6. Kauplemine avatud elektriturul

6. Kauplemine avatud elektriturul

See peatükk kirjeldatab täpsemalt avatud elektrituru osalisi ja nende rolle ja andmevahetust. Samuti annab soovitusi väiketarbijale elektrienergia ostmisel ning selgitab elektri hinna kujunemist.

  • Elektri hinna kujunemine
  • Turuosaliste rollid ja lepingud
  • Tarnijavahetus
  • Andmevahetus avatud elektriturul
  • Estfeed, AVP, tarbimise juhtimine

6.1 Elektri hind

6.1 Elektri hind

Elektriteenuse kogumaksumuse puhul on oluline eristada selle erinevaid komponente (joonis 38). Lisaks elektriener- gia enda hinnale sisaldab elektriarve ka võrgutasu, elektriaktsiisi, taastuvenergia tasu ning käibemaksu. Võrgutasu, mille kooskõlastab Konkurentsiamet, moodustab tüüpilise kodutarbija elektriarvest ligikaudu 40%, kulud elektrienergiale moodustavad arvest umbes kolmandiku. Võrgutasu ja elektrienergia osakaal konkreetse kliendi puhul sõltub sellest, millise võrguteenuse pakkuja võrgupiirkonnas klient asub ja millise paketi on ta võrguteenuse ja elektrienergia tarbimiseks valinud. Lisaks moodustavad suure osa elektriarvest taastuvenergia tasu ning elektriaktsiis, mille suurust aga turu avanemine ei mõjuta.

Joonis%2038.PNG

Joonis 38 Elektriarve komponendid väiketarbija näitel 2017 aastal

 

6.2 Elektrihinna mõjurid

6.2 Elektrihinna mõjurid

Peamisteks elektrienergia hinna mõjuteguriteks on tootmisvõimsuse koosseis, et tagada tarbijatele igal ajahetkel elekter. Kuid selleks, et tagada elektrienergia liikumine nii riigisiseselt kui naaberriikidega, on vaja ülekandevõimsusi, mis aitavadki kujundada ühtset Euroopa elektrienergia turgu. Kõige olulisemad tegurid Eesti elektrienergia hinna kujunemisel on ülekandevõimsused, lisanduvad tootmisvõimsused regioonis, kliima sh hüdroenergia tase Põhjamaades ja Lätis ning primaarkütuste hinnad sh CO2 hind (vaata ka joonis 39).

Joonis 41 Elektri hinna mõjurid Eestis

Joonis 39 Elektri hinna mõjurid Eestis

Ülekandevõimsused

Eestil on täna elektriühendused nii Soome, Venemaa kui Lätiga. Ülekandevõimsustega suureneb konkurents ning selliselt on tarbijatele tagatud parim elektrihind. Tugevam ühendus Põhjamaadega ning erinevate tootmisviiside kasutamine toob kaasa ka ühtlasema hinnataseme eri piirkondade vahel.

 

Tootmisvõimsuste koosseis

Tootmisvõimsuste lisamine suurendab pakkumust ja konkurentsi ning „surub“ elektri hinda madalamaks. See omakorda muudab uute jaamade investeeringu tasuvust ning vähendab uute lisanduvate tootmisvõimsuste tulekut turule, kuni nõudlus hakkab hinda taas tõstma ehk tegemist on loomuliku pakkumise-nõudluse suhtega nagu kujutatud ka joonisel 20. Oluline on märkida, et erinevad toetus-skeemid tootjatele (sh taastuvenergia toetus) võivad moonutada pakkumuse ja nõudluse suhet, mis pärsib õigete hinnasignaalide teket. Täpsemalt on regiooni lisanduva- test tootmisvõimsustest juttu peatükis 2.

Kliima sh hüdroenergia tase Põhjamaades ja Lätis

Kliima mõjutab elektrienergia eelkõige läbi nõudluse muutuse. Põhjamaades on tarbimine suurem külmemate tem- peratuuride korral, sest suur osa elektrienergiast kasutatakse kütmiseks. Lõunapoolsetes piirkondades on vastupidi, kus elektritarbimine kasvab kõrgematel temperatuuridel hoonete jahutamiseks. Lisaks mõjutab kliima elektritoot- mist läbi taastuvenergia tootmisseadmete nagu näiteks päikesepaneelide, tuulegeneraatorite või hüdroelektrijaa- made korral. Kuna hüdroenergia on kõige odavam elektrienergia ning seda on Põhjamaade–Balti regioonis suurel hulgal, siis mõjutab see tugevalt regiooni elektri hinda.

Primaarkütuste hinnad ja Euroopa Liidu heitmekaubanduse reeglid

Primaarkütuse hindade seos elektrienergia hinnaga on kergesti mõistetav, sest nagu iga toodangu puhul, nii ka elektrienergia puhul sõltub tooraine hinnast lõpptoodangu hind. Oluline on rõhutada, et osade primaarkütuste puhul on tootjad lisaks kütuse hinnale kohustatud maksma ka täiendavaid tasusid nagu näiteks jäätmete (heitmete) tasu.

6.3 Turuosaliste vahelised suhted avatud elektriturul

6.3 Turuosaliste vahelised suhted avatud elektriturul

Elektrituru toimimiseks ja sujuvaks ning efektiivseks andmevahetuseks on tähtis koordineeritud rollijaotus, rollide määratlused ja andmevahetuse sõnumite ja formaatide ühtlustamine. Siinjuures on tähtis ühtlustatud seadusandlu- sel põhinev äriprotsesside ja nende tagamiseks vajaliku andmevahetuse kirjeldus. Ääretult tähtis on siinjuures ühine rollimudel.

