5. Bilansihaldus

5. Bilansihaldus

See peatükk räägib elektrisüsteemi sageduse hoidmiseks vajalikest protsessidest, bilansihaldusest ja Baltikumi ühisest reguleerimisturust.

5.1 Bilansihalduse ülevaade

5.1 Bilansihalduse ülevaade

Elering vastutab Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise eest ning selle eest, et igal ajahetkel oleks tarbijatele tagatud nõuetekohase kvaliteediga elektrivarustus. Bilansihalduse kontekstis nimetatakse Eleringi süsteemihalduriks.

Elektrisüsteemi sageduse hoidmise huvides peavad elektrienergia tootmine ja tarbimine olema igal ajahetkel tasakaalus, süsteemi bilansi mõistes tähendab see tasakaalu tootmise ja piiriüleselt siseneva elektri ning tarbimise ja piiriüleselt väljuva elektri vahel (joonis 26). Sellest tulenevalt sisaldab elektrisüsteemi bilansihaldus alati planeeritud bilansse, reaalaja bilanssi ning mõõteandmete alusel selgitatud tegelikult kujunenud bilanssi.

Kuna süsteemis tootmine ja tarbimine ei vasta reeglina kunagi täpselt planeeritule, juhib süsteemihaldur tunni- siseselt süsteemi bilanssi reguleerimisvõimsustega. Pärast kauplemisperioodi arvutatakse aga süsteemi tegelik ebabilanss, võttes arvesse süsteemi piiriülest mõõdetud tarnet, määratud tarnet ja tehtud reguleerimistarneid.

Joonis 26

Välisühenduste mõju süsteemi bilansi tagamiseks on järgmine:

a) Eesti elektrisüsteem on ühendatud vahelduvvooluliinidega Läti ja Venemaa elektrivõrkudega, olles samas sünkroonalas Valgevene, Venemaa, Läti ja Leedu elektrisüsteemidega (BRELL). Eesti elektri- süsteemi sageduse automaatse reguleerimise tagab tavaolukorras Venemaa süsteemihaldur (välja arvatud juhul, kui Eesti elektrisüsteem töötab erandolukorras isoleeritult teistest elektrisüsteemi- dest). Sisuliselt tähendab see, et Eesti elektrisüsteemis reaalajas tekkiv planeeritud bilansi ja tegeliku bilansi erinevus ehk ebabilanss kaetakse automaatselt Venemaa ühendelektrisüsteemi bilansiga ja reguleerimisreservidega. Vastavalt BRELL-i lepingutele tuleb Baltikumi süsteemihalduritel hoida süsteemi ebabilansi kõrvalekallet lubatud piirides (Baltikumi summaarne kõrvalekalle: +/- 110 MWh). 

b) Lisaks on Eesti elektrisüsteem ühendatud kahe alalisvooluühenduse (Estlink 1 ja Estlink 2) kaudu ka Põhjamaade elektrisüsteemiga. EstLink-i kaablid on asünkroonselt süsteemiga ühendatud välisühendused, mida süsteemihaldurid juhivad eesmärgiga, et füüsiline elektrivoog mõõtepunktis oleks võimalikult täpne EstLink-i planeeritud koormusega (andmed elektribörsikorraldajalt). Ühendusvõimsus Soomega (1000 MW) on toonud märkimisväärse võimaluse süsteemi paremaks tasakaalustamiseks, sest vaba võimsuse ulatuses ning Soomes reguleerimispakkumiste olemasolul on elektrisüsteemi tasakaalustamine võimalik majanduslikult Põhja-Balti regiooni soodsaimate hindadega. Teisalt aga on EstLink-i asünkroonsed alalisvooluühendused täielikult süsteemihaldurite vastutusel, mis tähendab, et kaablite väljalülitumisel tuleb juba elektribörsile väljastatud ühendusvõimsus tagada süsteemihaldurite poolt ja kulul. Sellist toimingut nimetatakse vastukaubanduseks.

5.2 Elektrisüsteemi bilansivastutuse ahel

5.2 Elektrisüsteemi bilansivastutuse ahel

Elektrituruseadusega sätestatakse, et turuosaline peab tagama, et tema poolt võrku antud ja/või ostetud elektrienergia kogus oleks igal kauplemisperioodil võrdne tema poolt võrgust võetud ja/või müüdud elektrienergia kogusega.

