Elektrienergia kulu võib moodustada üsna suure osa igakuisest kulust nii perele kui ettevõttele. Alltoodud näide selgitab, kuidas hinnata kulu elektrile ja võrrelda erinevaid elektrimüüjate pakutavaid pakette.

1. Esmalt tuleb hinnata, kui suur on elektri tarbimine aastas kokku. Oma tarbimispunkti andmeid saab vaadata Eleringi Estfeed kliendiportaalist https://e.elering.ee/ iga liitumispunkti omanik. Klikkides jaotisel „Energia mõõteandmed“ näete nii võrgust tarbitud kui ka võrku antud elektritoodangu kogust, mis on oluline näiteks päikesepaneelide omanikele.
2. Teiseks on asjakohane vaadata, kas tarbimine püsib aasta jooksul enam vähem sama või on sesoonselt kütte- või jahutusperioodil märgatavalt kõrgem. Samuti saab sealt jälgida, kas on märgatav erinevus päeval ja öösel tarbitud energiakoguse vahel. Selle alusel saab hinnata, milline elektripakett oleks sobilikum (vt punkt 5). Samuti saab nende andmete alusel kaaluda kütte- või jahutussüsteemi muutmist või päikesepaneelidesse investeerimist.
3. Parima pakkumise tegemiseks vajavad ka elektrimüüjad ligipääsu tarbimisandmetele. Vastavasisulise volituse tarbimisandmete nägemiseks saab anda Eleringi veebilehel https://e.elering.ee/ jaotises „Ligipääsuõigused andmete jagamiseks“.
4. Saadud andmete alusel tuleks küsida hinnapakkumist erinevatelt elektrimüüjatelt, et võrrelda turul pakutavaid hindu ja pakette. Kõikide energiamüüjate loetelu ja kontaktid on leitavad Eleringi veebilehelt. Internetist leiad ka mitmeid portaale, kus saab elektrimüüjate pakkumisi võrrelda.
5. Müüjad pakuvad erinevat tüüpi elektrilepingu pakette:
   • Börsihinnaga pakett, mis võtab aluseks tarbimiskoha tunnimõõteandmed ning iga tunni elektribörsi hinna. Hinnale lisandub igal müüjal erinev müügimarginaal. NB! Börsihinnapaketis toodud hind ei sisalda käibemaksu, vaid see tuleb ise hinnale juurde arvestada.
   • Keskmise börsihinna pakett, mis võtab aluseks kuu keskmise börsihinna. Ka see hind ei sisalda pakkumises käibemaksu ja hinnale lisandub müügimarginaal. 85
   • Fikseeritud hinnaga pakett, mille puhul on elektri hind lepingus fikseeritud ja tarbija saab alati kindel olla, et elektri börsihinna kõikumised teda ei mõjuta. Pakutakse ka pakette, kus päevane ja öine fikseeritud hind erineb. Kontrolli, kas hind juba sisaldab käibemaksu või peab selle lisama.
   • Hübriidpakett, kus klient saab valida, mitu protsenti tarbimiskogusest tasub ta elektribörsi hinna alusel ning mitu protsenti fikseeritud hinnaga;
   • Universaalteenus, kus energia hind on Konkurentsiameti määratud. Hinnale lisandub müügimarginaal, mis müüjatel erineb.
   • Roheline pakett, mis võib olla nii börsihinnapõhine kui ka fikseeritud, kuid sisaldab rohelise energia ostu päritolutunnistust. Võimalik on valida kas 100% roheenergia või lepingus määratud osa.
6. Pakettide võrdlemisel tuleb tähelepanu pöörata ka järgnevale:
   • Kas hinnad sisaldavad käibemaksu või lisandub see hinnale (näiteks börsihinnale);
   • Kas leping on tähtajaline või tähtajatu ja kas lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel lisandub katkestamistasu;
   • Kas lisaks energiahinnale lisandub ka kuutasu;
   • Kas lepinguga kaasneb muid soodustusi ja kas need on olulised (ühisarve, soodsamalt muud energiateenused nagu maagaas või autokütus jne.)
7. Kuise kulu arvutamiseks tuleb korrutada pakutav energiahind (senti/kWh) (börsihinna puhul börsihinna prognoos, millele on lisatud käibemaks) enda tarbimisega kuus (kWh). Mõistlik on teha arvutus eraldi talve- ja suvekuule ning aastale kokku (vt ka tabel 6).
8. Kui olete endale sobilikuma paketi ja müüja välja valinud, siis müüja valikuks ja vahetamiseks piisab, kui klient sõlmib uue väljavalitud müüjaga lepingu. Lepingu sõlmimisel annab müüja teada, millal vahetus toimub.
9. Uus müüja lõpetab vana lepingu automaatselt. Kui eelmisel lepingul oli katkestamistasu, siis selle arve esitab eelmine müüja.
10. Müüja vahetamine on tasuta ja see ei katkesta kunagi elektritarnet.

