5.7 Päritolutunnistused ja päritolutunnistuste üleeuroopaline kaubandus

5.7 Päritolutunnistused ja päritolutunnistuste üleeuroopaline kaubandus

Toodetud taastuvenergia ülepiirilise kaubanduse võimaldamiseks ja tarbijate ühtsetel alustel informeerimiseks toodetud elektrienergia päritolu kohta seati Euroopa Liidus sisse elektrienergia päritolutunnistuste süsteem. Liikmesriikidelt nõutakse registri või vastava andmebaasi loomist, mis võimaldaks taastuvallikaist elektrienergia tootmist usaldusväärselt tõestada.

Liikmesriigid tagavad, et iga taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaühik võetakse arvesse ühekordselt. Liik- mesriigid või määratud pädevad asutused seavad sisse asjakohased mehhanismid tagamaks, et päritolutunnistused antakse välja, kantakse üle ja tühistatakse elektrooniliselt ja et need on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad. Vältida tuleb päritolutunnistuste topeltarvestust ja topeltesitamist. Päritolutunnistuse võõrandamisel toimub selle ülekandmine teisele isikule eelpoolmainitud (riikliku) päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kaudu.

Vastavalt elektrituruseadusele on eelnimetatud pädev asutus Eestis süsteemihaldur Elering. Elering väljastab Eestis asuvale tootjale tema taotluse alusel päritolutunnistuse selle kohta, et ta tootis elektrienergiat taastuvast energiaal- likast või tõhusa koostootmise režiimil. Info väljastatud päritolutunnistuste kohta esitab Elering oma veebilehel.

Tootjal on õigus esitada riiklikult selleks määratud asutusele (praegu: põhivõrguettevõtja) taotlus elektrienergia päritolutunnistuse väljastamiseks. Kütuseliigiti on Taastuvenergia infosüsteemis sisse seatud ka päritolutunnistuste automaatväljastamine selleks soovi avaldanud tootjatele (kes kasutavad tõendatult tootmiseks vaid ühte kütust - nt. päikeseenergia, hüdro- või tuuleenergia). Päritolutunnistuste väljastamise taotluste esitamise eelduseks on Eesti Vabariigis asuva tootmisseadme registreerimine põhivõrguettevõtja poolt hallatavas registris. Päritolutunnistustega kauplemiseks ei ole turuosalisel tarvilik asuda Eesti Vabariigis, kuid selleks tuleb andmebaasis registreeruda kauplejaks.

Joonis%2035.png

Joonis 33 Näide päritolutunnistuste Eesti registrist

Päritolutunnistus on elektrooniline dokument, mille võib osta toodetud elektrienergiast täielikult eraldi ning mille ainus eesmärk on tõendada tarbijale tema tarbitud elektrienergia päritolu (direktiiv 2009/28/EÜ artikkel 15). Samuti võib elektrienergia päritolutunnistust anda sellega seotud energiast sõltumatult edasi ühelt valdajalt teisele.

Päritolutunnistuse norm-energiaühik on üks megavatt-tund, see tähendab et iga toodetud megavatt-tunni kohta väljastatakse üks päritolutunnistus. Päritolutunnistust võib kasutada 12 kuu jooksul pärast asjaomase energiaühiku tootmist. Päritolutunnistuse kehtivus lõpeb pärast selle kasutamist. See tähendab, et kaheteistkuulise eluea jooksul võib päritolutunnistusega kaubelda kauplemisplatvormidel, kuid kui see on tarbijale päritolu tõendamiseks ära kasutatud, ei ole võimalik sellega enam tehinguid teha ning see eemaldatakse ringlusest. Elektrienergia päritolu tõendamiseks võib kasutada Eestis või teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud päritolutunnistust. Tarnitud elektrienergia päritolu tõendamisel tarbijale võib taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tarne puhul tõendusmaterjalina kasutada ainult päritolutunnistust (ehk ainsa tõendusmaterjalina taastuvenergia tarnimisel tarbijale võib kasutada päritolutunnistust). Pikemas perspektiivis on eesmärk kõigi energiaallikate puhul päritolu- tunnistused kasutusele võtta ehk kui tarbijal on soov tarbida tingimata põlevkivienergiat või tuumaenergiat, oleks võimalik tõendada ka nendest allikatest toodetud ja tarbitud elektrienergia päritolu.

Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia päritolutunnistusel esitatakse:

  • tootja nimi, asukoha aadress ja kontaktandmed;
  • tootmisseadme nimi, asukoht, liik ja elektriline installeeritud võimsus ning elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallika nimetus;
  • kuupäev, millal tootmisseade väljastas elektrienergiat esimest korda;
  • energiaühiku tootmise algus- ja lõppkuupäev;
  • kas ja kui suures ulatuses on tootja saanud investeeringutoetust või subsiidiume;
  • päritolutunnistuse väljaandmise aeg ning päritolutunnistuse kordumatu identifitseerimisnumber;
  • muud asjakohased andmed.

Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia päritolutunnistusel esitatakse lisaks eelpooltoodud andmetele ka:

  • tootmisseadme soojusvõimsus;
  • kasutatud kütuse alumine kütteväärtus;
  • koostootmiserežiimil toodetud soojusenergia hulk ja kasutusviis;
  • tootmisseadme elektriline ja soojuslik nimikasutegur;
  • primaarenergia sääst.

2015. aasta keskpaigast kohustuvad müüjad tarbijale taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit müües selle päritolu tõendama päritolutunnistustega. Kuigi ei ole kohustuslik kasutada selleks kodumaiseid päritolutunnistusi (juhul, kui kauplejad saavad päritolutunnistused osta näiteks andmevahetusplatvormi kasutades mujalt soodsamalt) võivad Eestis tegutsevad elektrimüüjad eelistada eestimaiseid tootjaid ning selliselt oleks Eesti taastuvenergiatoot- jatele tagatud päritolutunnistuste müügist saadav teatav tulu (hind kujuneb kahepoolsetes lepingutes müüjate ning tootjate vahel). Hinnanguliselt jäävad päritolutunnistuste hinnad nõudlust ning kasutatud kütust arvesse võttes vahemikku 0,1-1,5 eurot megavatt-tund (Põhjamaade hüdroenergia päritolutunnistused on suhteliselt odavad ning uuenduslikke ja keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid kasutavad päritolutunnistused on tõenäoliselt hinnalisemad). Päritolutunnistuste hinnad lepitakse valdavalt kokku tootjate ja kauplejate vahel kahepoolsete lepingutega, ning ühtset börsiplatvormi kasutusel ei ole.

Joonis%2036.jpg

Joonis 34 Riigid ja vastavad organisatsioonid, kes olid AIB liikmed, AIB Hub’i kasutajad või AIB-ga liitumisest huvitatud 2016. aasta lõpu seisuga

Joonisel 34 on kirjeldatud AIB ( Association of Issuing Bodies) liikmete olemasolevat struktuuri ja infot riikide kohta, kellega käivad läbirääkimised AIB liikmelisuse osas. Kaardilt tuleb välja, milline organisatsioon millises liikmesriigis on vastutav päritolutunnistuste teemade eest (tuleb välja, et enamuses on see just süsteemihaldur, järgnevad regu- laatorid ning seejärel alles muud, tavaliselt selleks eraldi loodud avalik-õiguslikud ettevõtted).

Alates 2014. aasta septembrist on Elering ja Eesti päritolutunnistusi väljaandvate asutuste ühenduse AIB liige. AIB haldab päritolutunnistuste keskset elektroonilist registrit ( AIB Hub), mis hõlbustab riikidevahelist päritolutunnis- tustega kauplemist ning edendab standardiseeritud üleeuroopalist päritolutunnistuste reeglistikku (The European Energy Certificate System ehk EECS). Väljatöötamisel on ka rahvusvaheline CEN standard, mille peamine eesmärk on päritolutunnistus kui selline standardiseerida, et veel enam hõlbustada üleeuroopaliste päritolutunnistustega kauplemist ning tarnitud ja tarbitud elektrienergia päritolu tõendamist. AIB Hub-i kaudu saavad Eesti elektritootjad ja -kauplejad müüa oma päritolutunnistusi ühilduvusprobleemideta ülejäänud 20 AIB-ga liitunud riigis (liikmeid tegelikkuses on 23, kuna Belgias on iga halduspiirkond omaette liige), sest eeskirjad ja nõuded kõigile liikmetele on standardiseeritud.


20 https://www.eex.com/en/go