Selline turuosalise põhine bilansivastutus ei ole praktikas võimalik, mistõttu on loodud läbi katkematu avatud tarne ahela bilansihalduse protsess. See tähendab, et iga tootja ja tarbija on mõõteandmete arvestuses bilansihalduse portfelliga alati kaetud. Igal turuosalisel on vaid võimalus valida, kes on tema avatud tarnija, sõlmides selleks vastava lepingu nõuetekohase protsessi alusel.

Bilansivastutus elektrisüsteemis tagatakse alloleva ahela ja vastutuste jaotusega:

 

TURUOSALINE

Turuosaline on füüsiline või juriidiline isik, kes toodab või tarbib elektrit võrku või võrgust. Vastavalt seadusandlusele saab turuosalisel ühe mõõtepunkti kohta olla vaid üks avatud tarnija. See piirang on oluline süsteemis bilansside arvestuseks, sest ühes mõõtepunktis mõõdetud tarbimine või tootmine ei tohi olla topeltarvestuses.

AVATUD TARNIJA

Avatud tarnija on elektri müüja või ostja, kes osutab kliendile avatud tarnet ehk müüb/ostab kas puudujääva/ülejääva elektrienergia koguse või müüb/ostab kogu mõõdetud elektrienergia koguse sõltuvalt pooltevahelisest kokkuleppest turuosalisega. Juhul, kui avatud tarnija ei ole ise bilansihaldur, sõlmib ta omakorda avatud tarne lepingu hierarhiliselt kõrgemal oleva avatud tarnijaga/bilansihalduriga. Juhul kui tarbijal ja/või tootjal puudub avatud tarne leping, on tema avatud tarnijaks tema mõõtepunkti võrguettevõtja (Elektrituruseadus §44)

VÕRGUETTEVÕTJA

Võrguettevõtjal on elektri bilansihalduse korralduses kolm olulist rolli:

  1. Iga võrguettevõtja on turuosaline oma võrgukadudega. Seetõttu peavad kõik võrguettevõtja piirimõõte- punktid kuuluma ühte bilansipiirkonda.
  2. Võrguettevõtja tegutseb ka avatud tarnijana:
    1. Kui tarbijal ei ole avatud tarne lepingut, siis on tema avatud tarnijaks automaatselt tema võrguettevõtja.
    2. Kui võrguettevõtja teeninduspiirkonnas on alla 100 000 tarbija, võib vastavalt elektrituruseadusele võrguettevõtja ka ise tegutseda elektrienergia müüjana.
  3. Iga võrguettevõtja vastutab oma võrgupiirkonna mõõteandmete kogumise ja edastamise eest bilansi- selgituse jaoks nii süsteemihaldurile, kui ka avatud tarnijale edastades mõõteandmed nõuetekohaselt Andmelattu.

BILANSIHALDUR

Bilansihaldur on hierarhiliselt kõrgemal olev avatud tarnija, kellel on bilansileping süsteemihalduriga. Selle alusel süsteemihaldur müüb bilansihaldurile või ostab temalt avatud tarnena (tema ebabilansi katteks) igal kauplemisperioodil bilansi tagamiseks vajaliku koguse bilansienergiat. Bilansihaldurite portfellides on summaarselt jaotatud kogu Eesti tarbimine ja tootmine, välja arvatud tarbimine ülekandevõrgu kadude katteks, sest Elering planeerib ja selgitab ülekandevõrgu kaod ise. (Vt ka bilansiselgituse näiteid tabelis 2 ja b)

SÜSTEEMIHALDUR

Süsteemihalduril (Elering) on kohustus tagada igal ajahetkel süsteemi varustuskindlus ja bilanss. Kuna süsteemis tootmine ja tarbimine ei vasta reeglina kunagi täpselt planeeritule, juhib süsteemihaldur süsteemi bilanssi reguleerimisvõimsustega ning katab kauplemisperioodis tekkinud piiriülese ebabilansi Baltikumi ühise avatud tarne lepinguga põhimõttel, et Baltikumi-siseselt saldeeritud ebabilanss arveldatakse Baltikumi süsteemihaldurite vahel.

Joonis 27

Eelpool joonisel 27 toodud bilansihalduse avatud tarne ahel hallatakse Estfeed Andmelaos, mis jälgib, et igal ajahetkel iga turuosalise mõõtepunkt ja süsteemis tegutsev avatud tarnija ning võrguettevõtja oleksid alati ühe bilansipiirkonna ahelaga kaetud.

