4.6 Baltikumi ühine bilansiselgituse mudel alates 01.2018

4.6 Baltikumi ühine bilansiselgituse mudel alates 01.2018

Alates 2018. aasta 1. jaanuarist on Baltimaades kasutusel ühe portfelli ning ühe bilansienergia hinna mudel, mis tähendab, et bilansihalduri ebabilanss arveldatakse ühe bilansienergia hinna alusel olenemata sellest, kas nende portfelli ebabilanss oli puudujäägis või ülejäägis.

Joonis_ptk%204.6_0.PNG

Bilansihalduri ebabilanss selgitatakse igaks kauplemisperioodiks summana selle kauplemisperioodi bilansihalduri bilansipiirkonna mõõtmispunktide summaarsetest mõõdetud tarnetest, summaarsetest määratud tarnetest ning süsteemihalduri ja bilansihalduri bilansipiirkonnas olevate turuosaliste vahel aktiveeritud reguleerimistarnetest.

 

Ühe bilansiportfelli ja bilansienergia hinna mudeli rakendamise suunised on toodud ka Euroopa-ülene võrgueeskiri GLEB (Guidelines on Electricity Balancing) hinnaõigluse põhimõttel.

 

Bilansienergia hind tekib Baltikumis kolme alljärgneva teguri koosmõjust, milleks on:

  • reguleerimisturu hind;
  • Baltikumi bilansihaldurite ebabilansi suund;
  • kuukeskmine komponent.

 

Järgnevalt on kirjeldatud lähemalt iga teguri olemust ning nende mõju bilansienergia hindade kujunemisele.

 

Reguleerimisturu hind on bilansienergia hinna referentsiks. Reguleerimisturu hind kujuneb marginaalhinna põhimõttel, mis tähendab, et ülesreguleerimise korral määratakse hind kõige kõrgema hinnaga reguleerimisturult aktiveeritud ülesreguleerimispakkumise hinna alusel ning allareguleerimise korral kõige madalama hinnaga aktiveeritud allareguleerimispakkumise hinna alusel. Reguleerimisturu hindade arvutamisel võetakse arvesse kõik Baltikumi koordineeritud bilansipiirkonna juhtimiseks aktiveeritud reguleerimispakkumised – seda nii Baltikumist, kui ka Soomest, Rootsist, Poolast kui ka kolmandatest riikidest. Reguleerimisturu hind arvutatakse eraldi iga Balti süsteemi kohta  ning seda nii üles- kui ka allareguleerimissuundadele. Olukorras, mil operatiivtunnil esineb Balti elektrisüsteemide vahel piiriüleste ülekandevõimsuste puudujääki, kujuneb eraldi kaks või kolm bilansipiirkonda sõltuvalt sellest, milliste süsteemide vahel pudelikaelad tekkisid ning vastavalt ka reguleerimisturu hinnad. Juhul kui operatiivtunnil Balti koordineeritud bilansipiirkonna juhtimiseks üles- ja/või allareguleerimispakkumist ei aktiveeritud, kujuneb reguleerimisturu hinnaks NordPool hinnapiirkonna alapõhine päev-ette elektrituruhind.

Aktiveerimised, mis on tehtud eriolukordades ( vastukaubandus, reguleerimisteenuse vahendus naabersüsteemihalduritele) reguleerimisturu hinda ei mõjuta.

 

Baltikumi bilansihaldurite ebabilansi suund näitab, kuhu poole oli Balti elektrisüsteemides bilansihaldurite ebabilanss summaarsena kaldu. Negatiivne väärtus tähendab, et bilansihaldurite ebabilanss oli konkreetselt selgitusperioodil valdavalt puudujäägis ning positiivne väärtus, et bilansihaldurid olid ebabilansiga valdavalt ülejäägis. Juhul kui Baltikumi bilansihaldurite ebabilansi suund oli selgitusperioodil positiivne, võetakse bilansienergia referentshinnaks alapõhine allareguleerimise marginaalhind, millest lahutatakse maha kuukeskmine komponent.

Juhul kui Baltikumi bilansihaldurite ebabilansi suund on selgitusperioodil negatiivne, võetakse bilansienergia referentshinnaks alapõhine ülesreguleerimise marginaalhind, millele liidetakse kuukeskmine komponent juurde.

 

Kuukeskmise komponendiga tagatakse süsteemihaldurite finantsneutraalsus ehk nõue mille kohaselt ei tohi süsteemihaldurid arveldusperioodi lõppedes bilansiteenuse osutamisega teenida kasumit ega kanda kahjumit. Aastal 2018 arvutatakse kuukeskmine komponent arvestusperioodile järgneva kalendrikuu alguses, mille peamine kuluväärtus tuleneb selgituse koorinaatori poolt Baltikumi süsteemivälisele avatud tarnijale makstavast lisakulust katmaks Baltikumi avatud tarnet Venemaa elektrisüsteemist.

Nagu eelpool mainitud, rakendub kuukeskmine komponent bilansienergia referentshinnale sõltuvalt Baltikumi bilansihaldurite ebabilansi suunast, ent on kalendrikuu lõikes igal selgitusperioodi samaväärtus.

 

Tabel 4 võtab kokku bilansienergia hinna arvutamise metoodika.

Tabel 4  Bilansienergia hinnaarvutamise metoodika

Bilansienergia hinna arvutamise metoodika

Baltikumi ebabilansi suund

Negatiivne ehk puudujäägis

Positiivne ehk ülejäägis

Bilansihalduri ebabilanss

Negatiivne ehk puudujäägis

Reguleerimisturu referentshind + kuukeskmine komponent

Reguleerimisturu referentshind - kuukeskmine komponent

Alates 2015. aasta 1. jaanuarist, mil jõustus ühine avatud tarne leping Baltikumi süsteemivälise avatud tarnijaga (Inter RAO Lietuva AB), teostab Balti elektrisüsteemide jaoks bilansiselgitust Baltikumi selgituse koordinaator. Eleringi, kui Baltikumi selgituse koordinaatori vastutuste hulka kuulub:

 

  • Baltikumi koordineeritud bilansipiirkonna jaoks bilansiselgituse raportite koostamine sh süsteemihaldurite vaheliste tarnete selgitamine ning arvelduse korraldamine tagamaks süsteemihaldurite finantsneutraalsus;
  • Arveldamine süsteemivälise avatud tarnijaga;
  • Bilansienergia hindade arvutamine;
  • Reguleerimisturu andmete avalikustamine.

 

Balti süsteemihaldurid avaldavad reguleerimisturu andmed 30 minutit peale operatiivtundi v.a. bilansienergia hinnad ning finantsaruanne, mis avaldatakse vastavalt järgneva arvestusperioodi 5ndaks tööpäevaks ning 20ndaks kuupäevaks. Andmed avaldatakse Baltikumi reguleerimisturu andmeteavalikustamise platvormil (https://dashboard.electricity-balancing.eu). Tabel 5 sisaldab kokkuvõtet andmetest, mis kuuluvad avalikustamisele.

Tabel 5 Avalikustamisele kuuluvad andmed

Andmed

Tähtaeg

Reguleerimisteenuse pakkujate poolt esitatud reguleerimispakkumised koos miinimum ja maksimumhindadega

HH+30M

Piiriülesed vabad ülekandevõimsused reguleerimisenergia vahendamiseks

HH+30M

Aktiveeritud reguleerimispakkumised

HH+30M

Reguleerimisturu hinnad

HH+30M

Bilansihaldurite ebabilansid

HH+30M

Bilansienergia hinnad

M+5WD

Süsteemihaldurite finantsaruanne

M+20