 

 

2021. ja 2022. aasta oli nii elektriturule kui ka energiaturgudele globaalses mastaabis erakordne aasta. Langesid kokku mitmed ilmastiku- ning majandusmõjud. Ühelt poolt COVID-19 pandeemiast väljuva majanduse järsk taastumine ning teisalt Venemaa agressiooniga Ukraina vastu kaasnenud „energiakriis“, mis tekitasid Euroopas ning kogu maailmas erakordsed muutused energiakandjate hinnas.

Tavatarbijale väljendus see olulisel määral elektrienergia hinnas. 2021. aasta jooksul muutunud energiahinnad on suurepärane näide sellest, kuidas elektrienergia tootmiskulud otseselt mõjutavad elektrienergia hinda. Muutusi elektriturul kirjeldab joonis 37, kus on välja toodud nädalate keskmisena olulisemate energiakandjate ning elektrienergia börsihinna muutus Eestis.

Jooniselt 36 tuleb selgelt välja, kuidas mitmekordistunud energiakandjate hinnad viisid üles ka elektrienergia hinna Eestis. Tulevikus võib suurima tõenäosusega selliseid protsesse jälgida veelgi tihemini – elektrienergia hinna pikaajaline trend on eelkõige kujundatud vastavalt olulisemate sisendkütuste hindadele, kuid lühiajaliselt võib ette tulla olulist volatiilsust, näiteks tänu soodsatele tootmistingimustele päikese- ja tuuleelektrijaamade jaoks või tänu külmadele ilmadele ja suurele tarbimisvajadusele.

ENTSO-E on välja töötanud kehtiva soovitusliku rollimudeli, mille loomisse olid kaasatud ka ebIX-i (suunatud jaeturule) ja EFET-i (tootjaid ühendava organisatsiooni) esindajad.

Rollimudelis on määratletud kõik selle valdkonna rollid. Kuna rollid muutuvad, siis vaadatakse teatud aja tagant need üle ja viiakse neisse sisse täiendused. Eelkõige on jälgitud reeglit, et oleksid kaetud kõik andmevahetusega seotud tururollid. Mõnedel turuosalistel on ettevõtjana täita erinevad rollid. Näiteks on põhivõrguettevõtja üks roll olla võrguettevõtja, teine roll on olla süsteemihaldur – nende kahe rolli vastutus ja tegevused on väga erinevad.

Eesti elektriturul on turuosalisteks elektriettevõtja (tootja, võrguettevõtja, liinivaldaja, müüja/bilansihaldur, agregaator, tarbija ja elektribörsi korraldaja (joonis 37).

Tootja on elektriettevõte, kes toodab elektrienergiat selleks ettenähtud tootmisseadme(te) abil. Erinevad võimalused elektrienergia tootmiseks määrab ära kütus, millest toodetakse: põlevkivi, taastuvad energiaallikad (tuul, vesi, päike), gaas, tuumaenergia, koostootmine jt. Toodetud elektrienergia müüakse tarbijatele. Selleks kasutatakse elektribörsi, elektrienergia müüjat või bilansihaldurit ning transporditakse jaotusvõrgu või põhivõrgu liinide kaudu tarbimiskohtadesse. Tootjatel on võimalus sõlmida ka otselepingud suurtarbijatega, kellele müüakse elektrienergiat ilma vahendajateta. Kuna elektrienergiat ei saa salvestada, siis sõltub toodetud elektrienergia kogus elektrienergia tarbimisest.