Toodud avatud tarne ahela reeglid ei kehti määratud tarne tehingutele, sest määratud tarne tehingud ei ole seotud konkreetselt iga mõõtepunkti mõõteandmetega, vaid on portfellipõhised tehingud tulevikku suunatud ajaks elektrienergia tarnimisega.

5.2.1 Bilansivastutuse protsess

5.2.1 Bilansivastutuse protsess

Bilansihaldurid on sõlminud Eleringiga bilansilepingud, mille alusel nad vastutavad oma portfelli bilansi eest. Bilansihalduses tagatakse Eesti elektrisüsteemi bilansivastutus läbi bilansi planeerimise, juhtimise ja selgitamise etappide kaudu (joonis 28).

Joonis 28

Bilansi planeerimine sisaldab tulevikku suunatud bilansiplaani koostamist, mis sisaldab oma portfellis tootmise ja tarbimise prognoosi ning vastavate tarnete hankimiseks planeeritud ostu-müügitehinguid. Neid planeeritud tarneid nimetatakse määratud tarneteks, mida teostatakse nii elektribörsilt, mitme portfelli vaheliste ostu-müügitarnete kaudu kui ka otselepingutega mõne tootja või tarbijaga. Kuna määratud tarned on planeeritud kogused, ei ole nende täpsus kunagi sama, mis selgub füüsiliselt mõõdetud koguste arvestuses. Seetõttu on hulgiturul (nii elektribörsil kui ka süsteemihalduri ja bilansihalduri vahelises lepingus) määratud tarnete täpsusaste 0,1 MWh.

Bilansi selgitamise etapis võetakse arvesse iga bilansihalduri bilansipiirkonda kuuluvate mõõtepunktide mõõteandmed. Seetõttu on bilansi selgitamise täpsus juba kWh-põhine.

Eesti bilansihaldus toimib ühe bilansiportfelli põhimõtte alusel, mis tähendab, et ühes bilansiplaanis sisalduvad nii elektri tootmise kui ka tarbimise tarned. Seetõttu selgitatakse bilansihaldurile ebabilanss ka vaid portfelli kohta, mis tähendab, et bilansihalduril ei tule tasuda süsteemihaldurile tootmise ja tarbimise ebabilansside eest eraldi, vaid bilansihaldurile selgitatakse igas kauplemisperioodis vaid ühes väärtuses tekkinud ebabilanss ja koguse maksumus.

5.2.2 Bilansi planeerimine

5.2.2 Bilansi planeerimine

Bilansi planeerimise eesmärk on tagada, et igal ajahetkel oleks elektrienergia tootmine ja tarbimine omavahel tasakaalus. Bilansihaldurite edastatud andmete alusel koostatakse süsteemi bilansiplaan ja tagatakse selle vastavus nõuetele.

Bilansihaldurid edastavad süsteemihaldurile bilansiplaanid oma bilansipiirkonda kuuluvate turuosaliste planeeritud tunnipõhiste koondandmetega järgmise päeva kohta (D-1) hiljemalt kella 15.30ks. Bilansihalduritel on võimalus teha muudatusi oma bilansiplaanides kuni 20 minutit enne kauplemisperioodi algust, ostes või müües ülejääva või puuduoleva elektri päevasisesel turult. Juhul kui bilansihaldur on kaubelnud päevasisesel turul, esitab ta vastava bilansiplaani muudatuse uuesti süsteemihaldurile kontrollimiseks.

Bilansiplaan, mille bilansihaldur esitab süsteemihaldurile, peab sisaldama 0,1 MWh täpsusega järgmisi andmeid:

  • tootmise detailne plaan, millest on maha arvestatud elektrijaamade omatarve, sh eraldi tuleb näidata:
    • kõikide üle 10 MW nimivõimsusega elektrijaamade ning üle 10 MW nimivõimsusega tootmisseadmete tootmisplaanid,
    • alla 10 MW nimivõimsusega elektrijaamade ja tootmisseadmete tootmise koondplaan;
  • kõikide alates 1 MW summaarse nimivõimsusega tuule- ja päikeseelektrijaamade tootmisplaanid;
  • alla 1 MW summaarse nimivõimsusega tuule- ja päikeseelektrijaamade tootmise koondplaan eraldi näidatuna.
  • summaarne tarbimine bilansihalduri bilansipiirkonnas;
  • koondandmed teiste bilansihaldurite bilansipiirkondadesse kuuluvate määratud tarnete kohta;
  • koondandmed elektribörsi tarnete kohta, sealhulgas tuleb eraldi välja tuua päev-ette ja päevasisesed tarned.

