6.5.2.1 Segajäägi arvutamise metoodika

Alates 2020. aastast kasutab AIB metoodikat, mis põhineb päritolutunnistuste väljastamisel. Allpool joonisel 34 on toodud skeem, kuidas leitakse Eesti segajääk.

Esmalt leitakse esialgne sisemaine segajääk. Kui sisemaine segajääk on suurem kui sisemaine tõendamata päritolu tarbimine, siis tekib ülejääk ja see lisatakse Euroopa üldisesse segajääki. Kui sisemaine segajääk on väiksem kui sisemaine tõendamata tarbimine, siis tekib puudujääk ja see kaetakse Euroopa üldise segajäägi abil.

Keskkonnamõjude indikaatorid, nt. CO₂ sisalduse näitaja arvutatakse puudujäägi puhul, võttes aluseks sisemaise segajäägi CO₂ sisalduse ja puudujäägi osas arvestades Euroopa üldisest segajäägist võetud CO₂ sisaldust. Ülejäägi korral on CO₂ sisaldus lõplikus segajäägis võrdne CO₂ sisaldusega sisemaises segajäägis.