnas oli langus 9,5 protsenti ja hinnaks 42,32 eurot ning Lätis ja Leedus oli keskmiseks hinnaks 47,32 eurot megavatt-tunni kohta.

Üldine hinnalangus tulenes soojadest ilmadest nii Põhjamaades kui ka Baltikumis, mistõttu jäi tarbimine tavapärase kütteperioodi algusega võrreldes tagasihoidlikumaks. Lisaks oli terve novembrikuu vältel tööst väljas Norra ja Hollandi vaheline merekaabel. Samas oli Norra hüdroreservuaaride täituvus jätkuvalt madalam kui viimaste aastate samal perioodil.

Märgatavalt vähenes erinevus NPS süsteemihinna ning Läti ja Leedu hinnapiirkondade vahel. Kui oktoobrikuus oli Läti ja Leedu hinnapiirkonna keskmine hind süsteemihinnast 62 protsenti kõrgem, siis novembris ületas Läti ja Leedu hinnapiirkonna keskmine hind süsteemihinda 29 protsendi võrra. Hinnaerinevuse vähenemise taga oli ühelt poolt suurenenud import kolmandatest riikidest, eelkõige taastunud import Kaliningradist, ning teiselt poolt tagas hinnaerinevuse vähenemise harvem esinenud ülekandevõimsuse puudujääk Eesti ja Läti piiril.

Novembrikuu jooksul olid ühenduse EstLink 1 võimsusvood suunatud Soomest Eestisse 89 protsendil ajast ehk 644 tunnil ja suunaga Eestist Soome 76 tunnil ehk 10 protsendil ajast. Eesti ja Soome hinnad ühtisid 54 protsendil eelmise kuu tundidest ning Läti ja Leeduga oli hind Eestis sama 69 protsendil tundidest.

Süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnad pisut vähenesid eelmisel kuul, liikudes vahemikus 4,34-4,79 eurot tonni kohta. Eestisse imporditud maagaasi kuu keskmine hind oli novembris Eleringi hinnangul 31,69 euro tasemel megavatt-tunni kohta, mis on 98 sendi võrra kõrgem oktoobrikuu hinnast.