Tarbija on turuosaline, kes kasutab elektrienergiat oma tarbeks tarbimiskoha kaudu. Elektritarbijateks on nii kodutarbijad kui ka äritarbijad. Lisaks kasutatakse ka väiketarbija mõistet, kelleks on kodutarbija, korteriühistu, korteriomanike ühisus, hooneühistu ja see äritarbija, kelle elektripaigaldis on võrguga ühendatud madalpingel kuni 63-amprise peakaitsme kaudu.

Et tarbijad saaksid kasutada elektrienergiat, on vaja tootjaid ja elektrienergia edastajaid ehk võrguettevõtjaid, kellele kuuluvad elektriliinid või kel on õigus osutada võrguteenust. Elektriliinide kaudu edastatakse toodetud elektrienergia tarbijateni. Elektriliinide ehitamine on kallis, nagu on kallid ka teised infrastruktuuri rajatised. Ebaefektiivne oleks vedada ühe tarbijani mitmeid liine. Seetõttu puudub stiimul konkurentsi tekkimiseks võrguettevõtjate vahel. See tähendab, et võrguettevõtja teeninduspiirkonnas jääb ka edaspidi kehtima loomulik monopol. Võrguettevõtjad jagunevad jaotusvõrguettevõtjateks ja põhivõrguettevõtjaks.

Jaotusvõrguettevõtja (inglise keeles DSO) on turuosaline, kes osutab võrguteenust siseriiklikult jaotusvõrgu kaudu ning võimaldab teistel turuosalistel füüsilise elektrienergiaga kauplemist, transportides elektrienergiat tootjalt tarbijale. Elektrienergia transport tootjalt tarbijale toimub otseliini, jaotus- ja põhivõrgu ning regionaalsete võrguühenduste kaudu. Eestis opereerivad jaotusvõrguettevõtjad kuni 110 kV-l liinidel.

Põhivõrguettevõtja (inglise keeles TSO) on Eestis Elering. Põhivõrguettevõtja on elektriettevõte, kes osutab võrguteenust põhivõrgu kaudu. Elering on lisaks võrguteenuse pakkumisele ka süsteemihaldur ning vastutab Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise eest, et igal ajahetkel oleks tarbijatele tagatud nõuetekohase kvaliteediga elektrivarustus. Selleks peab Elering üleval ja arendab riigisisest ülekandevõrku ning välisühendusi, et tagada tarbijatele kvaliteetne, tõhus ning säästlik ülekanne. Eleringile tähendab elektrituru avamine vajadust integreerida Eesti elektrisüsteem teiste turgudega (Balti- ja Põhjamaadega). See tähendab eelkõige otsuste tegemist uute riikidevaheliste ühenduste ehitamiseks ja Eleringile pandud süsteemihalduri kohustuste täitmiseks, mille alla kuulub ka ülekandevõimsuste jaotamise põhimõtete väljatöötamine ning kohustus tagada igal ajahetkel süsteemi varustuskindlus ja bilanss.

Liinivaldaja on elektriettevõtja, kes kasutab elektrienergia edastamiseks otseliini või riigipiiri ületavat alalisvooluliini, mis on samuti nähtud ette elektrienergia transportimiseks tootjalt tarbijale, kuid ei ole võrguga otseselt ühendatud.

Otseliin on võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses tootja või tarbija elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või ühele tarbijale.

Müüja on turuosaline, kes müüb elektrienergiat. Müüja võib osta elektrienergiat tootjalt ja müüa seda jaemüüjale ja tarbijale edasi. Samuti võib ta osta elektrienergiat ühelt jaemüüjalt ja müüa teisele jaemüüjale või tarbijale edasi või osta elektribörsilt ja müüja tarbijale.

Agregaator on turuosaline, kes korraldab süsteemihaldurile reguleerimisreservi tarbimise poolse pakkumise tegemist tarbimise või tootmisvõimsuse koondamise teel.

