5.5 Baltikumi ühine bilansiselgituse mudel alates 01.2018

Alates 2018. aasta 1. jaanuarist on Baltimaades kasutusel ühe portfelli ning ühe bilansienergia hinna mudel, mis tähendab, et bilansihalduri ebabilanss arveldatakse ühe bilansienergia hinna alusel olenemata sellest, kas nende portfelli ebabilanss oli puudujäägis või ülejäägis.

Joonis 30

Bilansihalduri ebabilanss selgitatakse igaks kauplemisperioodiks summana selle kauplemisperioodi bilansihalduri bilansipiirkonna mõõtmispunktide summaarsetest mõõdetud tarnetest, summaarsetest määratud tarnetest ning süsteemihalduri ja bilansihalduri bilansipiirkonnas olevate turuosaliste vahel aktiveeritud reguleerimistarnetest.

Ühe bilansiportfelli ja bilansienergia hinna mudeli rakendamise suunised on toodud ka Euroopaülese võrgueeskirja EBGL (Electricity Balancing Guidelines) hinnaõigluse põhimõttel. Bilansienergia hind tekib Baltikumis kolme alljärgneva teguri koosmõjust, milleks on:

reguleerimisturu hind;
tasakaalustamise suund;
neutraalsuskomponent.

Järgnevalt on kirjeldatud lähemalt iga teguri olemust ning nende mõju bilansienergia hindade kujunemisele.

Reguleerimisturu hind on bilansienergia hinna referentsiks. Reguleerimisturu hind kujuneb marginaalhinna põhimõttel, mis tähendab, et ülesreguleerimise korral määratakse hind kõige kõrgema hinnaga reguleerimisturult aktiveeritud ülesreguleerimispakkumise hinna alusel ning allareguleerimise korral kõige madalama hinnaga aktiveeritud allareguleerimispakkumise hinna alusel. Reguleerimisturu hindade arvutamisel võetakse arvesse kõik Baltikumi koordineeritud bilansipiirkonna juhtimiseks aktiveeritud reguleerimispakkumised – seda nii Baltikumist kui ka Soomest, Rootsist, Poolast ja kolmandatest riikidest. Reguleerimisturu hind arvutatakse eraldi iga Balti süsteemi kohta ning seda nii üles- kui ka allareguleerimissuundadele. Olukorras, mil operatiivtunnil esineb Balti elektrisüsteemide vahel piiriüleste ülekandevõimsuste puudujääki, kujuneb eraldi kaks või kolm bilansipiirkonda sõltuvalt sellest, milliste süsteemide vahel pudelikaelad tekkisid ning vastavalt ka reguleerimisturu hinnad. Juhul kui operatiivtunnil Balti koordineeritud bilansipiirkonna juhtimiseks üles- ja/või allareguleerimispakkumist ei aktiveeritud, kujuneb referentshinnaks välditud reguleerimisenergia hind. Aktiveerimised, mis on tehtud eriolukordades (vastukaubandus, reguleerimisteenuse vahendus naabersüsteemihalduritele) reguleerimisturu hinda ei mõjuta.

Tasakaalustamise suund näitab, millises suunas on süsteemihaldur reguleerimisenergiat Baltikumi tasakaalustamiseks aktiveerinud. Juhul kui süsteemihaldur pole Baltikumi tasakaalustamiseks reguleerimisenergiat aktiveerinud, määratakse tasakaalustamise suund Baltikumi bilansihaldurite ebabilansi põhiselt. Negatiivne väärtus tähendab, et süsteemihaldur on aktiveerinud allarereguleerimist või et bilansihaldurite ebabilanss on konkreetsel selgitusperioodil valdavalt puudujäägis, ning positiivne väärtus tähendab, et bilansihaldurid olid ebabilansiga valdavalt ülejäägis. Juhul kui Baltikumi bilansihaldurite ebabilansi suund oli selgitusperioodil positiivne, võetakse bilansienergia referentshinnaks alapõhine allareguleerimise marginaalhind, millest lahutatakse maha kuukeskmine komponent. Juhul kui Baltikumi bilansihaldurite ebabilansi suund on selgitusperioodil negatiivne, võetakse bilansienergia referentshinnaks alapõhine ülesreguleerimise marginaalhind, millele liidetakse kuukeskmine komponent juurde.

Neutraalsuskomponendiga tagatakse süsteemihaldurite finantsneutraalsus ehk nõue, mille kohaselt ei tohi süsteemihaldurid arveldusperioodi lõppedes bilansiteenuse osutamisega teenida kasumit ega kanda kahjumit. Aastal 2018 arvutatakse kuukeskmine komponent arvestusperioodile järgneva kalendrikuu alguses, mille peamine kuluväärtus tuleneb selgituse koordinaatori poolt Baltikumi süsteemivälisele avatud tarnijale makstavast lisakulust katmaks Baltikumi avatud tarnet Venemaa elektrisüsteemist. Nagu eelpool mainitud, rakendub kuukeskmine komponent bilansienergia referentshinnale sõltuvalt Baltikumi bilansihaldurite ebabilansi suunast, ent on kalendrikuu lõikes iga selgitusperioodi samaväärtus.