6.3.1 Turuosaliste rollid Euroopas ja Eestis

6.3.1 Turuosaliste rollid Euroopas ja Eestis

ENTSO-E on välja töötatud kehtiv soovituslik rollimudel, mille loomisel on olnud kaasatud ka ebIX-i (suunatud jaeturule) ja EFET-i (tootjaid ühendav organisatsioon) esindajad.

Rollimudelis on määratletud kõik selle valdkonna rollid. Kuna rollid muutuvad, siis vaadatakse teatud aja tagant need üle ja viiakse neisse sisse täiendused. Eelkõige on jälgitud reeglit, et oleks kaetud kõik andmevahetusega seotud tururollid. Mõnedel turuosalistel on ettevõtjana täita erinevad rollid. Näiteks on põhivõrguettevõtja üks roll on olla võrguettevõtja, teine roll on olla süsteemihaldur – nende kahe rolli vastutus ja tegevused on väga erinevad.

Eesti elektriturul on turuosalisteks elektriettevõtja (tootja, võrguettevõtja, liinivaldaja, müüja/ bilansihaldur ja uue turuosalisena agregaator), tarbija ja elektribörsi korraldaja.

Joonis%2042.PNG

Joonis 40 Elektrituru osalised ja nendevahelised seosed

Tootja on elektriettevõte, kes toodab elektrienergiat selleks ettenähtud tootmisseadme(te) abil. Erinevad võimalused elektrienergia tootmiseks määrab ära kütus, millest toodetakse: põlevkivi, taastuvad energiaallikad (tuul, vesi, päike), gaas, tuumaenergia, koostootmine jt. Toodetud elektrienergia müüakse tarbijatele. Selleks kasutatakse elektribörsi, elektrienergia müüjat või bilansihaldurit ning transporditakse jaotusvõrgu- või põhivõrgu liinide kaudu tarbimiskohta- desse. Tootjatel on võimalus sõlmida ka otselepingud suurtarbijatega, kellele müüakse elektrienergiat ilma vahenda- jateta. Kuna elektrienergiat ei saa salvestada, siis sõltub toodetud elektrienergia kogus elektrienergia tarbimisest.

Tarbija on turuosaline, kes kasutab elektrienergiat oma tarbeks tarbimiskoha kaudu. Elektritarbijateks on nii kodutarbijad kui ka äritarbijad. Lisaks kasutatakse ka väiketarbija mõistet, kelleks on kodutarbija, korteriühistu, korteriomanike ühisus, hooneühistu ja see äritarbija, kelle elektripaigaldis on võrguga ühendatud madalpingel kuni 63-amprise peakaitsme kaudu.

Et tarbijad saaksid kasutada elektrienergiat, on vaja tootjaid ja elektrienergia edastajaid ehk võrguettevõtjaid, kellele kuuluvad elektriliinid või kel on õigus osutada võrguteenust. Elektriliinide kaudu edastatakse toodetud elektrienergia tarbijateni. Elektriliinide ehitamine on kallis, nagu on kallid ka teised infrastruktuuri rajatised. Ebaefektiivne oleks vedada ühe tarbijani mitmeid liine. Seetõttu puudub stiimul konkurentsi tekkimiseks võrguettevõtjate vahel. See tähendab, et võrguettevõtja teeninduspiirkonnas jääb ka edaspidi kehtima loomulik monopol. Võrguettevõtjad jagunevad jaotusvõrguettevõtjateks ja põhivõrguettevõtjaks.

Jaotusvõrguettevõtja on turuosaline, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu ning võimaldab teistel turuosalistel füüsilise elektrienergiaga kauplemist, transportides elektrienergiat tootjalt tarbijale. Elektrienergia transport tootjalt tarbijale toimub otseliini, jaotus- ja põhivõrgu ning regionaalsete võrguühenduste kaudu. Eestis opereerivad jaotus- võrguettevõtjad kuni 110 kV-l liinidel.

Põhivõrguettevõtja on Eestis Elering. Põhivõrguettevõtja on elektriettevõte, kes osutab võrguteenust põhivõrgu kaudu. Elering on lisaks võrguteenuse pakkumisele ka süsteemihaldur ning vastutab Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise eest, et igal ajahetkel oleks tarbijatele tagatud nõuetekohase kvaliteediga elektrivarustus. Selleks peab Elering üleval ja arendab riigisisest ülekandevõrku ning välisühendusi, et tagada tarbijatele kvaliteetne, tõhus ning säästlik ülekanne. Eleringile tähendab elektrituru avamine vajadust integreerida Eesti elektrisüsteem teiste turgu- dega (Balti- ja Põhjamaadega). See tähendab eelkõige otsuste tegemist uute riikidevaheliste ühenduste ehitamiseks ja Eleringile pandud süsteemihalduri kohustuste täitmiseks, mille alla kuulub ka ülekandevõimsuste jaotamise põhimõtete väljatöötamine.

Liinivaldaja on elektriettevõtja, kes kasutab elektrienergia edastamiseks otseliini või riigipiiri ületavat alalisvooluliini, mis on samuti ettenähtud elektrienergia transportimiseks tootjalt tarbijale, kuid ei ole võrguga otseselt ühendatud.

Otseliin on võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses tootja või tarbija elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või ühele tarbijale.

Müüja on turuosaline, kes müüb elektrienergiat. Müüja võib osta elektrienergiat tootjalt ja müüa seda jaemüüjale ja tarbijale edasi. Samuti võib ta osta elektrienergiat ühelt jaemüüjalt ja müüa teisele jaemüüjale või tarbijale edasi või osta elektribörsilt ja müüja tarbijale.