Bilansihaldur on avatud tarnija ehk ostja või müüja, kellel on bilansileping süsteemihalduriga. Selle alusel süsteemihaldur müüb bilansihaldurile või ostab temalt avatud tarnena (tema ebabilansi katteks) igal kauplemisperioodil bilansi tagamiseks vajaliku koguse bilansienergiat. Bilansihaldurite portfellides on summaarselt jaotatud kogu Eesti tarbimine ja tootmine, välja arvatud tarbimine ülekandevõrgu kadude katteks, sest Elering planeerib ja selgitab ülekandevõrgu kaod ise.

Elektribörsi korraldaja (inglise keeles NEMO) on juriidiline isik, kes tagab süsteemihalduriga sõlmitud lepingu alusel elektribörsi toimimise ja seal elektrienergiaga kauplemise võimaluse. Elektrituruseaduse alusel on määratud tingimused, millise isikuga võib vastavat lepingut sõlmida. Eestis tegutseb elektribörsi korraldajana Nord Pool. Elektribörsi korraldaja platvormil avalikustatakse elektrienergia hind ning selle kujunemine on läbipaistev kõikidele turuosalistele. Läbipaistev hind loob usaldusväärsema turu ja annab aluse investoritele ja tootjatele pikemaajaliste investeerimisotsuste tegemiseks, mis ühtlasi on oluline varustuskindluse mõttes. Elektribörsil kaupleja on turuosaline (kelleks võib olla nii tootja, müüja, tarbija jne), kellele elektribörsi korraldaja on andnud õiguse elektribörsil kaubelda, sõlmides temaga asjakohase lepingu.

Elektribörsil kauplejaks võib olla Eesti turuosaline ja välisriigi turuosaline, kelle süsteemihalduril on Eesti süsteemihalduriga sõlmitud kokkulepe, mis tagab turuosalise elektrienergia tarned.

Selleks, et tagada inimestele elektrienergia kui elutähtsa teenuse kättesaadavus ja elektrienergia varustuskindlus, on energeetikaalal tegutsevate ettevõtete toimimine riiklikult reguleeritud ja nad peavad selleks taotlema tegevusluba. Tegevusloa taotluse kord on esitatud Konkurentsiameti veebilehel, samuti leiab sealt taotluse vormid ning esitatavad lisad.

Tegevusluba annab elektri tootmise, müügi ja edastamise õigused. Loa väljastab Konkurentsiamet vastavalt elektri- turuseadusele. Elektrituruseaduse §22 lõige 1 nimetab tegevusalad, mis nõuavad tegevusluba:

• elektrienergia tootmine (välja arvatud tootmine ühe tootja poolt kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil ja kui põhivõrguettevõtja toodab elektrienergiat avariireservelektrijaamas);
• jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamine;
• põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamine;
• riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamine;
• otseliini kaudu elektrienergia edastamine;

Seejuures, tuumaenergiat kasutava tootmisseadme abil võib elektrienergiat toota üksnes Riigikogu otsuse alusel.

Lisaks on sätestatud, et elektri müügil ja võrguteenuse osutamisel ei ole tegevusluba vaja järgmistel juhtudel:

• elektrienergia müügil ja võrguteenuse osutamisel, kui elektrienergiat müüakse isikule, kes väljaspool põhitegevust müüb ja edastab elektrienergiat temale kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad (näiteks kaubanduspinna üürnikud jms);
• mittetulundusühingule, kes müüb ja edastab elektrienergiat oma liikmele üksnes liikme omandis või valduses oleva korteri, suvila, garaaži või eramu elektrienergiaga varustamiseks;
• elektrienergia müügil selle tootja poolt, kui elektrienergia on toodetud kokku alla 100 kW netovõimsu- sega tootmisseadmete abil;
• elektrienergia müügil tootja poolt teisele elektriettevõtjale või tootjaga ühte kontserni kuuluvale ette- võtjale või elektribörsil.

Seega müüjal, kes ei müü lõpptarbijale vaid kaupleb ainult elektribörsil, ei ole tegevusluba vaja.