Bilansi planeerimise etapid ja ajakava võivad muutuda sõltuvalt muudatustest elektrituru toimimise ajakavades ja/või rahvusvahelistest kokkulepetest, kuid kehtivad ajakavad ja nõuded on alati fikseeritud Konkurentsiameti kinnitatud elektrienergia bilansilepingute tüüptingimustes.

Elering kui süsteemihaldur kontrollib kõikide bilansiplaanide puhul, kas:

  1. bilansihaldurite esitatud plaanid on tasakaalus. Tasakaalus bilansiplaan vastab järgmisele tingimusele: tarbimine + bilansipiirkonnast väljuvad määratud tarned = tootmine + bilansipiirkonda sisse tulevad määratud tarned;
  2. määratud tarned klapivad vastaspoole andmetega sama tarne kohta – Eesti-sisesed määratud tarned peavad olema kooskõlastatud mõlema bilansihalduri poolt, kelle vahel määratud tarne teostatakse.

Kui bilansihalduri andmed vastavad lubatud kriteeriumitele, kinnitab süsteemihaldur bilansihalduri plaani. Kõikide bilansihaldurite bilansiplaanide põhjal koostatakse süsteemi bilansiplaan, mis on aluseks elektrisüsteemi bilansi juhtimisele operatiivtunnil.

 

5.2.3 Bilansi juhtimine ja reguleerimisteenuse pakkumine

5.2.3 Bilansi juhtimine ja reguleerimisteenuse pakkumine

Bilansi juhtimise eesmärk on tagada reaalajas elektrisüsteemi tasakaal reguleerimisvõimsustega vastavalt õigusaktides ja riikidevahelistes lepingutes sätestatud tingimustele.

Genereerimisest, võrguhäiretest ja tarbimise muutumisest põhjustatud bilansi tunnisiseste kõrvalekallete kompenseerimiseks kasutab süsteemihaldur reguleerimisreserve. Selleks sõlmib ta avariireservi- ja reguleerimislepingud vastavat teenust pakkuvate elektrijaamade ja naabersüsteemide süsteemihalduritega. Balti süsteemihaldurid kasutavad elektrisüsteemi bilansi tasakaalustamiseks avariireservvõimsuste ja reguleerimisreservide aktiveerimist. Vastavate reservvõimsuste puhul on tegemist „käsitsi aktiveeritavate sageduse taastamise reservidega” (manually activated frequency restoration reserve – mFRR). Teisi reservvõimsuste tüüpe nagu näiteks automaatselt aktiveeritav „sageduse hoidmise reserv“ (frequency containment reserve – FCR) või automaatselt aktiveeritav sageduse taastamise reserv (automatically activated frequency restoration reserve - aFRR) või „asendusreserv“ (replacement reserve – RR) Elering elektrisüsteemi normaaltalitluse tagamiseks ei osta ega aktiveeri.

Elektrisüsteemi juhtimiskeskuse dispetšer vastutab bilansijuhtimise eest kauplemisperioodil ehk jooksval tunnil. See tähendab, et vastavalt tüüptingimustele jooksva tunni vältel ei tohi bilansihaldur elektrijaamade koormust iseseisvalt muuta, seda võib teha vaid elektrisüsteemi juhtimiskeskuse dispetšeri korraldusel ehk dispetšer teeb reguleerimistarne.

Reguleerimistarned jagunevad üles- ja alla reguleerimistarneteks ning süsteemi bilansi juhtimiseks avariilistes olukordades kasutatakse avariireserve.

Alates 01.01.2018 rakendatakse Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemides koordineeritud bilansijuhtimist. Eestit, Lätit ja Leedut vaadeldakse ühtse bilansipiirkonnana ning üks Balti süsteemihalduritest vastutab kogu Baltikumi summaarse bilansi tasakaalustamise eest, eesmärgiga viia Baltikumi ebabilanss miinimumini.

4.3.2.1 Reguleerimisreservide varud ja nende kasutamine bilansi tagamiseks

4.3.2.1 Reguleerimisreservide varud ja nende kasutamine bilansi tagamiseks

Reguleerimisreserve kasutatakse bilansihaldurite tarbimis- või tootmisprognooside ebatäpsuse tasakaalustamiseks, tootmisvõimsuse või piiriülest ülekandevõimsust mõjutava elektriseadme ootamatu väljalülitamise korral või kui on ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus.