Agregaator on turuosaline, kes korraldab süsteemihaldurile reguleerimisreservi tarbimise poolse pakkumise tegemist tarbimise või tootmisvõimsuse koondamise teel.

Elektribörsi korraldaja on juriidiline isik, kes tagab süsteemihalduriga sõlmitud lepingu alusel elektribörsi toimimise ja seal elektrienergiaga kauplemise võimaluse. Elektrituruseaduse alusel on määratud tingimused, millise isikuga võib vastavat lepingut sõlmida. Elektribörsi korraldajaks võib olla isik, kellel on rahvusvahelise elektribörsi korraldamise kogemus ning kelle korraldatud elektribörsi aastane käive on vähemalt 50 TWh järgmise päeva ja vähemalt 0,5 TWh sama päeva tarnetega kaupleval elektribörsil. Eestis tegutseb elektribörsi korraldajana Nord Pool. Elektribörsi korraldaja platvormil avalikustatakse elektrienergia hind ning selle kujunemine on läbipaistev kõikidele turuosalistele. Läbipaistev hind loob usaldusväärsema turu ja annab aluse investoritele ja tootjatele pikemaajaliste investeerimisotsuste tegemiseks, mis ühtlasi on oluline varustuskindluse mõttes.

Elektribörsil kaupleja on turuosaline (kelleks võib olla nii tootja, müüja, tarbija jne), kellele elektribörsi korraldaja on andnud õiguse elektribörsil kaubelda, sõlmides temaga asjakohase lepingu. Elektribörsil kauplejaks võib olla Eesti turuosaline ja välisriigi turuosaline, kelle süsteemihalduril on Eesti süsteemihalduriga sõlmitud kokkulepe, mis tagab turuosalise elektrienergia tarned.

6.3.2 Tegevusluba Eestis

6.3.2 Tegevusluba Eestis

Selleks et tagada inimestele elektrienergia, kui elutähtsa teenuse kättesaadavus ja elektrienergia varustuskindlus, on energeetika alal tegutsevate ettevõtete toimimine riiklikult reguleeritud ja nad peavad selleks taotlema tegevusluba. Tegevusloa taotluse kord on esitatud Konkurentsiameti veebilehel, samuti leiab sealt taotluse vormid ning esitatavad lisad.

Tegevusluba annab elektri tootmise, müügi ja edastamise õigused. Loa väljastab Konkurentsiamet vastavalt elektri- turuseadusele. Elektrituruseaduse §22 lõige 1 nimetab tegevusalad, mis nõuavad tegevusluba:

  • elektrienergia tootmine (välja arvatud tootmine ühe tootja poolt kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil ja kui põhivõrguettevõtja toodab elektrienergiat avariireservelektrijaamas);
  • jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamine;
  • põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamine;
  • riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamine;
  • otseliini kaudu elektrienergia edastamine;
  • elektrienergia müük;

Seejuures, tuumaenergiat kasutava tootmisseadme abil võib elektrienergiat toota üksnes Riigikogu otsuse alusel. Lisaks on sätestatud, et elektri müügil ja võrguteenuse osutamisel ei ole tegevusluba vaja järgmistel juhtudel:

  • elektrienergia müügil ja võrguteenuse osutamisel, kui elektrienergiat müüakse isikule, kes väljaspool põhitegevust müüb ja edastab elektrienergiat temale kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad (näiteks kaubanduspinna üürnikud jms);
  • mittetulundusühingule, kes müüb ja edastab elektrienergiat oma liikmele üksnes liikme omandis või valduses oleva korteri, suvila, garaaži või eramu elektrienergiaga varustamiseks;
  • elektrienergia müügil selle tootja poolt, kui elektrienergia on toodetud kokku alla 100 kW netovõimsu- sega tootmisseadmete abil;
  • elektrienergia müügil tootja poolt teisele elektriettevõtjale või tootjaga ühte kontserni kuuluvale ette- võtjale või elektribörsil.

Seega müüjal, kes ei müü lõpptarbijale vaid kaupleb ainult elektribörsil, ei ole tegevusluba vaja.

6.3.3 Turuosaliste vahelised lepingud

6.3.3 Turuosaliste vahelised lepingud

Süsteemihalduri avatud tarne leping

Süsteemihalduril on Eesti elektrisüsteemi ebabilansi katteks sõlmitud neljapoolse avatud tarne leping naaberelektrisüsteemi esindajatega kelleks on Läti, Leedu ja avatud tarnija Venemaa elektrisüsteemist (InterRao). Vastavalt süsteemi avatud tarne lepingule võtab süsteemi avatud tarnija, InterRao, endale kohustuse müüa Baltikumi elektri- süsteemile kauplemisperioodil puudujääv energiakogus ja osta Baltikumi elektrisüsteemilt kauplemisperioodil ülejääv energiakogus. Seejuures Eesti, Läti ja Leedu ebabilansid saldeeritakse.

Bilansileping

Bilansilepingu tüüptingimused määravad kindlaks süsteemihalduri ja bilansihalduri bilansi planeerimise, korrigeeri- mise ja selgitamise korra ning poolte õigused ja kohustused. Bilansilepinguga võtab süsteemihaldur endale kohustuse müüa bilansihaldurile tema bilansipiirkonnas kauplemisperioodil puudujääv energiakogus ja osta bilansihaldurilt kauplemisperioodil ülejääv energiakogus. Bilansilepinguga ei ole lubatud etteprognoositav süstemaatiline elektriener- gia ost või müük.