 

Bilansileping

Bilansilepingu tüüptingimused määravad kindlaks süsteemihalduri ja bilansihalduri bilansi planeerimise, korrigeerimise ja selgitamise korra ning poolte õigused ja kohustused. Bilansilepinguga võtab süsteemihaldur endale kohustuse müüa bilansihaldurile tema bilansipiirkonnas kauplemisperioodil puudujääv energiakogus ja osta bilansihaldurilt kauplemisperioodil ülejääv energiakogus. Bilansilepinguga ei ole lubatud etteprognoositav süstemaatiline elektrienergia ost või müük.

Bilansihaldur võtab oma avatud tarne ahelas olevate turuosaliste ees bilansivastutuse. Ta vastutab, et tema halduspiirkonnas turuosaliste poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning turuosaliste poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus oleksid tasakaalus.

Bilansilepingu sõlmimise eelduseks on, et bilansihaldur on esitanud süsteemihaldurile võrgueeskirjas ettenähtud nõuete kohased pangagarantiid, mis tagavad, et ta täidab süsteemihalduri ees oma kohustused tingimusteta. Bilansileping jõustub pärast lepingu sõlmimist poolte vahel eraldi allkirjastatava aktiga kokkulepitava kalendrikuu 1. kuupäeva kella 00.00-st. Tingimus on see, et bilansihaldur on süsteemihaldurile esitanud ja üle kandnud süsteemihalduri nõutud garantiid ning et bilansihaldur ei oma ühtegi teist avatud tarnijat peale süsteemihalduri ning bilansihalduril on olemas oma ülesannete täitmist võimaldavad infosüsteemid.

Määratud tarne leping

Määratud tarne on enne kauplemisperioodi algust kauplemisperioodiks kokkulepitud müüdava elektrienergia kogus. Määratud tarnet saab osta mitme müüja käest samal ajal. Bilansihaldur määrab kindlaks korra, mida järgides tuleb teda teavitada määratud tarnetest sellele turuosalisele, kelle bilanssi bilansihaldur hoiab. Süsteemihaldur määrab kindlaks korra, mida järgides teavitatakse teda neist määratud tarnetest, mis mõjutavad bilansihaldurite vahelist bilanssi.

Määratud tarne lepingu pool teeb tema bilanssi hoidvale bilansihaldurile teatavaks määratud tarne alguse ning esitab koondandmed määratud tarne teise poole kohta bilansihalduri määratud korras. Määratud tarne lepingu pool esitab oma avatud tarnijale kauplemisperioodide kaupa koondandmed müüdud ja ostetud elektrienergia koguste kohta.

Avatud tarne leping

Iga elektri tarbija ja tootja peab sõlmima ühe müüjaga (avatud tarnijaga) lepingu, mis tagab turuosalisele avatud tarne (avatud tarne leping). Avatud tarne tähendab müüja poolt turuosalisele kogu vajaliku elektrienergia müümist või turuosalisele tema bilansi tagamiseks kauplemisperioodil puudu jääva elektrienergia koguse müümist või temalt kauplemisperioodil ülejääva elektrienergia koguse ostmist.

Võrguleping

Iga tarbija ja tootja peab igas oma liitumispunktis võrguga sõlmima võrguhaldajaga võrguteenuse osutamiseks võrgulepingu. Võrgulepingus lepitakse täpselt kokku pakutava teenuse kirjeldus (näiteks voolutugevus) ja kvaliteet, liitumispunkti ning mõõtepunkti täpne asukoht ning mõõteandmete käsitlemise kord. Väiketarbija võrguleping on avatud tarne lepingu aluseks ning alates Eesti elektrituru täielikust avanemisest 2013. aasta jaanuaris saavad avatud tarnijat vahetada kõik tarbijad mõõtepunktide lõikes.

Agregeerimisleping

Väiksematel tarbijatel ja tootjatel on võimalus osaleda reguleerimisturul, sõlmides agregeerimislepingu turul tegutseva agregaatoriga. Agregeerimislepingus lepitakse kokku tingimused tarbija/tootja koormuse juhtimiseks agregaatori poolt, kes pakub vastavaid koormuse muutusi mFRR tootena reguleerimisteenuse lepingu alusel süsteemihaldurile või teistel elektrituru etappidel.