Alates 2015. aasta 1. jaanuarist, mil jõustus ühine avatud tarne leping Baltikumi süsteemivälise avatud tarnijaga, teostab Balti elektrisüsteemide jaoks bilansiselgitust Baltikumi selgituse koordinaator. Eleringi kui Baltikumi selgituse koordinaatori vastutuste hulka kuulub:

Baltikumi koordineeritud bilansipiirkonna jaoks bilansiselgituse raportite koostamine sh süsteemihaldurite vaheliste tarnete selgitamine ning arvelduse korraldamine tagamaks süsteemihaldurite finantsneutraalsus;
arveldamine süsteemivälise avatud tarnijaga;
bilansienergia hindade arvutamine;
reguleerimisturu andmete avalikustamine.

Balti süsteemihaldurid avaldavad reguleerimisturu andmed 30 minutit pärast operatiivtundi v.a. bilansienergia hinnad, mis avaldatakse järgneva arvestusperioodi 5ndaks tööpäevaks. Andmed avaldatakse Baltikumi reguleerimisturu andmete avalikustamise platvormil¹⁸.

¹⁸ BTD - BTD (transparency-dashboard.eu)

5.5.1 Reguleerimisturg pärast sünkroniseerimist mandri-euroopaga

Balti süsteemihaldurid allkirjastasid aprillis 2020 ühiste kavatsuste kokkuleppe Balti elektrisüsteemide ühise sageduse juhtimise korraldamiseks pärast ühinemist Mandri-Euroopa sagedusalaga.

Balti elektrisüsteemide liitumine Mandri-Euroopa sünkroonalaga toob kaasa fundamentaalse muudatuse kogu senise Balti elektrisüsteemide tasakaalustamise korraldusel, mille tulemusena Balti süsteemihaldurid loovad võimekuse osaleda ise sageduse juhtimise ehk load-frequency control (LFC) vastutuse kandmisel, et saavutada aastaks 2025 valmisolek sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Euroopa süsteemi osana peavad Balti riigid olema vajadusel valmis oma elektrisüsteemi iseseisvaks juhtimiseks. Seejuures peavad Balti riigid lähematel aastatel liituma üleeuroopalise automaatse sageduse taastamise (aFRR) reservi platvormiga (PICASSO) ja manuaalsete sageduse taastamise (mFRR) reservide platvormiga (MARI),

Balti süsteemihaldurite 2020. aastal väljatöötatud põhimõtted käsitlevad sageduse juhtimiseks vajalikke tehnilisi lahendusi. Lisaks laienevad turuosaliste ärivõimalused uute toodete näol ehk lisaks päev-ette ja päevasisesele energiaturule luuakse ka ühine päev-ette reservide võimsusturg, et tagada Balti riikideselektrisüsteemi tasakaal. Päev-ette reservide võimsusturult hangitakse iga päev järgmiseks ööpäevaks kolme Balti riigi jaoks ühiselt vajalik kogus kiiret sageduse taastamise reservi (FCR) ning automaatselt ja manuaalselt aktiveeritavat sageduse taastamise reserve (aFRR ja mFRR). Baltikumi TSO-de kavandatud ühisel sageduse reservide võimsusturul ja Euroopa energiaturgudel (MARI ja PICASSO) osalemiseks peavad turuosalised eelkvalifitseerima tootmis- ja tarbimisüksused, mis vastavaid teenuseid pakuvad.

5.5.2 Pilootprojekt aFRR pakkumiseks Soome turule

Eesti ja Soome elektrisüsteemi haldurid Elering ja Fingrid piloteerivad lahendust, mis võimaldab Eesti turuosalistel osaleda Soome reservide turul alates 2021. aasta augustist, pakkudes Fingridile automaatse sageduse taastamise reservi (aFRR) teenust.

Esimesena Eleringi ja Fingridi pilootprojektis osaleb Eesti Energia, kes pakub Soome turule automaatset sageduse taastamise reservi Narva elektrijaamadega, mis tootmist minutite jooksul vastavalt vajadusele kas suurendavad või vähendavad. Selleks, et Eestis asuvate jaamade tootmisvõimsuse muutuse mõju jõuaks Soome elektrisüsteemi, peab samal ajal automaatselt muutuma ka Eesti-Soome ühendustel üle kantav võimsus. Selleks on kasutusel Harku ja Espoo alajaamade vahel paiknev alalisvoolu ühendus EstLink 1. Reservi vahendamine Soome toimub ainult juhul, kui elektriühendustel on vaba võimsust. Piloot on avatud kõikidele teistele Eesti turuosalistele, kes sooviksid reserviteenust Soome süsteemihaldurile pakkuda.