4.3 Bilansivastutuse protsess

4.3 Bilansivastutuse protsess

Bilansihaldurid on sõlminud Eleringiga bilansilepingud, mille alusel nad vastutavad oma piirkonna bilansi eest.

Bilansihalduses tagatakse Eesti elektrisüsteemi bilansivastutus läbi bilansi planeerimise, juhtimise ja selgitamise etappide kaudu.

Bilansi planeerimine sisaldab tulevikku suunatud bilansiplaani koostamist, mis sisaldab oma portfellis tootmise ja tarbimise prognoosi ning vastavate tarnete hankimiseks planeeritud ostu-müügitehinguid. Neid planeeritud tarneid nimetatakse määratud tarneteks, mida teostatakse nii elektribörsilt, mitme portfelli vaheliste ostu-müügitarnete kaudu kui ka otse lepingutega mõne tootja või tarbijaga. Kuna määratud tarned on planeeritud kogused, ei ole nende täpsus kunagi sama, mis selgub füüsiliselt mõõdetud koguste arvestuses. Seetõttu hulgiturul (nii elektribörsil kui ka süsteemihalduri ja bilansihalduri vahelises lepingus) on määratud tarnete täpsusaste 0,1 MWh.

Bilansi selgitamise etapis võetakse arvesse iga bilansihalduri bilansipiirkonda kuuluvate mõõtepunktide mõõteand- med. Seetõttu on bilansi selgitamise täpsus juba kWh põhine.

Eesti bilansihaldus toimib täna ühe bilansiportfelli põhimõtte alusel, mis tähendab, et ühes bilansiplaanis sisalduvad nii elektri tootmise kui ka tarbimise tarned. Seetõttu selgitatakse bilansihaldurile ebabilanss ka vaid portfelli kohta, mis tähendab, et bilansihalduril ei tule tasuda süsteemihaldurile tootmise ja tarbimise ebabilansside eest eraldi, vaid bilansihaldurile selgitatakse igas kauplemisperioodis vaid ühes väärtuses tekkinud ebabilanss ja koguse maksumus. Põhjamaades see-eest toimib kahe bilansiportfelli ehk eraldi tootmise ja tarbimise portfellidega bilansihaldus.

4.3.1 Bilansi planeerimine

4.3.1 Bilansi planeerimine

Bilansi planeerimise eesmärk on tagada, et igal ajahetkel oleks elektrienergia tootmine ja tarbimine omavahel tasakaalus. Bilansihaldurite edastatud andmete alusel koostatakse süsteemi bilansiplaan ja tagatakse selle vastavus nõuetele.

Bilansihaldurid edastavad süsteemihaldurile bilansiplaanid oma bilansipiirkonda kuuluvate turuosaliste planeeritud tunnipõhiste koondandmetega järgmise päeva kohta (D-1) hiljemalt kella 15.30ks.

Bilansihalduritel on võimalus teha muudatusi oma bilansiplaanides kuni 20 minutit enne kauplemisperioodi algust, ostes või müües ülejääva või puuduoleva elektri Elbas päevasisesel turult. Juhul kui bilansihaldur on kaubelnud päeva- sisesel turul, esitab ta vastava bilansiplaani muudatuse uuesti süsteemihaldurile kontrollimiseks.

Bilansiplaan, mille bilansihaldur esitab süsteemihaldurile, peab sisaldama 0,1 MWh täpsusega järgmisi andmeid:

  • tootmise detailne plaan, millest on maha arvestatud elektrijaamade omatarve, sh eraldi tuleb näidata:
    • kõikide üle 10 MW nimivõimsusega elektrijaamade ning üle 10 MW nimivõimsusega tootmissead- mete tootmisplaanid, alla 10 MW nimivõimsusega elektrijaamade ja tootmisseadmete tootmise koondplaan;kõikide alates 1 MW summaarse nimivõimsusega tuule- ja päikeseelektrijaamade tootmisplaanid;
    • alla 1 MW summaarse nimivõimsusega tuule- ja päikeseelektrijaamade tootmise koondplaan eraldi näidatuna.
  • summaarne tarbimine bilansihalduri bilansipiirkonnas;
  • koondandmed teiste bilansihaldurite bilansipiirkondadesse kuuluvate määratud tarnete kohta;
  • koondandmed elektribörsi tarnete kohta, sealhulgas tuleb eraldi välja tuua päev-ette ja päevasisesed tarned.