Bilansihaldur võtab oma avatud tarne ahelas olevate turuosaliste ees bilansivastutuse. Ta vastutab, et tema haldus- piirkonnas turuosaliste poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning turuosaliste poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus oleksid tasakaalus.

Bilansilepingu sõlmimise eelduseks on, et bilansihaldur on esitanud süsteemihaldurile võrgueeskirjas ettenähtud nõuete kohased pangagarantiid, mis tagavad, et ta täidab süsteemihalduri ees oma kohustused tingimusteta. Bilansileping jõustub pärast lepingu sõlmimist poolte vahel eraldi allkirjastatava aktiga kokkulepitava kalendrikuu 1. kuupäeva kella 00.00-st. Tingimus on see, et bilansihaldur on süsteemihaldurile esitanud ja üle kandnud süsteemihalduri nõutud garantiid ning et bilansihaldur ei oma ühtegi teist avatud tarnijat peale süsteemihalduri ning bilansihalduril on olemas oma ülesannete täitmist võimaldavad infosüsteemid.

Joonis43%20Tarbija%20lepingulised%20suhted%20avatud%20turul.png

Joonis 41  Tarbija lepingulised suhted avatud turul

Määratud tarne leping

Määratud tarne on enne kauplemisperioodi algust kauplemisperioodiks kokkulepitud müüdava elektrienergia kogus. Määratud tarnet saab osta mitme müüja käest samal ajal. Bilansihaldur määrab kindlaks korra, mida järgides tuleb teda teavitada määratud tarnetest sellele turuosalisele, kelle bilanssi bilansihaldur hoiab. Süsteemihaldur määrab kindlaks korra, mida järgides teavitatakse teda neist määratud tarnetest, mis mõjutavad bilansihaldurite vahelist bilanssi või mis toimuvad riigipiiri ületava liini kaudu.

Määratud tarne lepingu pool teeb tema bilanssi hoidvale bilansihaldurile teatavaks määratud tarne alguse ning esitab koondandmed määratud tarne teise poole kohta bilansihalduri määratud korras. Määratud tarne lepingu pool esitab oma avatud tarnijale kauplemisperioodide kaupa koondandmed müüdud ja ostetud elektrienergia koguste kohta.

Avatud tarne leping

Iga elektri tarbija ja tootja peab sõlmima ühe müüjaga (avatud tarnijaga) lepingu, mis tagab turuosalisele avatud tarne ( avatud tarne leping). Avatud tarne tähendab müüja poolt turuosalisele kogu vajaliku elektrienergia müümist või turuosalisele tema bilansi tagamiseks kauplemisperioodil puudu jääva elektrienergia koguse müümist või temalt kauplemisperioodil ülejääva elektrienergia koguse ostmist.

Võrguleping

Iga tarbija ja tootja peab igas oma liitumispunktis võrguga sõlmima võrgu haldajaga võrguteenuse osutamiseks võrgulepingu. Võrgulepingus lepitakse täpselt kokku pakutava teenuse kirjeldus (näiteks voolutugevus) ja kvaliteet, liitumispunkti ning mõõtepunkti täpne asukoht ning mõõteandmete käsitlemise kord. Väiketarbija võrguleping on avatud tarne lepingu aluseks ning alates Eesti elektrituru täielikust avanemisest 2013. aasta jaauaris, saavad avatud tarnijat vahetada kõik tarbijad mõõtepunktide lõikes.

Reguleerimisteenuse osutamise leping

Elektri tootmisest, võrguhäiretest ja tarbimise muutumisest põhjustatud bilansi tunnisiseste kõrvalekallete kompenseerimiseks kasutab süsteemihaldur võimsuse reserve. Selleks sõlmib ta avariireservi- ja reguleerimislepingud vastavat teenust pakkuvate elektrijaamade ja naabersüsteemide süsteemihalduritega, turule on tagatud ligipääs ka tarbimis- või tootmiskoormusi koondavatele agregaatoritele. Reguleerimisteenuse osutamise leping sätestab reguleerimisteenuse osutamise tingimused standardtoote „käsitsi aktiveeritav sageduse taastamise reserv“ (manually activated frequency restoration reserve ehk mFRR) osas. Leping sätestab õigused ja kohustused reguleerimisteenuse pakkumisel, tellimisel, kasutamisel, kasutamise lõpetamisel ja arvelduse tegemisel.

Agregeerimisleping

Väiksematel tarbijatel ja tootjatel on võimalus osaleda reguleerimisturul sõlmides agregeerimislepingu turul tegutseva agregaatoriga. Agregeerimislepingus lepitakse kokku tingimused tarbija/tootja koormuse juhtimiseks agregaatori poolt, kes pakub vastavaid koormuse muutusi mFRR tootena reguleerimisteenuse lepingu alusel süsteemihaldurile.

6.3.4 Avatud tarnija vahetuse protsess

6.3.4 Avatud tarnija vahetuse protsess

Avatud tarnija vahetuse protsessis osalevad turuosaline, eelnev ja uus avatud tarnija, Andmeladu (AVP) ning võrguettevõtja. Tarnija vahetuse põhimõtted on järgmised:

  • avatud tarne lepingu aluseks on võrguleping. Turuosalisel peab olema tarbimiskoha liitumispunkti võrguettevõtjaga kehtiv võrguleping;
  • avatud tarnet saab ühes tarbimiskohas osutada üks avatud tarnija, määratud tarnet võib osta mitmelt müüjalt;
  • avatud tarnijat saab vahetada kalendrikuu vahetudes. Juhul kui kliendil on uus võrguleping, saab müüja uue võrgulepinguga mõõtepunktile avatud tarne lepingu Andmelattu sisestada kuni kas päeva pärast võrgulepingu jõustumist.