Reguleerimisreservide pakkumistest koostatakse Balti süsteemihaldurite poolt ühine pakkumiste nimekiri. Iga turuosaline saab edastada reguleerimisreservi pakkumise oma piirkonna süsteemihaldurile, kes edastab pakkumise Balti ühisesse pakkumiste nimekirja. Reguleerimisreservide pakkumisi saab teha nii üles- kui ka allareguleerimiseks.

Reguleerimisreservide pakkumiste tegemine on turuosalistele vabatahtlik. Eesti turuosaliste pakkumiste tegemise eelduseks on Eleringiga reguleerimisteenuse osutamise lepingu sõlmimine, kus on kindlaks määratud pakkumiste tegemise protseduur ja tingimused. Turuosalised võivad reguleerimisreservide pakkumisi esitada või juba tehtud pakkumisi muuta kuni 45 minutit enne operatiivtunni algust. Reguleerimisreserv peab olema täies mahus aktiveeritav 15 minuti jooksul alates aktiveerimise korralduse andmisest ning selle katkematu täies mahus realiseerimine peab olema tagatud operatiivtunni lõpuni.

Täpsemad tingimused ja protseduurid reguleerimisreservide pakkumiste tegemiseks määratakse kindlaks Eleringi reguleerimislepingu tüüptingimustes ning Eleringi ja turuosalise vahel sõlmitavas kahepoolses lepingus.

 

4.3.2.2 Piiriülene reservvõimsuste varude aktiveerimine ja vastukaubandus

4.3.2.2 Piiriülene reservvõimsuste varude aktiveerimine ja vastukaubandus

Avariireservide realiseerimise all mõistetakse tegevust, millega genereeriva seadme või võrguelemendi väljalülitumise tagajärjel tekkinud vahetusvõimsuse saldo hälbe või võrguelemendi ülekoormuse likvideerimiseks suurendatakse avariireservi võimsust hoidvate generaatorite poolt võrku antava võimsuse suurust.

Reservvõimsuse suuruse määramisel arvestatakse elektrisüsteemi suurima võrguelemendi võimsusega. Eesti elektrisüsteemis on suurima ühikvõimsusega seadmeks EstLink 2. See tähendaks, et Eesti elektrisüsteemis peaks paralleelselt EstLink 2 ühendusega olema 650 MW ulatuses avariireservi, mis võimaldaks katta ühenduse väljalangemisel tekkiva võimsuse puudujäägi. Kuna sellises mahus avariireservi omamine pole majanduslikult mõistlik, on ühisesse sünkroonalasse kuuluvate süsteemihaldurite vahel sõlmitud koostöölepe, mis kohustab kõiki lepingu osapooli hoidma kohustuslikus korras avariireserve.

Teiste riikide süsteemihaldurite avariireservide kasutamise eelduseks on kahepoolsed lepingud. Riikidevaheliste liinide ülekoormuse likvideerimiseks vajalike avariireservide käivitamise korraldab nende liinide ristlõike juhtimise eest vastutav dispetšer.

Tänaseks on Eesti elektrivõrgus süsteemiavariide korral kasutamiseks omad avariireservid. Kahe Kiisal asuva avariireservelektrijaama koguvõimsus on 250 MW. Eestis paikneva reservvõimsuse aktiveerimiseks antakse korraldus vajaliku koguse reguleerimisreservi aktiveerimiseks reguleerimisreservi pakkuja poolt määratud isikule Eleringi juhtimiskeskuse poolt. Korraldus Kiisa avariireservelektrijaamade käivitamiseks antakse SCADA süsteemi kaudu.

Väljaspool Eestit paikneva reservvõimsuse piiriüleseks aktiveerimiseks antakse korraldus naaberelektrisüsteemihalduri juhtimiskeskuse dispetšerile, kes korraldab reservvõimsuse aktiveerimise oma vastutuspiirkonnas. Eestis paikneva reservvõimsuse aktiveerimine naabersüsteemihalduri jaoks toimub ainult läbi Eleringi juhtimiskeskuse. Reservvõimsuste aktiveerimisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:

  • Reservvõimsuste aktiveerimisel tuleb eelistada soodsama hinnaga pakkumisi, kui see on tehniliselt võimalik.
  • Piiriülene reservvõimsuste aktiveerimine saab toimuda ainult juhul, kui pärast elektrienergiaturul toimunud päev-ette ja päevasisest kaubandust on selleks jäänud vaba piiriülest ülekandevõimsust va juhul, kui tegemist on vastukaubandusega.