Bilansi planeerimise etapid ja ajakava võivad muutuda sõltuvalt muudatustest elektrituru toimimise ajakavades ja/ või rahvusvahelistest kokkulepetest, kuid kehtivad ajakavad ja nõuded on alati fikseeritud Konkurentsiameti poolt kinnitatud elektrienergia bilansilepingute tüüptingimustes.

Elering kui süsteemihaldur kontrollib kõikide bilansiplaanide puhul, kas:

  1. planeeritud talitlus on lubatav elektrisüsteemi varustuskindluse seisukohast – Eesti elektrisüsteemis tootmine, tarbimine ja eksport (määratud tarned) on lubatavad, arvestades N-1 kriteeriumit (ühe seadme väljalülitamine ei tohi põhjustada kogu piirkonna tarbijatele elektrivarustuse katkestust ega häireid avariitõrjeautomaatika talitlemisele), sh piiriülene kaubandus ei tohi ületada kauplemiseks lubatud läbilaskevõimet (piiriüleste liinide vaheline summaarne netoülekandevõimsus ehk NTC );
  2. bilansihaldurite esitatud plaanid on tasakaalus. Tasakaalus bilansiplaan vastab järgmisele tingimusele: tarbimine + bilansipiirkonnast väljuvad määratud tarned = tootmine + bilansipiirkonda sisse tulevad määratud tarned;
  3. määratud tarned klapivad vastaspoole andmetega sama tarne kohta – Eesti-sisesed määratud tarned peavad olema kooskõlastatud mõlema bilansihalduri poolt, kelle vahel määratud tarne teostatakse;
  4. süsteemi töövõime tagamiseks erakorralises olukorras on olemas vajalikud reservvõimsused.

Kui kõik bilansihaldurite andmed vastavad lubatud kriteeriumitele, kinnitab süsteemihaldur bilansihaldurite plaanid. Nende põhjal koostatakse süsteemi bilansiplaan, mis edastatakse elektrisüsteemi juhtimiskeskuse vahetuse ülemale ning on aluseks Eesti elektrisüsteemi bilansi reaalajas juhtimisele.

Joonis%2025_0.PNG

Joonis 25  Süsteemihaldur tagab Eesti elektrisüsteemi bilansivastutuse bilansi planeerimise, juhtimise ja selgitamise kaudu

 

4.3.2 Bilansi juhtimine ja reguleerimisteenuse pakkumine

4.3.2 Bilansi juhtimine ja reguleerimisteenuse pakkumine

Bilansi juhtimise eesmärk on tagada reaalajas Eesti elektrisüsteemi bilanss reguleerimisvõimsustega vastavalt õigusaktides ja riikidevahelistes lepingutes sätestatud tingimustele.

Genereerimisest, võrguhäiretest ja tarbimise muutumisest põhjustatud bilansi tunnisiseste kõrvalekallete kompenseerimiseks kasutab süsteemihaldur võimsuse reserve. Selleks sõlmib ta avariireservi- ja reguleerimislepingud vastavat teenust pakkuvate elektrijaamade ja naabersüsteemide süsteemihalduritega.

Elering kasutab reaalajas Eesti elektrisüsteemi bilansi tasakaalustamiseks avariireservvõimsuste ja reguleerimisre- servide aktiveerimist. Vastavate reservvõimsuste puhul on tegemist „käsitsi aktiveeritavate sageduse taastamise reservidega“ (manually activated frequency restoration reserve). Teisi reservvõimsuste tüüpe nagu näiteks automaat- selt aktiveeritav „sageduse hoidmise reserv“ (frequency containment reserve) või automaatselt aktiveeritav sageduse taastamise reserv (automatically activated frequency restoration reserve) või „asendusreserv“ (replacement reserve) Elering elektrisüsteemi normaaltalitluse tagamiseks ei osta ega aktiveeri.