Reguleerimisteenuse osutamise leping

Elektri tootmisest, võrguhäiretest ja tarbimise muutumisest põhjustatud bilansi tunnisiseste kõrvalekallete kompenseerimiseks kasutab süsteemihaldur võimsuse reserve. Selleks sõlmib ta avariireservi- ja reguleerimislepingud vastavat teenust pakkuvate elektrijaamade ja naabersüsteemide süsteemihalduritega, turule on tagatud ligipääs ka tarbimis- või tootmiskoormusi koondavatele agregaatoritele. Reguleerimisteenuse osutamise leping sätestab reguleerimisteenuse osutamise tingimused standardtoote „käsitsi aktiveeritav sageduse taastamise reserv“ (mFRR) osas. Leping sätestab õigused ja kohustused reguleerimisteenuse pakkumisel, tellimisel, kasutamisel, kasutamise lõpetamisel ja arvelduse tegemisel.

Avatud tarnija ehk elektrimüüja vahetuse protsessis osalevad turuosaline, eelnev ja uus avatud tarnija, Estfeedi Andmeladu ning võrguettevõtja.

Eleringi tarkvõrgu tehniliseks baasiks on andmevahetusplatvorm Estfeed (joonis 41).

Eleringi Estfeedi brändi alla on koondunud kogu energiaandmete platvormiteenused järgmises mahus:

• elektri- ja gaasituru avatud tarne äriprotsessid ja mõõteandmete kogumine ning teistele energiateenustele energiaandmetele ligipääs (nn Andmeladu);
• kliendiportaal, mille kaudu saavad lõppkliendid ligipääsu oma tarbimis- ja tootmisandmetele, lepingute infole, andmete jagamisele ning taastuvenergia andmetele;
• kasutaja õiguste halduse tehniline lahendus;
• energiastatistika ja avaandmete lahendus (Q3 2023).

Estfeed platvorm on plaanitud integreerima erinevaid andmeallikaid (nt tulevikus ka kaugkütte jm kaugmõõtjate ja sensorite andmeid) ja pakkuma sobivaid teenuseid andmete muutmisel väärtuslikuks informatsiooniks.

 

Estfeed Andmeladu

 

Estfeed Andmelao kaudu tagatakse andmevahetus järgmistele elektriettevõtjatele:

• võrguettevõtja – mõõtepunkti(de), lepingute info ja mõõteandmete edastamine; avatud tarne lepingute ja agregeerimislepingu info kättesaamine;
• liinivaldaja ja tootja – mõõtepunkti(de) ja mõõteandmete edastamine;
• suletud jaotusvõrk – mõõtepunkti(de), lepingute info ja mõõteandmete edastamine;
• laadimispunktide operaator – mõõtepunkti(de) ja mõõteandmete edastamine;
• avatud tarnija – avatud tarne lepingute ja portfellilepingute info edastamine ja mõõtepunktide info ja mõõteandmete kättesaamine;
• agregaator – agregeerimislepingute ja tarbimise juhtimise mõõteandmete edastamine ja mõõtepunktide info ja mõõteandmete kättesaamine;
• bilansihaldur – avatud tarne lepingute ja portfellilepingute info edastamine;
• süsteemihaldur – katkematu avatud tarne ahela haldamine.

Andmelaost võimaldatakse andmetele ligipääs ka energiateenuse osutajatele, aga oluline on, et nemad saavad andmetele ligi ainult turuosalise antud ligipääsuõiguste alusel.

Avatud tarnija vahetamiseks, agregaatorlepingute* halduseks, mõõteandmete edastamiseks ning bilansivastutuse tagamiseks on Andmelattu loodud järgmised põhifunktsionaalsused:

1. kodeerimise protsess; 2
2. mõõtepunkti tehniliste andmete ja mõõteandmete esitamise protsess; 
3. tarnijavahetuse ja seda kirjeldava sõnumite vahetamise protsess;
4. võrguettevõtja võrguarve edastuse protsess;
5. avatud tarnija ja võrguettevõtja vahelise infovahetuse kanal;
6. katkematu avatud tarne ahela ja bilansiportfellide (bilansipiirkondade) haldus;
7. 15-minutilise bilansiperioodi andmevahetus;
8. bilansiselgituse agregeeritud koondraportite arvutamine ja edastamine;
9. agregeerimislepingute ja tarbimise juhtimise mõõteandmete edastamine.

