Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 2017/1938 kirjeldatakse valemiga N-1 gaasitaristu tehnilisest võimsusest tulenevat suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul:

 

EP_m – kõikide süsteemi sisendpunktide võimsus (mln m³/päevas)
P_m – sisemaine tootmisvõimsus (mln m³/päevas)
S_m – sisemaiste gaasihoidlate tarnitav kogus (mln m³/päevas)
LNG_m – sisemaiste veeldatud maagaasi terminalide tarnitav võimsus (mln m³/päevas)
I_m– suurima võrguelemendi läbilaskevõime (mln m³/päevas)
D_max – gaasi päevane kogunõudlus arvestuspiirkonnas erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mis esineb statistilise tõenäosuse kohaselt üks kord iga 20 aasta jooksul (mln m³/päevas)

 

Eesti gaasiülekandevõrk on ühendatud Venemaa ülekandevõrguga Värskas ja Narvas ning Läti ülekandevõrguga Karksis. 2020.a. valminud Balticconnector lisas Eestile ühenduse Soome ülekandevõrguga. Seoses sellega paranes ka oluliselt Eesti gaasisüsteemi N-1 kriteerium: Eesti gaasiülekandevõrgu suurima läbilaskevõimega võrguelement on uus Karksi gaasimõõtejaam võimsusega 10 mln m3/päevas. Aastal 2022 olid sisendvõimsused järgmiste võimsustega:

EP_m = 24,7 mln m³/päevas
P_m = 0 mln m³/päevas
S_m = 0 mln m³/päevas
LNG_m = 0 mln m³/päevas
I_m = 10 mln m³/päevas
D_max = 6.7 mln m³/päevas (2006. a)

 

Aastal 2022, tulenevalt geopoliitilisest olukorras, on Eesti otsustanud loobuda Vene gaasitarnetest. Lisaks sellele ehitati 2022 aastal Paldiski GMJ juurde võimekus vastu võtta LNG ujuvterminalist gaasi Eesti võrku. Narva ja Värska punkt loetakse alates 2023. aastast võrdseks nulliga. Paldiski punktiga lisandus tehnilist võimsust aastasse 2023 7,7 mln m³/päevas. Tulenevalt nendest muutustest on muutunud ka N-1 olukord:

EP_m = 25,4 mln m³/päevas
P_m = 0 mln m³/päevas
S_m = 0 mln m³/päevas
LNG_m = 0 mln m³/päevas
I_m = 10 mln m³/päevas
D_max = 6.7 mln m³/päevas (2006. a)

 

Allolev tabel 3 annab ülevaate piiripunktide läbilaskevõimetest eri tingimustel ja sellest sõltuvalt vastavusest N-1 kriteeriumile. Tabelist on näha, et arvutades N-1 kriteeriumit eri tingimustel, võib hinnang varustuskindlusele olla erinev. 2022.a. lisandunud võimekus kasutada ujuvat LNG terminali Eesti gaasivõrku gaasi sisestamisel kompenseerib Narva ja Värska punkti sulgemisest tulnud varustuskindluse vähenemise.

 

Tabel 3 Eesti gaasiülekandevõrgu piiripunktide läbilaskevõime ja N-1 kriteeriumi hinnang 2023

Lisaks eelnevalt välja toodud varustuskindluse kriteeriumite tagamisele koostab Elering erinevaid plaane ja kavasid, mis aitavad kaudselt tagada varustuskindlust ja ennetada hädaolukorra tekkimist gaasisüsteemis. Riiklikul tasandil koostab Elering kord kahe aasta jooksul „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi“ ja „Elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise plaani“.

Seoses sellega, et Balti riikide gaasisüsteemid on tugevalt integreeritud ja omavad märkimisväärset mõju üksteisele, siis on varustuskindluse vaatenurgast oluline ka regionaalsete plaanide ja kavade olemasolu. Elering osaleb regionaalse riskihindamise kava, regionaalse ennetava tegevuskava ja regionaalse hädaolukorra lahendamise kava koostamise juures. Regionaalse riskihindamise kavas hinnatakse ja analüüsitakse ühiselt regiooni (Eesti, Läti ja Leedu) gaasivarustuse riske.⁹ Regionaalse ennetava tegevuskava eesmärk on kokku leppida regionaalsetes ja riiklikes meetmetes, mis aitavad ennetada erinevate riskide realiseerumist ja leevendada nende mõju. Regionaalse hädaolukorra lahendamise kava eesmärk on kokku leppida tegevustes, mille järgi regiooni riigid tegutsevad, kui gaasivarustuse tagamine on häiritud ühes riigis või terves regioonis.