Avatud tarne lepingu sõlmimine

Turuosalisel tuleb avatud tarnija vahetuseks sõlmida uus avatud tarne leping, arvestades et kehtiv avatud tarne leping on lõpetatud nõuetekohaselt. Kui turuosaline sõlmib uue avatud tarne lepingu, esitab müüja teabe Andmelattu vähemalt 21 päeva enne lepingu kehtivuse algust. Teave peab sisaldama avatud tarne lepingu kehtivusaega ja mõõtepunktide EIC-koode, mille suhtes leping on sõlmitud. Avatud tarnija vahetub kalendrikuu vahetusel kell 00.00.

Avatud tarne lepingu lõpetamine

Avatud tarne lepingu saab lõpetada kalendrikuu vahetusel. Muul ajal saab avatud tarne lepingu lõpetada ainult siis, kui turuosalise võrguleping või liinivaldaja puhul võrgu kasutamise leping selles mõõtepunktis lõpeb. Kui avatud tarnija ütleb avatud tarne lepingu üles või lõpetab selle muul viisil, sisestab avatud tarnija andmelattu lepingu lõppemise andmed vähemalt 21 päeva ette.

Avatud tarne lepingu sõlmimine tulenevalt tarbija vahetumisest või lepingu katkemine

Kui turuosaline vahetub, sõlmib mõõtepuntki uus turuosaline uue avatud tarne lepingu hiljemalt eelmise lepingu lõppemise ajaks. Avatud tarne leping saab jõustuda alates võrgulepingu jõustumise kuupäevast. Võrgulepingu lõpetamise korral lõpeb avatud tarne leping võrgulepingu lõpetamise päeval südaöösel. Kui turuosalise sõlmitud avatud tarne uue lepingu kohta ei ole avatud tarnija infot edastanud enne turuosalise avatud tarne vana lepingu lõpptähtaega või leping katkeb, on turuosalise uueks elektrienergia müüjaks võrguettevõtja, või selle võrguettevõtja nimetatud müüja üldteenuse raames. Uus avatud tarne lepingu sõlmimisel, vahetub avatud tarnija uue lepingu sõlmimisele järgneval päeval kell 00.00. Avatud tarne lepingu katkemiseks loetakse lepingu lõppemist turuosalisest sõltumatute asjaolude tõttu.

Üldteenus

Üldteenuse puhul on turuosalise elektrienergia müüjaks võrguettevõtja, kelle võrguga on turuosalise elektripaigaldis ühendatud või selle võrguettevõtja nimetatud müüja. Kui üldteenust kasutav väiketarbija sõlmib lepingu uue avatud tarnijaga, peab uus avatud tarnija andmelaos teavitama vähemalt 21 päeva enne lepingu kehtivuse algust.

6.4. Tarkvõrk ja andmevahetus avatud elektriturul

6.4. Tarkvõrk ja andmevahetus avatud elektriturul

Energiasüsteem on revolutsioonilises muutuses nii Euroopas kui kogu maailmas. Olulistest trendidest on võimalik välja tuua energiaturgude integreerumine (ühtne Euroopa energiaturg, aga ka piiride kadumine elektri-, gaasi- ja soojusenergia turgude vahel) ning kliimapoliitika ja energiatõhususe eesmärkide ühtlustumine ja karmistumine. Tootmisseadmete ja tehnoloogiate arengus võib täheldada mitteplaneeritava tootmistsükli ja hajusalt paiknevate seadmete massilist lisandumist energiasüsteemi ning akumuleerimise ja tarbimise juhtimise võimaluste kasvu. Turuosaliste hulgas on näha uut tüüpi osapoolte lisandumist (ESCO-d ehk energiateenusettevõtjad, energiaühistud, agregaatorid, virtuaalsed jõujaamad, tarbijast-tootjad ehk prosumer´id), tarbijate teadlikkuse kasvu ja nõudlust uut tüüpi teenuste järele.

Nimetatud trendidega kaasnevad üha enam ettearvamatud energiavood, aga ka eksponentsiaalselt kasvavad andmevood energiasüsteemis. Energiavõrkude haldamine peab uute oludega kohanema, võrgud peavad muutuma targemaks. Tarkvõrk tähendab kombineeritud muutusi energiasüsteemis, mis tulenevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate laialdasest kasutuselevõtust, võimaldades energia tootjaid, haldureid, müüjaid, tarbijaid, teenuse pakkujaid jne ühele platvormile või integreeritud platvormidele liita ja seal andmeid vahetada ning seeläbi pakkuda tarbijatele uusi teenuseid. Inimesed ei vaja mitte elektrit ja gaasi, vaid toasooja ja valgust ning teisalt taskukohaseid energiaarveid. Selleks tuleb leida võrgus üles efektiivsus ning tagada turulepääs neile osalistele, kes seda efektiivsust soovivad pakkuda. Odavaim, keskkonnasõbralikuim ja kindlaim energia on tarbimata energia.