Elektrisüsteemi juhtimiskeskuse dispetšer vastutab bilansijuhtimise eest kauplemisperioodil ehk jooksval tunnil. See tähendab, et jooksva tunni vältel ei tohi bilansihaldur elektrijaamade koormust iseseisvalt muuta, seda võib teha vaid elektrisüsteemi juhtimiskeskuse dispetšeri korraldusel ehk dispetšer teeb reguleerimistarne.

Reguleerimistarned jagunevad üles- ja allareguleerimistarneteks ning süsteemi bilansi juhtimiseks avariilistes olukordades kasutatakse avariireserve.

Alates 01.01.2018 rakendatakse Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemides koordineeritud bilansijuhtimist. Eestit, Lätit ja Leedut vaadeldakse ühtse bilansipiirkonnana ning üks Balti süsteemihalduritest vastutab kogu Baltikumi summaarse bilansi tasakaalustamise eest, eesmägiga viia Baltikumi ebabilanss miinimumini.

4.3.2.1 Reguleerimisreservide varud ja nende kasutamine bilansi tagamiseks

4.3.2.1 Reguleerimisreservide varud ja nende kasutamine bilansi tagamiseks

Reguleerimisreserve kasutatakse bilansihaldurite tarbimis- või tootmisprognooside ebatäpsuse tasakaalustamiseks, tootmisvõimsuse või piiriülest ülekandevõimsust mõjutava elektriseadme ootamatu väljalülitamise korral või kui on ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus.

Reguleerimisreservide pakkumistest koostatakse Balti süsteemihaldurite poolt ühine pakkumiste nimekiri. Iga turuosaline saab edastada reguleerimisreservi pakkumise oma piirkonna süsteemihaldurile, kes edastab pakkumise Balti ühisesse pakkumiste nimekirja. Reguleerimisreservide pakkumisi saab teha nii üles- kui ka allareguleerimiseks. Lisaks vahendab Eleringi Balti ühises pakkumiste nimekirjas olevaid reguleerimisreservide pakkumisi Soome elektrisüsteemi süsteemihaldurile ning Soome süsteemihaldur vahendab oma vastutuspiirkonnast tulnud reguleerimisreservide pakkumisi läbi Eleringi Balti süsteemihalduritele.

Reguleerimisreservide pakkumiste tegemine on turuosalistele vabatahtlik. Eesti turuosaliste poolsete pakkumiste tegemise eelduseks on Eleringiga kahepoolse lepingu sõlmimine, kus on kindlaks määratud pakkumiste tegemise protseduur ja tingimused.

Turuosalised võivad reguleerimisreservide pakkumisi esitada või juba tehtud pakkumisi muuta kuni 45 minutit enne operatiivtunni algust. Reguleerimisreserv peab olema täies mahus aktiveeritav 15 minuti jooksul alates aktiveerimise korralduse andmisest ning selle katkematu täies mahus realiseerimine peab olema tagatud operatiivtunni lõpuni.

Täpsemad tingimused ja protseduurid reguleerimisreservide pakkumiste tegemiseks määratakse kindlaks Eleringi ja turuosalise vahel sõlmitavas kahepoolses lepingus.

 

 

4.3.2.2 Piiriülene reservvõimsuste varude aktiveerimine ja vastukaubandus

4.3.2.2 Piiriülene reservvõimsuste varude aktiveerimine ja vastukaubandus

Avariireservide realiseerimise all mõistetakse tegevust, millega genereeriva seadme või võrguelemendi väljalülitumise tagajärjel tekkinud vahetusvõimsuse saldo hälbe või võrguelemendi ülekoormuse likvideerimiseks suurendatakse avariireservi võimsust hoidvate generaatorite poolt võrku antava võimsuse suurust.

