4.2. Gaasisüsteemi pikaajaline planeerimine

Et tagada varustuskindlus ja kindlustada gaasisüsteemi jätkusuutlik toimimine, on hädavajalik gaasisüsteemi terviklik pikaajaline planeerimine. Gaasisüsteemi planeerimisel lähtutakse riiklikest ja Euroopa Liidu eesmärkidest, millest tähtsaim täna on Balti ja Soome regionaalse gaasitaristu kiire väljaarendamine ja selle liitmine Euroopa gaasivõrkudega ning ühise Euroopa Liidu gaasituruga.

Pikaajalisel planeerimisel on oluline hinnata erinevate investeeringute otstarbekust, arvestades nii otsest majanduslikku kui ka rahaliselt mittemõõdetavat kasu, näiteks varustuskindlus, keskkonnakaitse ja energiajulgeolek. Elering kaalub gaasisüsteemi planeerimisel mitmeid aspekte ning püüab nende vahel tasakaalu leida: varustuskindlus, turg, keskkond, jätkusuutlikkus ja efektiivsus. Analüüsi tulemused võetakse arvesse gaasi ülekandevõrgu arengukava koostamisel.

Regionaalsel tasandil koostavad süsteemihaldurid iga kahe aasta järel gaasi regionaalse investeeringute plaani (GRIP – Gas Regional Investment Plan). Eesti kuulub BEMIP-i regiooni, kuhu kuuluvad veel Soome, Läti, Leedu, Poola, Taani ja Rootsi süsteemihaldurid. GRIP-is kirjeldatakse ühiseid plaane ja projekte, mis aitavad ühendada omavahelisi gaasitaristuid, suurendada varustuskindlust, luua ühist gaasiturgu ja ühtlasi proovivad adresseerida erinevusi riikide õiguslikus, reguleerivas ja tehnilises raamistikus.

Lisaks regiooni tasandile, koostatakse Euroopa süsteemihaldurite koostöös ning ENTSOG (European Network of Transmission System Operators for Gas) eestvedamisel iga kahe aasta järel gaasivõrgu kümne aasta arengukava (TYNDP - Ten Year Network Development Plan). Arengukava raames vaadeldakse uusi ülepiirilist mõju omavaid projekte ning hinnatakse neid tehniliste ja sotsiaal-majanduslike indikaatorite alusel. Kõige kasulikumad projektid kantakse arengukavasse ning viiakse süsteemihaldurite koostöös ellu. Gaasituru tehniliste ja sotsiaalmajanduslike analüüside tegemiseks kasutatakse vastavalt gaasivõrgu ning gaasituru mudeleid.

Gaasivõrgu analüüs

Gaasisüsteemi planeerimisel koostab Elering erinevaid gaasisüsteemiga seotud analüüse, millest üks on gaasivõrgu analüüs. Gaasi ohutu ja efektiivne transport on väga tähtis osa gaasi varustuskindlusest. Gaasi transportimist mõjutavad parameetrid nagu näiteks torude pikkused, torude diameetrid, torude materjal ja pidevalt muutuvad parameetrid nagu näiteks gaasi rõhk, gaasi kogused ja gaasi koostis. Lihtsalt öeldes tegeleb gaasivõrgu analüüs gaasivoogude uurimisega gaasivõrgus, arvestades kõiki eelnevalt mainitud ja teisi mõjutavaid parameetreid. Gaasivõrgu analüüsiga on võimalik uurida näiteks uute projektide – näiteks uue toruühenduse ehitamist naaberriikide vahel – mõju olemasolevale gaasivõrgule. Analüüsi väljundiks võib olla planeeritava projekti optimaalne tehniline lahendus – näiteks planeeritava toru optimaalne diameeter – või ülevaade vajalikest võrgutugevdustest, et gaasivõrk saaks toimida ohutult ja tõhusalt.

Gaasivõrkude analüüside tegemiseks on olemas erinevad tarkvarad. Eleringis on kasutusel gaasivõrgu simulatsioone võimaldav tarkvara SIMONE. Tarkvaraga on loodud Eesti gaasivõrgu mudel, millega saab simuleerida gaasivoogude liikumist Eesti gaasivõrgus ning seeläbi analüüsida erinevate projektide mõju gaasivõrgule.

Gaasituru analüüs

Lisaks gaasivõrgu tehnilistele analüüsidele, on oluline hinnata planeerimise käigus ka projektide ja tegevuste majandusmõju ning mõju gaasiturule. Gaasisüsteemi projektid, eriti ülepiirilised gaasitorud, omavad laiemat mõju kogu regionaalsele gaasiturule. Projektide teostamise analüüsimisel ning planeerimisel hinnatakse projektide teostamisel tekkivaid tulusid ning kulusid.

Turuanalüüsides vaadeldakse projekti loodavaid erinevaid kasusid ning võrreldakse neid projekti kuludega investeeringuteks ning mõjuga keskkonnale. Gaasitaristu projekti loodavad kasud võivad olla näiteks varustuskindluse kasv, kaubanduse ning konkurentsi kasv, ligipääs odavamale gaasiallikale, keskkonnasaaste vähenemine jms. Kuludena vaadeldakse peamiselt projekti elluviimise ning opereerimisega seotud kulusid ning keskkonnamõjusid. Kasud ja kulud kvantifitseeritakse ning võimalusel monetiseeritakse, et hinnata projekti kasumlikkust ning otsustada projekti lülitamine arengukavasse. Edasi liigutakse projektidega, mis on edukalt läbinud nii tehnilise gaasivõrgu analüüsi kui ka majandusliku gaasituru analüüsi.