Eelnev seab ka energiasüsteemihalduri valiku ette, kuidas hallata muutuvat ja oluliselt nutikamat energiasüsteemi. Juhtimaks energiasüsteemi ümberkujundamist, on Elering loonud ettevõtetest võrgustiku, mille abil välja arendada nutikas tarkvõrgu andmevahetusplatvorm Estfeed. Platvorm võimaldab lõpptarbijatel, energiateenuste pakkujatel, hajutatud (väike)tootjatel ja võrguettevõtjatel energiatarbimise reaalajalähedaste andmete vahetuse abil energia tootmise, transportimise ja tarbimise tõhusust kasvatada. Andmelao infosüsteemis säilitatakse elektrienergia tarbimis-ja tootmiskogused, kodeeritakse Eesti elektriturul tegutsevad turuosalised ning kõik turuosaliste vahelist elektrienergia liikumist mõõtvad mõõtepunktid. Kodeerimine annab aluse turuosaliste õiguste ja tarneahelate määratlemiseks. Läbi tarkvõrgu platvormi kujuneb Eleringist lisaks elektri- ja gaasisüsteemide haldurile energeetika tarkvõrgu haldur.

6.4.1. Estfeed

6.4.1. Estfeed

Eleringi tarkvõrgu tehniliseks baasiks on andmevahetusplatvorm Estfeed. Estfeed võimaldab sõnumite turvalist vahetamist energiasektoris (joonis 42) – platvormiga saavad liidestuda erinevad andmeallikad ja neid andmeid kasutada soovivad rakendused (joonis 43). Estfeed koosneb juriidilisest, tarkvaralisest ja riistvaralisest lahendusest, millega hallatakse energia mõõteandmete vahetamist turuosaliste vahel, toetatakse elektrienergia tarnijate vahetuse protsessi avatud turul ja võimaldatakse tarbija poolt volitatud tarkvaralistele rakendustele ligipääsu mõõteandmetele (nt tarbimise monitoormiseks ja juhtimiseks).

Estfeed tagab energia mõõteandmete standardse ja turvalise vahetamise ja töötlemise ning võimaldab turuosalistele luua rakendusi, mis aitavad visualiseerida ja mõtestada tarbimise ja tootmisega seotud infot. Estfeed loob unikaalse väärtuspakkumise, aidates koguda hoone elektri ja gaasi kaugmõõtjate lugemid ning edastades need tarbijale või tarbija poolt volitatud isikule. Eelenev võimaldab energiasäästu, alandada operatiivkulusid ja potentsiaalselt tekitada ka uusi tulusid. Võtmeks uute rakenduste jaoks on tarbija nõusolekupõhine kvaliteetsete ja reaalajalähedaste andmete kättesaadavus, mida saab kasutada otsustamisel, automatiseerimisel ja optimeerimisel.

Joonis%2042.png

Joonis 42 Estfeedi lihtsustatud arhitektuur

Joonis 45 Estfeed

Joonis 43 Andmete liikumine ja ligipääsuõiguste haldus

Estfeed platvorm on võimeline integreerima erinevaid andmeallikaid (nt tulevikus ka kaugkütte jm kaugmõõtjate ja sensorite andmeid) ja pakkuma sobivaid teenuseid andmete muutmisel väärtuslikuks informatsiooniks tarbimise juhtimisel, paindlikkuse haldamisel, auditeerimisel ja võrdlemisel. Nt on Estfeediga liidestatud gaasi ja elektri andmelaod, Äriregister, Rahvastikuregister, Foreca ilmainfo, ENTSO-E Transparency platvorm elektri hinna saamiseks. Piloteerimisel on Levikom AS-i IoT (Internet of Things) platvormiga ühendatud teiste alammõõtjate ja sensorite andmete vahendamine üle Estfeedi platvormi. Estfeed on platvorm, millele arendajad saavad ehitada energiasektoriga seotud äppe. Estfeed’i teeb unikaalseks tema eksklusiivne seotus Eesti Vabariigi keskse infosüsteemide andmevahetuskihiga X-tee. X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis võimaldab Eesti Vabariigis korraldada turvalist internetipõhist andmevahetust riigi infosüsteemide vahel.

Estfeedil on kolm kasutajaliidest:

  1. Rakenduste liidestumiseks mõeldud Estfeedi liikmeportaal, mis juhendab rakendused läbi liidestumise protsessi, annab ülevaate protsessist ja koondab vajalikud abimaterjalid;
  2. Estfeedi administreerimisrakendus Estfeedi ja rakenduste administraatoritele;
  3. Kliendiportaal e-elering, mis koondab kõik Eleringi e-teenused jm hulgas võimaldab mõõteandmete omanikul anda volitusi oma andmete kasutamiseks energiateenuste pakkujatele.

Tarkvõrgu platvormi Estfeed saab füüsilisest ja juriidilisest isikust tarbija oma andmete haldamiseks ja andmete jagamiseks vajalike volituste andmiseks kasutada läbi e-eleringi kliendiportaali. E-elering koondab kõik Eleringi e-teenused ja teiste energiateenuse pakkujate rakendused. Kliendiportaaö on unikaalne, sest võimaldab tarbija nõusoleku alusel personaalsete andmete jagamist (rakendustele, eraisikutele ja energiamüüjatele), elektri ja gaasi tarbimise võrdlemist ühes graafikus ning koondab Eesti tarbijale pakutavad tarkvõrgu rakendused.

Tarkvõrgu kliendiportaal võimaldab:

  • juurdepääsu kasutaja energiatarbimise ja -tootmisega seotud andmetele ja võrrelda oma tarbimist teistega;
  • jagada oma mõõteandmeid ja mõõtepunkti tehnilisi andmeid kolmandate osapooltega (energiamüüjad, rakendused, eraisikud) ja vaadata, kes on andmeid kasutanud;
  • vaadata müügi- ja võrgulepingute kehtivuse infot;
  • anda esindusõigusi õiguse andja nimel kliendiportaalis tegutsemiseks;
  • leida ühest kohast kõik Eleringi pakutavad teenused;
  • valida endale sobivaid Eestis pakutavaid energiateenusepakkujate rakendusi.