Reservvõimsuse suuruse määramisel arvestatakse elektrisüsteemi suurima võrguelemendi võimsusega. Eesti elekt- risüsteemis on suurima ühikvõimsusega seadmeks EstLink 2. See tähendaks, et Eesti elektrisüsteemis peaks paral- leelselt EstLink 2 ühendusega olema 650 MW ulatuses avariireservi, mis võimaldaks katta ühenduse väljalangemisel tekkiva võimsuse puudujäägi. Kuna sellises mahus avariireservi omamine pole majanduslikult mõistlik, on ühisesse sünkroonalasse kuuluvate süsteemihaldurite vahel sõlmitud koostöölepe, mis kohustab kõiki lepingu osapooli hoidma kohustuslikus korras avariireserve. Kokkuleppe alusel peavad Balti riigid, Venemaa ja Valgevene üksteisele võimalda- tavat avariireservi 100 MW igalt osapoolelt.

Teiste riikide süsteemihaldurite avariireservide kasutamise eelduseks on kahepoolsed lepingud. Riikidevaheliste liinide ülekoormuse likvideerimiseks vajalike avariireservide käivitamise korraldab nende liinide ristlõike juhtimise eest vastutav dispetšer.

Tänaseks on Eesti elektrivõrgus süsteemiavariide korral kasutamiseks omad avariireservid. Kahe Kiisal asuva avariire- servelektrijaama koguvõimsuseks on 250 MW.

Eestis paikneva reservvõimsuse aktiveerimiseks antakse korraldus vajaliku koguse reguleerimisreservi aktiveerimi- seks reguleerimisreservi pakkuja poolt määratud isikule Eleringi juhtimiskeskuse poolt. Korraldus Kiisa avariireserve- lektrijaamade käivitamiseks antakse SCADA süsteemi kaudu.

Väljaspool Eestit paikneva reservvõimsuse piiriüleseks aktiveerimiseks antakse korraldus naaberelektrisüsteemi- halduri juhtimiskeskuse dispetšerile, kes korraldab reservvõimsuse aktiveerimise oma vastutuspiirkonnas. Eestis paikneva reservvõimsuse aktiveerimine naabersüsteemihalduri jaoks toimub ainult läbi Eleringi juhtimiskeskuse.

Piiriülesel reservvõimsuste aktiveerimisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:

  • Reservvõimsuste aktiveerimisel tuleb eelistada soodsama hinnaga pakkumisi, kui see on tehniliselt võimalik.
  • Piiriülene reservvõimsuste aktiveerimine saab toimuda ainult juhul, kui peale elektrienergiaturul toimu- nud päev-ette ja päevasisest kaubandust on selleks jäänud vaba piiriülest ülekandevõimsust va juhul kui tegemist on vastukaubandusega.

Eleringi poolt teostatakse piiriülest vastukaubandust põhiliselt seoses järgmiste vajadustega:

  • viia piiriülestel või elektrisüsteemi sisestel vahelduvvoolu liinidel aktiivvõimsusvood lubatud piiridesse;
  • kompenseerida alalisvooluühenduse rikkest või väljalülitumisest tingitud aktiivvõimsuse puudu- või ülejääk.

Avariireservide varud

Elering ei osta reeglina turuosalistelt või teistelt süsteemihalduritelt avariireservvõimsuse hoidmist.

Ainult erandjuhtudel, kui mingil põhjusel ei ole Kiisa avariireservelektrijaamadest võimalik piisavas koguses avariire- servvõimsust saada, võib Elering osta avariireservvõimsust ka turuosalistelt või teistelt elektrisüsteemihalduritelt. Sellisel juhul maksab Elering iga hoitava MW eest vastavalt kahepoolsele kokkuleppele. Energia hind kujuneb vastavalt tehtud pakkumisele (pay as bid).

Teise BRELL-i lepingu osapoole avariireservvõimsuse aktiveerimise puhul tuleb avariireservvõimsuse käivitamise initsiaatoril kompenseerida ainult toodetud energia hind. Energia hind kujuneb vastavalt tehtud pakkumisele (pay as bid). Avariireservvõimsuse olemasolu tagamise kulud kannab täielikult osapool, kes tellis vastava avariireserv-

võimsuse hoidmise. Infot avariireservvõimsuste koguste ja aktiveerimisel toodetud energia hindade kohta vahetavad BRELL-i lepingu osapooled vastavalt sõlmitud kahepoolsetele lepingutele.