Estfeediga on ühendatud ka täiendavad sidussüsteemid nagu Eleringi taastuvenergia infosüsteem ja bilansihalduse süsteem seadusandluses toodud õiguste alusel (joonis 42).

 

Estfeedi kliendiportaal

 

Turuosalistest lõppkliendid (tarbijad, tootjad) ja nende esindajad saavad oma andmetele ligipääsu selleks loodud veebiportaali (nn kliendiportaali) kaudu.

Kliendiportaal tagab lõppklientidele ligipääsu oma mõõteandmetele koos andmete allalaadimise ja edastamise võimalusega, sh tagada kättesaadavus endaga seotud infole: lepingute tähtajad, avatud tarnijad, mõõteandmed, turuosalise EIC kood ja turuosalisega seotud mõõtepunktide EIC koodid ning andmete kättesaamise kasutajamugavus.

Õiguste osas peab olema võimalus hallata oma esindusõigusi ning anda oma andmete jagamiseks nõusolekuid teistele turuosalistele kui tema konkreetsele energiamüüjale. Andmejälgija vaates tuleb turuosalisele kuvada info, kes, millal ja mis õiguse alusel on saanud ligi tema tarbimiskoha mõõteandmetele vm seotud infole (joonis 43).

Kasutajaõigused

 

Elering tagab, et turuosalise andmetele Andmelaost saavad ligipääsu vaid need osapooled, kellel on selleks seadusjärgne õigus või kellele turuosaline ise on selle õiguse andnud.

• Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse aluseks võib olla volitus või seadus (seadusest tulenev esindusõigus).
• Ligipääsuõigus tähendab õigust saada ligi andmetele. Juriidilise isiku andmetele ligipääsuks on vajalik volitus juriidilise isiku esindusõigusega isiku poolt. Füüsilise isiku andmetele ligipääsuks on vajalik nõusolek. Füüsilise isiku nõusolekule kohaldub isikuandmete kaitse üldmäärus.

Ligipääsuõiguste üldpõhimõtted on järgmised:

• Elektri- ja gaasiettevõtjatel ning energiateenustel tuleb andmetele ligipääsuks sõlmida Eleringiga leping. Estfeed haldab rollipõhiselt ligipääsu andmetele (kas kasutaja on müüja, võrguettevõtja jne). Iga kasutaja, sh sidussüsteemi tehtud päring tuleb valideerida vastavalt seaduse alusel tagatud ligipääsuõigusele ja/või lõppkliendi antud volitusele. Andmetele saab ligipääsu vaid kas turuosalise antud volituse/nõusoleku või seaduseõiguse alusel.
• Võrgulepingu kliendile tagatakse juurdepääs kliendiportaali kaudu edastatavatele andmetele. Kliendil on õigus volituse andmise kaudu edastada oma mõõtepunkti ja mõõteandmeid teistele isikutele ja süsteemidele.

 

Statistika, analüüs ja avaandmed

 

Estfeed arendusplaanis on eesmärk arendada välja lahendus tegelike mõõteandmete alusel energiabilansi andmete töötlemiseks ja kasutamiseks koondväljundina:

• energia (elekter ja gaas) lõpptarbimise agregeeritud arvutamine valitud resolutsioonis, asukohas (maakond, linn, küla, KOV), tegevusvaldkonna (tööstus, põllumajandus, teenindus jms) osas või teenuse ahelaga (bilansiportfell, võrguettevõtja tegevuspiirkond) jm;
• energia (elekter ja gaas) tootmise agregeeritud arvutamine valitud resolutsioonis, asukohas, kütuseliigiti või teenuse ahelaga jm;
• olemasolevate bilansiselgituse raportite jaoks mõõteandmete agregeerimise uuendamine (funktsionaalsusena olemas);
• gaasisüsteemi kaitstud tarbijate tarbimiskoguste kalkuleerimise ja selleks vajalike andmetega raport.