 

6.4.2 Andmeladu

6.4.2 Andmeladu

Andmelao infosüsteem tagab võrdse kohtlemise printsiipe arvestades selleks õigusi omavatele avatud tarnijatele juurdepääsu elektrienergia mõõteandmetele. Võrguettevõtja peab tagama mõõteandmete mõõtmise, kogumise, mõõteandmete kontrolli ja õigsuse.

Elektrimüüja vahetamise protsessis on Andmelao näol tegemist keskse andmevahetussüsteemiga, kus on pidev side kõigi võrguettevõtjate ja elektrimüüjatega ning mille kaudu kontrollitakse ka konkreetsete elektrimüüjate õigust saada juurdepääs mõõteandmetele, samuti õigust uute elektrilepingute sõlmimiseks konkreetseks ajavahemikuks. Sõnumivahetuse keskseks kehaks, haldajaks ja hoidjaks on Elering. Võrguühenduse ja mõõtepunkti loomine, võrgule- pingu sõlmimine ja haldamine ning võrguteenuse eest arveldamine toimub võrguettevõtja juures.

Andmelao kolm põhiprotsessi on järgmised:

  • tarnijavahetuse ja seda kirjeldav sõnumite vahetamise protsess;
  • mõõteandmete esitamise protsess;
  • kodeerimise protsess.

Joonis%202.png

Joonis 44

Andmelao kasutajate tegevused on alljärgnevad:

 

Võrguettevõtja ja liinivaldaja edastavad andmelattu:

  • turuosalise andmed (nimi, registri riik, registri tüüp, registri number) EIC koodi saamiseks;
  • turuosalise EIC koodi seose uute andmetega (nimi, registri riik, registri tüüp, registri number);
  • mõõtepunkti andmed (uue lisandumisel või olemasoleva andmete muutumisel). Sealhulgas: mõõte- punkti EIC kood, tüüp (kaugloetav, virtuaalne jne), aadress, võrgulepingu sõlminud turuosalise EIC kood; kas on väiketarbija või mitte, võrgulepingu algus- ja lõppkuupäev;
  • võrguühenduse katkemise ja taastamise kuupäevad/kellaajad;
  • mõõtepunkti mõõteandmed (eraldi sisse ja välja kogused) tunniajase täpsusega (võivad olla ka juba varem saadetud andmete muudatused).
 

Avatud tarnija edastab andmelattu:

  • Mõõtepunktide alusel avatud tarne lepingute info, sh lepingu alguse ja kehtivuse aeg;
  • päringu turuosalise 12 kuu mõõteandmete saamiseks.
  • kinnituse juriidilise isiku kohta turuosalise volitusest 12 kuu mõõteandmete saamiseks;
  • päringu turuosalise EIC koodi leidmiseks;
  • päringu turuosalise EIC koodi järgi tema mõõtepunktide leidmiseks;
  • info potentsiaalse vea kohta mõõtepunkti mõõteandmetes;
  • tarnelepingu lõppemise/katkemise kuupäeva;

 

Andmelao funktsioon: 

  • saadab avatud tarnijale võrguettevõtja poolt edastatud võrguarve  poolte vahelise ühisarve lepingu olemasolul.
  • saadab avatud tarnijale turuosalise EIC koodi, mõõtepunkti EIC koodi ja isiku kontaktandmed, kes on andnud volituse oma mõõtepunkti 12 kuu mõõteandmete alusel pakkumiste tegemiseks;
  • kodeerib kõik turuosalised, kellel on võrguleping;
  • saadab avatud tarnija bilansihaldurile info avatud tarne lepingu lisandumisest või muutmisest mõõtepunktis;
  • saadab võrguettevõtjale info avatud tarne lepingu lisandumisest või muutmisest  mõõtepunktis;
  • saadab möödunud kuu avatud tarnija(te)le võrguettevõtja teate, et mõõtepunkti mõõteandmed „on valmis”;
  • saadab võrguettevõtjale avatud tarnija info potentsiaalse vea kohta mõõtepunkti mõõteandmetes;
  • saadab (kehtivale) avatud tarnijale teate tema lepingu lõppemisest uue avatud tarnijaga lepingu sõlmi- mise tõttu;
  • saadab avatud tarnijale kinnituse lepingu sõlmimise registreerimisest või sellest keeldumisest tingi- muste mittesobimise korral;
  • saadab avatud tarnijale turuosalise 12 kuu mõõteandmed volituse olemasolul (füüsilisel isikul: kas lepinguline õigus või e-eleringis tarbija poolt antud  volitus) või eitava vastuse volituse puudumisel;
  • saadab võrguettevõtjalt saabunud mõõteandmed edasi vastaval ajahetkel antud mõõtepunkti avatud tarnijale ja teistele selleks õigust omavatele turuosalistele;
  • saadab võrguettevõtjale tema soovil registreeritud turuosalise EIC koodi;

 

Süsteemi- ja bilansihaldur saavad andmelaost

  • bilansihalduri bilansipiirkonna, sh on eristatud bilansiselgituseks piirimõõtepunktid;
  • bilansihalduri bilansipiirkonnas olevad mõõteandmed koondraportina.