Elektrituru informeerimine võrgus toimunud häiretest

Juhul, kui päeva sees toimuvad muutused riikidevahelistes läbilaskevõimetes (näiteks võrguhäire tagajärjel), on süsteemihalduril kohustus teavitada sellest turuosalisi tunni aja jooksul alates vastava info saamisest. Turuosaliste teavitamine toimub vastavalt elektribörsi korraldaja kehtestatud reeglitele kiirete turuteadete ehk UMM-idega (Urgent Market Message). Pärast reaalajas bilansi juhtimist algab bilansi selgituse etapp.

4.3.2.3 Vastukaubandus

4.3.2.3 Vastukaubandus

Vastukaubanduse sisu tuleneb süsteemihaldurite kohustusest vastutada elektriturule välja antud ülekandevõimsuse mahus ja sellest tulenevalt elektribörsil juba teostatud planeeritud energiavahetuse tarned teiste süsteemidega.

Seega juhul kui pärast bilansi planeerimist katkeb või väheneb süsteemide vaheline ülekandevõimsus erinevatel asjaoludel (sh nii piiriüleste ühenduste katkestus kui ka süsteemis sees olevates oluliste liinide väljalülitamised, mis piiravad riikidevahelisi füüsilisi energiavoogusid), tuleb süsteemihalduritel omavahelise koostööna turuosaliste planeeritud bilansid tagada järgmiselt:

  1. Vastukaubanduse teostamiseks suurendatakse genereerimist piirkonnas, kuhu aktiivvõimsusvoog siseneb ja vähendatakse genereerimist piirkonnas, kust aktiivvõimsusvoog väljub. Tagamaks elektrisüs- teemide võimsusbilansside jäämise tasakaalu, peab genereerimise suurendamine ja vähendamine olema samas ulatuses. Näiteks EstLink kaabli väljakukkumisel, kui planeeritud energiavoog oli suunal Soomes Eestisse 500 MW ulatuses, tuleb Eleringil tellida kas sisemaiselt või BRELL-i liikmesriikide kaudu samas ulatuses tootmisvõimsuste ülesreguleerimised. Samal ajal Soome süsteemihaldur Fingridil tuleb käivi- tada samas mahus allareguleerimise võimsused.
  2. Vastukaubanduseks tehtud kulud jaotatakse kahe süsteemihaldurite vahel üldjuhul võrdselt, välja arvatud juhtudel, kui vastukaubandus tuli teha konkreetselt ühe süsteemi elektrivõrgus toimunud katkestuste tõttu.

4.3.3 Bilansi selgitamine

4.3.3 Bilansi selgitamine

Bilansi selgitamise eesmärgiks on teha kindlaks Eesti elektrisüsteemis ja bilansihaldurite bilansipiirkondades kauple- misperioodi avatud tarne suurus ja maksumus.

Bilansi selgitamise vastutust kannab avatud tarne ahelas hierarhiliselt kõrgemal olev avatud tarnija: süsteemihaldur selgitab bilansihaldurite bilansid, bilansihaldurid selgitavad oma piirkonna turuosaliste bilansid.

Süsteemihaldur selgitab Eesti elektrisüsteemi ja bilansihaldurite avatud tarne koguse 1 kWh täpsusega iga kauple- misperioodi kohta. Bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu. Kauplemis- periood on täistund. Päeva esimene tund on ajavahemik 00.00 – 01.00 ja viimane tund on ajavahemik 23.00 – 00.00.

Avatud tarne arvutamiseks iga kauplemisperioodi kohta on vajalik teada;

  • bilansipiirkonna summaarset mõõdetud tarnet;
  • bilansipiirkonna summaarset määratud tarnet;
  • bilansipiirkonnas süsteemi elektribilansi juhtimiseks teostatud reguleerimistarned.

Alljärgnevalt on toodud, kuidas toimub bilansiselgitus:

  1. bilansihalduritele;
  2. reguleerimisteenuse pakkujatele;
  3. Eleringi enda portfellile;
  4. piiriülesele avatud tarnele, mis väljub Eesti elektrisüsteemist.