Elering teostab piiriülest vastukaubandust põhiliselt seoses järgmiste vajadustega:

  • viia piiriülestel või elektrisüsteemisisestel vahelduvvoolu liinidel aktiivvõimsusvood lubatud piiridesse;
  • kompenseerida alalisvooluühenduse rikkest või väljalülitumisest tingitud aktiivvõimsuse puudu- või ülejääk.

Avariireservide varud

Elering ei hangi turuosalistelt või teistelt süsteemihalduritelt reguleerimisvõimsusi ette. Teise BRELL-i lepingu osapoole avariireservvõimsuse aktiveerimise puhul tuleb avariireservvõimsuse käivitamise initsiaatoril kompenseerida toodetud energia hind. Energia hind kujuneb vastavalt tehtud pakkumisele (pay as bid). Avariireservvõimsuse olemasolu tagamise kulud kannab täielikult osapool, kes tellis vastava avariireservvõimsuse hoidmise. Infot avariireservvõimsuste koguste ja aktiveerimisel toodetud energia hindade kohta vahetavad BRELL-i lepingu osapooled vastavalt sõlmitud kahepoolsetele lepingutele.

Elektrituru informeerimine võrgus toimunud häiretest

Juhul, kui päeva sees toimuvad muutused riikidevahelistes läbilaskevõimetes (näiteks võrguhäire tagajärjel), on süsteemihalduril kohustus teavitada sellest turuosalisi tunni aja jooksul alates vastava info saamisest. Turuosaliste teavitamine toimub vastavalt elektribörsi korraldaja kehtestatud reeglitele kiirete turuteadete ehk UMM-idega (Urgent Market Message).

Vastukaubandus

Vastukaubanduse sisu tuleneb süsteemihaldurite kohustusest vastutada elektriturule välja antud ülekandevõimsuse mahu ja sellest tulenevalt elektribörsil juba teostatud planeeritud energiavahetuse tarnete eest teiste süsteemidega.

Seega, juhul kui pärast bilansi planeerimist katkeb või väheneb süsteemidevaheline ülekandevõimsus erinevatel asjaoludel (sh nii piiriüleste ühenduste katkestus kui ka süsteemis sees olevate oluliste liinide väljalülitamised, mis piiravad riikidevahelisi füüsilisi energiavoogusid), tuleb süsteemihalduritel omavahelise koostööna turuosaliste planeeritud bilansid tagada järgmiselt:

  1. Vastukaubanduse teostamiseks suurendatakse genereerimist piirkonnas, kuhu võimsusvoog siseneb ja vähendatakse genereerimist piirkonnas, kust võimsusvoog väljub. Tagamaks elektrisüsteemide võimsusbilansside jäämise tasakaalu, peab genereerimise suurendamine ja vähendamine olema samas ulatuses. Näiteks EstLink kaabli väljakukkumisel, kui planeeritud energiavoog oli suunal Soomest Eestisse 500 MW ulatuses, tuleb Eleringil tellida samas ulatuses tootmisvõimsuste ülesreguleerimised. Samal ajal Soome süsteemihaldur Fingridil tuleb käivitada samas mahus allareguleerimise võimsused.
  2. Vastukaubanduseks tehtud kulud jaotatakse kahe süsteemihaldurite vahel üldjuhul võrdselt.

5.2.4 Bilansi selgitamine

5.2.4 Bilansi selgitamine

Bilansi selgitamise eesmärk on teha kindlaks Eesti elektrisüsteemis ja bilansihaldurite bilansipiirkondades kauplemisperioodi avatud tarne suurus ja maksumus.

Bilansi selgitamise vastutust kannab avatud tarne ahelas hierarhiliselt kõrgemal olev avatud tarnija: süsteemihaldur selgitab bilansihaldurite bilansid, bilansihaldurid selgitavad oma piirkonna turuosaliste bilansid. Süsteemihaldur selgitab Eesti elektrisüsteemi ja bilansihaldurite avatud tarne koguse 1 kWh täpsusega iga kauplemisperioodi kohta. Bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu. Kauplemisperiood on täistund. Päeva esimene tund on ajavahemik 00.00 – 01.00 ja viimane tund on ajavahemik 23.00 – 00.00.