 

Tulenevalt 25.05.2018 kohaldatava EL isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 tingimustest rakendati elektrituru ja gaasituru andmevahetusplatvormide (edaspidi AVP) kaudu energiamüüjatega andmevahetuse korraldusele järgmiseid reegleid: 

NB! Müüjad saavad edastada AVPsse müügilepinguid edasi ka siis, kui klient ei ole andnud e-eleringis volitust:

  1. AVP-de kaudu füüsilisest isikust tarbija mõõtepunktide info edastamiseks müüjale, kellega füüsilisest isikust tarbijal ei ole lepingut, saab olema võimalik, aga lepinguta müüjale ja e-eleringis tarbija volituseta müüjale edastatakse vaid mõõtepunkti EIC kood ning võrgulepingu-ja elektrilepingu algus-ja lõppperioodid baseerudes seadusandluses toodud nõuetele. Muudatus tähendab, et kolmandatele müüjatele ei edastata tarbija mõõtepunktides aadressiinfot.
  2. AVP-de kaudu füüsilisest isikust tarbija viimase 12 kuu tarbimisandmete edastamiseks müüjale, kellega füüsilisest isikust tarbijal ei ole lepingut, saab olema võimalik vaid tarbija enda poolt läbi AVP kliendiportaali (e-elering) antud volituse.
  3. Uute võrgulepingute klientide kohta on müüjatel võimalus avatud tarne lepingut sisestada AVPsse kuni 2 päeva pärast võrgulepingu algusaega (sõltumata võrgulepingu sisestamise kuupäevast).
     
    d)       AVP-de kaudu juriidilisest isikust tarbija mõõtepunktide info ja mõõteandmete edastamiseks kolmandatele avatud tarnijale muudatusi hetkel ei ole – kehtib nõue, et avatud tarnijal peab olema tarbija nõusolek ning lubatud on AVP välised volitused.
    e)       Muu andmevahetus avatud tarnijatele (sh bilansihalduritele), mis on ette nähtud seadusest tulenevate õiguste/kohustuste alusel jäävad andmevahetuse korralduses samadele alustele.

6.4.3 Kodeerimine

6.4.3 Kodeerimine

Euroopa ühtse elektrituru protsesside, objektide ja osaliste identifitseerimiseks on ENTSO-E välja töötanud ühtse kodeerimise süsteemi EIC (ingl. k. Energy Identification Coding). Süsteemi eesmärgiks on tagada harmoniseeritud elektroonne andmevahetus olukorras, kus turuosalistel on võimalus osaleda erinevatel turgudel ning süsteemioperaa- torid peavad omavahel ning ka turuosaliste endiga nende kohta infot vahetama. Selles tulenevalt on peamine nõue EIC koodidele, et need on ajas stabiilsed. Lisaks kehtivad järgmised nõuded:

  • Eraldatud kood peab olema globaalselt unikaalne (üle Euroopa);
  • Eraldatud koodi muudetakse ainult siis, kui objekti staatus muutub (see tähendab, et kui näiteks ette- võtte nimi muutub, siis EIC koodi ei muudeta).

EIC koodide ülesehitus

EIC koodid on 16-kohalised ning koosnevad inglise tähestiku tähtedest (A-Z), numbritest (0-9) ja miinusmärkidest (-):

  • 2-kohaline numbriline kood, mis identifitseerib koodi väljastanud LIO (Eesti puhul 38)
  • Objekti tüüpi märkiv täht:
    • X – turuosaline (nö X-kood)
    • Y – piirkond (nö Y-kood)
    • Z – mõõtepunkt (nö Z-kood)
    • W – ressurss (nt tootmisüksus) (nö W-kood)
    • T – ühendusliin (eri bilansipiirkondade vahel)
    • V - asukoht
  • 12–kohaline identifitseerimiskood (tähed, numbrid, miinused)
  • 1 kontrollsümbol (täht või number)

Nt EIC koodi 38ZEE-1000007L-E puhul võib öelda, et see on Eleringi poolt väljastatud mõõtepunkti EIC kood.

EIC koodid Eestis

Kodeerimist administreeritakse kahel tasandil:

  • Keskse koodikeskuse (CIO - Central Issuing Office) ülesandeks on väljastada lokaalsete koodikeskuste (LIO-de) identifitseerimise koode (esimesed kaks numbrit EIC koodis), süsteemioperaatorite või piirkon- dade EIC koode (nt Eleringi EIC kood on 10X1001A1001A39W), ning nende haldamine.
  • Lokaalsed koodikeskused (LIO – Local Issuing Office) tegutsevad CIO agentidena väljastades vastavalt taotlustele erinevate objektide jaoks EIC koode. Eestis tegutseb LIO-na Elering.

Kodeerimise nõuetekohasuse tagamiseks on Elering Andmelao (andmeladu.elering.ee) juurde loonud tsentraliseeri- tud kodeerimissüsteemi, mis pakub järgmisi teenuseid:

  • korrektsete koodide väljastamine;
  • koodinimistute haldus (päringud, aktiveerimine/deaktiveerimine, modifitseerimine);
  • vastavate kodeeritud organisatsioonide kontaktandmete väljastus.

EIC koodid on aluseks Andmelao süsteemi kasutamise õiguste määramiseks ja nende kontrollimiseks. Igal turuosalisel (tootja, tarbija, müüja jne) on oma EIC kood, millega seostatakse kõik tema tegevused turul.

EIC koodide alusel määratakse kindlaks avatud tarnijate piirkonnad ja turuosaliste õigused andmetele juurdepääsuks. Lisaks seadusega määratud juurdepääsudele on turuosalisel õigus juurde pääseda ka nendele (mõõte)andmetele, mille kohta on süsteemis omaniku kinnitus (st volitus). Mõõteandmetele juurdepääsu õiguste haldamise eest vastutab Elering.