4.3.3.1 Bilansihalduritele teostatav bilansi selgitus

4.3.3.1 Bilansihalduritele teostatav bilansi selgitus

Bilansihaldurite avatud tarne ehk ebabilanss tuleneb bilansiplaaniga esitatud lõplike määratud tarnete, bilansipiirkon- nas aktiveeritud reguleerimistarnete ja bilansipiirkonnas selgitatud mõõdetud tarnete vahena.

Määratud tarned ja aktiveeritud reguleerimistarned on süsteemihalduril olemas tehingupõhiselt fikseerituna. Mõõ- detud tarned aga kogutakse mõõtepunktidest, mille edastavad Andmelattu kõik Eestis tegutsevad võrguettevõtjad (võrguettevõtjad on kohustatud kõikide mõõtepunktide kohta tunnimõõteandmed edastama Andmelattu).

Andmeladu edastab alati automaatselt kõik mõõteandmed edasi mõõtepunktiga seotud avatud tarnijale, kuid siinjuures Andmeladu arvutab ka bilansiselgituse jaoks vajalikud koondmõõteraportid järgmiselt:

  1. Igale võrguettevõtjale arvutatakse koondraport kauplemisperioodide lõikes tema võrgus võrgulepingute mahus edastatud koguste kohta jaotatud avatud tarnijate lõikes;
  2. Igale avatud tarnijale arvutatakse koondraport kauplemisperioodide lõikes tema avatud tarne lepingu- tega mõõtepunktide mahus edastatud koguste kohta võrguettevõtjate lõikes;
  3. Igale bilansihaldurile arvutatakse koondraport kalendrikuu kohta kauplemisperioodide lõikes kogu tema avatud tarne ahelas lepingutega edastatud koguste kohta teiste avatud tarnijate ja võrguettevõtjate lõikes;
  4. Igale bilansihaldurile arvutatakse koondraport kauplemisperioodide lõikes tema bilansipiirkonnas olevate bilansiselgituse mõõtepunktide summas, mis arvatakse bilansihalduri bilansiselgituse piirkonda (nn IN piirimõõtepunktid);
  5. Võrguettevõtja bilansihaldurile arvutatakse koondraport kauplemisperioodide lõikes tema bilansipiir- konnas olevate bilansiselgituse mõõtepunktide summas, mis lahutatakse maha tema bilansiselgituse piirkonnast (nn OUT piirimõõtepunktid). Bilansipiirkonnast lahutatakse maha need mõõtepunktid, kus turuosalise mõõtepunkti bilansihaldur ja võrguettevõtja bilansihaldur on erinevad isikud.

Koondraportid arvutatakse kalendrikuu põhiselt ja edastatakse bilansihalduritele järgmise ajakavaga:

  • Iga päev kella 14.00ks edastatakse eelmise päeva mõõteandmetega raportid (sh on mõõteandmeid kehtiva kalendrikuu algusest alates);
  • Kalendrikuu 1. kuupäeval arvutatakse tagasiulatuvalt kaks kuud ja kolm kuud tagasi mõõteandmed kalendrikuu kohta;
  • Kalendrikuu 8ndal kuupäeval arvutatakse eelmise kalendrikuu mõõteandmed, mis on aluseks esialgseks bilansiaruandeks;

Tabel 4 Näide mõõteandmete koondraportite arvutamise ajakavast

  Jaanuari mõõteandmete koondraport Veebruari mõõteandmete koondraport Märtsi mõõteandmete koondraport
Esialgne bilansiaruanne 8. veebr 8. märts 8. aprill
Lõplik bilansiaruanne 1. aprill 1. mai 1. juuni

 

Bilansihalduritele selgitatakse bilansipiirkondade avatud tarne kalendrikuu kohta alljärgnevalt:

  • Andmeladu arvutab võrguettevõtjate poolt esitatud mõõteandmete alusel bilansihaldurite bilansipiir- kondade esialgsed koondraportid iga kuu 8. kuupäevaks;
  • Süsteemihaldur koostab bilansihaldurile eelmise kalendrikuu esmase bilansiaruande, mille esitab bilansi- haldurile hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks;
  • Juhul, kui bilansihalduri bilansipiirkonna avatud tarne ahelas on pärast esialgse bilansiaruande väljas- tamist täpsustunud mõõteandmete kogused, esitab süsteemihaldur lõpliku bilansiaruande hiljemalt kolme kuu jooksul pärast selgituse kalendrikuud. Selleks arvutatakse Andmelaos võrguettevõtjate poolt esitatud mõõteandmete alusel bilansihaldurite bilansipiirkondade lõplikud koondraportid kaks kuud hiljem kuu 1. kuupäevaks (nt: jaanuarikuu lõplikud koondraportid bilansiselgituseks arvutatakse 1.aprillil).

Bilansiaruanne sisaldab iga kauplemisperioodi kohta järgmisi andmeid:

  • Bilansihalduri summaarsed mõõdetud tarned bilansihalduri bilansipiirkonnas;
  • Bilansihalduri summaarsed määratud tarned;
  • Bilansihalduri piirkonnas aktiveeritud reguleerimistarned;
  • Bilansienergia ostu- ning müügihinnad ja ostetud või müüdud bilansienergia kogumaksumus, mis saadakse bilansienergia koguse ja selle hinna korrutamise teel;
  • Eelmistel perioodidel müüdud ning ostetud bilansienergia koguste ja/või hindade paranduste kohta.

Tabel 5 Ebabilansi ehk avatud tarne arvutuse näide bilansihalduri bilansiaruandes

EBABILANSI ARVUTUS BILANSIARUANDEKS Kogus, MWh
1. BILANSIPLAAN (Päev-ette ja päevasisene turg, kuni 1 tund ette) - 5
  1.1 TARBIMISE PROGNOOS -10
  sh ost elektribörsilt - 9
  sh ost teiselt bilansihaldurilt - 1
  1.2. TOOTMISE PROGNOOS   5
  sh müük elektribörsile   5
2. REGULEERIMISTARNE (süsteemihalduri tunnisisene tellimus)   1
  sh portfellis elektrijaama ülesreguleerimine   1
3. MÕÕDETUD TARNED - 5
  sh tootmine   6
  sh tarbimine -11
4. AVATUD TARNE EHK EBABILANSS - 1

 

Toodud näites jäi bilansihalduril selles tunnis 1 MWh elektrienergiat puudu, mille müüs talle bilansienergia müügihinnaga süsteemihaldur

4.3.3.2 Reguleerimisreservide pakkumiste selgitamine

4.3.3.2 Reguleerimisreservide pakkumiste selgitamine

Reguleerimisreservide pakkumiste selgitamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

  • Süsteemihaldur selgitab ja arveldab reguleerimistarne koguse reguleerimisteenuse pakkujaga vastavalt aktiveeritud reguleerimisreservi pakkumisele ja reguleerimisturul kujunenud reguleerimistur marginaalhinnale.
  • Reguleerimisreservi pakkumise algusajaks loetakse reguleerimisreservi pakkumise tellimuse aega süsteemihalduri poolt ning reguleerimisvõimus kestab tunni lõpuni.
  • Igal reguleerimisteenuse pakkujal peab olema üks bilansihaldur, kelle bilansiaruandes reguleerimisreservi pakkumine kajastub.
  • Süsteemihaldur võtab bilansihalduri bilansiaruandes reguleerimistarne arvesse kauplemisperioodide lõikes ning reguleerimistarne suunda arvestades.
  • Bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu.
  • Reguleerimistarne kogus selgitatakse täpsusega 1 kWh iga kauplemisperioodi kohta.