Euroopa ühtse elektrituru protsesside, objektide ja osaliste identifitseerimiseks on ENTSO-E välja töötanud ühtse kodeerimise süsteemi EIC (ingl. k. Energy Identification Coding). Süsteemi eesmärk on tagada harmoniseeritud elektroonne andmevahetus olukorras, kus turuosalistel on võimalus osaleda erinevatel turgudel ning süsteemioperaatorid peavad omavahel ning ka turuosaliste endiga nende kohta infot vahetama. Sellest tulenevalt on peamine nõue EIC koodidele, et need on ajas stabiilsed. Lisaks kehtivad järgmised nõuded:

1. Eraldatud kood peab olema globaalselt unikaalne (üle Euroopa);
2. Eraldatud koodi muudetakse ainult siis, kui objekti staatus muutub (see tähendab, et kui näiteks ette- võtte nimi muutub, siis EIC koodi ei muudeta).

 

EIC koodide ülesehitus

 

EIC koodid on 16-kohalised ning koosnevad inglise tähestiku tähtedest (A-Z), numbritest (0-9) ja miinusmärkidest (-):

• 2-kohaline numbriline kood, mis identifitseerib koodi väljastanud LIO (Eesti puhul 38)
• Objekti tüüpi märkiv täht:
  • X – turuosaline (nö X-kood)
  • Y – piirkond (nö Y-kood)
  • Z – mõõtepunkt (nö Z-kood)
  • W – ressurss (nt tootmisüksus) (nö W-kood)
  • T – ühendusliin (eri bilansipiirkondade vahel)
  • V - asukoht
• 12–kohaline identifitseerimiskood (tähed, numbrid, miinused)
• 1 kontrollsümbol (täht või number)

Nt EIC koodi 38ZEE-1000007L-E puhul võib öelda, et see on Eleringi poolt väljastatud mõõtepunkti EIC kood.

 

EIC koodid Eestis

 

Kodeerimist administreeritakse kahel tasandil:

• Keskse koodikeskuse (CIO - Central Issuing Office) ülesandeks on väljastada lokaalsete koodikeskuste (LIO-de) identifitseerimise koode (esimesed kaks numbrit EIC koodis), süsteemioperaatorite või piirkon- dade EIC koode (nt Eleringi EIC kood on 10X1001A1001A39W), ning nende haldamine.
• Lokaalsed koodikeskused (LIO – Local Issuing Office) tegutsevad CIO agentidena väljastades vastavalt taotlustele erinevate objektide jaoks EIC koode. Eestis tegutseb LIO-na Elering.

Kodeerimise nõuetekohasuse tagamiseks on Elering Andmelao (andmeladu.elering.ee) juurde loonud tsentraliseeri- tud kodeerimissüsteemi, mis pakub järgmisi teenuseid:

• korrektsete koodide väljastamine;
• koodinimistute haldus (päringud, aktiveerimine/deaktiveerimine, modifitseerimine);
• vastavate kodeeritud organisatsioonide kontaktandmete väljastus.

EIC koodid on aluseks Andmelao süsteemi kasutamise õiguste määramiseks ja nende kontrollimiseks. Igal turuosalisel (tootja, tarbija, müüja jne) on oma EIC kood, millega seostatakse kõik tema tegevused turul. Kodutarbijad saavad enda kui turuosalise EIC koodi (X-kood) näha Estfeedi kliendiportaali sisse logides oma nime all, oma mõõtepunktide EIC koode (Z-koode) saab näha valides menüüst energiatarbimise andmed.

EIC koodide alusel määratakse kindlaks avatud tarnijate piirkonnad ja turuosaliste õigused andmetele juurdepääsuks. Lisaks seadusega määratud juurdepääsudele on turuosalisel õigus juurde pääseda ka nendele (mõõte)andmetele, mille kohta on süsteemis omaniku kinnitus (st volitus). Mõõteandmetele juurdepääsu õiguste haldamise eest vastutab Elering.