4.3.3.3 Eleringi enda bilansiportfelli selgitus

4.3.3.3 Eleringi enda bilansiportfelli selgitus

Süsteemihaldur vastutab võrdselt bilansihalduritega oma portfelli eest, milles sisaldub:

  1. Võrgukaod;
  2. Avariielektrijaama bilanss;
  3. EstLink kaablite juhtimisest tekkinud ebabilanss.

Elering ostab põhivõrgu kadude katteks vajaliku elektrienergia turult. Järgmise päeva kadude määramisel igaks tunniks arvestatakse muutusi elektrivõrgu konfiguratsioonis, prognoositud tarbimist, tootmist (sh ka näiteks tuuleparkide prognoositud toodangut) ning piiriüleseid võimsusvoogusid. Samuti planeeritakse järgmiseks päevaks optimaalsed pingenivood, mis peavad samaaegselt tagama elektrisüsteemi töökindluse ning minimaalsed kaod. Suurem osa kadudest ostab Elering päev-ette elektribörsilt. Päeva sees teostatakse kadude korrektsioon – kadude katteks ostetakse elektrienergiat kas täiendavalt juurde või müüakse ülejääk elektribörsil tagasi. Lisaks võrgukadude ostu- ja müügitehingute teostamisele on täiustatud ka kadude prognoosimise protsessi. Kasutusele on võetud rakendus, mis lisaks võrgukadude päev-ette prognoosile täpsustab võrgukadude prognoosi ka päeva sees, kasutades selleks viimaseid saadaolevaid andmeid elektrisüsteemi eeldatava talitluse kohta.

Ülekandevõrgu kaod selgitatakse sarnaselt bilansihaldurite bilanssidega. Kalendrikuu alguses koostatakse Eleringi elektribilanss mõõdetud tarnete alusel ning kadude mõõdetud tarneks jääb ülekandevõrku antud elektrienergia ja ülekandevõrgust väljunud elektrienergia vahe.

4.3.3.4 Elektrisüsteemi piiriülese ebabilansi selgitus

4.3.3.4 Elektrisüsteemi piiriülese ebabilansi selgitus

Baltikumi süsteemihaldurid omavad ühist avatud tarne lepingut. Baltikumi ühise avatud tarne lepingu eesmärk oli suurendada lepinguliste suhete läbipaistvust ning põhimõtet, et ebabilansi kulud Baltikumi elekt- risüsteemidele peavad baseeruma võrdsetele alustele. Viimane on peamiseks sisendiks ühise Baltikumi reguleerimis- turu loomisel. Samuti on see aluseks ühise Baltikumi kauplemispiirkonna moodustamiseks, soodustades kauplejate võimalusi sarnastel tingimustel tegutsemiseks kogu Balti regioonis.

Joonis 27 Baltikumi uue ühise avatud tarne lepingu skeem

Joonis 26 Baltikumi uue ühise avatud tarne lepingu skeem

Venemaa elektrisüsteemi esindaja on määranud Baltikumi elektrisüsteemide ebabilansi ostu-müügilepingu esinda- jaks INTER RAO Lietuva (edaspidi süsteemiväline avatud tarnija). Viimasega on allkirjastatud neljapoolne (AB “INTER RAO Lietuva”, Elering AS, AS “Augstsprieguma tīkls”, LITGRID AB) ühine avatud tarne leping, jõustumise aeg alates 01.01.2015.

Lepingu alusel:

  1. Baltikumi elektrisüsteemid moodustavad ühise koordineeritud bilansipiirkonna;
  2. Elering on olnud alates 01.2015 Baltikumi elektrisüsteemide selgituse koordinaator. See tähendab, et Elering summaarse bilansiaruande ning vastutab Baltikumi süsteemide summaarsete andmete edas- tuse eest süsteemivälisele avatud tarnijale. Samuti on Elering arvelduse osapooleks.
  3. Süsteemiväline avatud tarnija edastab iga kuu 25.kuupäevaks elektroonselt järgmiseks kalendrikuu kauplemisperioodidele ebabilansi hinnad (sh arvestab hinnakiri ebabilansi kogust ning perioodi – öö/ päev, nädalavahetus/tööpäev). Edastatud avatud tarne ostu-ja müügihindades on võetud arvesse järgmisi kulusid: Venemaa elektrituru hinnad, võrgutasud, võimsustasud, transiiditasud ja muud süsteemi avatud tarnija põhjendatud kulud.
  4. Selgituse koordinaator koostab ja edastab kalendrikuu bilansiaruande ja vastavad aktid järgmise kalend- rikuu viiendal tööpäeval.