Avatud tarne arvutamiseks iga kauplemisperioodi kohta on vajalik teada;

  • bilansipiirkonna summaarset mõõdetud tarnet;
  • bilansipiirkonna summaarset määratud tarnet;
  • bilansipiirkonnas süsteemi elektribilansi juhtimiseks teostatud reguleerimistarned.

Alljärgnevalt on toodud, kuidas toimub bilansiselgitus:

  1. bilansihalduritele;
  2. reguleerimisteenuse pakkujatele;
  3. Eleringi enda portfellile;
  4. piiriülesele avatud tarnele, mis väljub Eesti elektrisüsteemist.

5.2.4.1 Bilansihalduritele teostatav bilansi selgitus

5.2.4.1 Bilansihalduritele teostatav bilansi selgitus

Bilansihaldurite avatud tarne ehk ebabilanss tuleneb bilansiplaaniga esitatud lõplike määratud tarnete, bilansipiirkonnas aktiveeritud reguleerimistarnete ja bilansipiirkonnas selgitatud mõõdetud tarnete vahena.

Määratud tarned ja aktiveeritud reguleerimistarned on süsteemihalduril olemas tehingupõhiselt fikseerituna. Mõõdetud tarned aga kogutakse mõõtepunktidest, mille edastavad Andmelattu kõik Eestis tegutsevad võrguettevõtjad (võrguettevõtjad on kohustatud edastama tunnimõõteandmed kõikide mõõtepunktide kohta Andmelattu). Andmeladu edastab alati automaatselt kõik mõõteandmed edasi mõõtepunktiga seotud avatud tarnijale, kuid siinjuures Andmeladu arvutab ka bilansiselgituse jaoks vajalikud koondmõõteraportid järgmiselt:

  1. Igale võrguettevõtjale arvutatakse koondraport kauplemisperioodide lõikes tema võrgus võrgulepingute mahus edastatud koguste kohta jaotatud avatud tarnijate lõikes;
  2. Igale avatud tarnijale arvutatakse koondraport kauplemisperioodide lõikes tema avatud tarne lepingutega mõõtepunktide mahus edastatud koguste kohta võrguettevõtjate lõikes;
  3. Igale bilansihaldurile arvutatakse koondraport kalendrikuu kohta kauplemisperioodide lõikes kogu tema avatud tarne ahelas lepingutega edastatud koguste kohta teiste avatud tarnijate ja võrguettevõtjate lõikes;
  4. Igale bilansihaldurile arvutatakse koondraport kauplemisperioodide lõikes tema bilansipiirkonnas olevate bilansiselgituse mõõtepunktide summas, mis arvatakse bilansihalduri bilansiselgituse piirkonda (nn IN piirimõõtepunktid);
  5. Võrguettevõtja bilansihaldurile arvutatakse koondraport kauplemisperioodide lõikes tema bilansipiirkonnas olevate bilansiselgituse mõõtepunktide summas, mis lahutatakse maha tema bilansiselgituse piirkonnast (nn OUT piirimõõtepunktid). Bilansipiirkonnast lahutatakse maha need mõõtepunktid, kus turuosalise mõõtepunkti bilansihaldur ja võrguettevõtja bilansihaldur on erinevad isikud.

Koondraportid arvutatakse kalendrikuu põhiselt ja edastatakse bilansihalduritele järgmise ajakavaga (tabel 2):

  • Iga päev kella 14.00ks edastatakse eelmise päeva mõõteandmetega raportid (sh on mõõteandmeid kehtiva kalendrikuu algusest alates);
  • Kalendrikuu 1. kuupäeval arvutatakse tagasiulatuvalt kaks kuud ja kolm kuud tagasi mõõteandmed kalendrikuu kohta;
  • Kalendrikuu 8ndal kuupäeval arvutatakse eelmise kalendrikuu mõõteandmed, mis on aluseks esialgseks bilansiaruandeks;


Tabel 2

Bilansihalduritele selgitatakse bilansipiirkondade avatud tarnet kalendrikuu kohta alljärgnevalt:

  • Andmeladu arvutab võrguettevõtjate poolt esitatud mõõteandmete alusel bilansihaldurite bilansipiirkondade esialgsed koondraportid iga kuu 8. kuupäevaks;
  • Süsteemihaldur koostab bilansihaldurile eelmise kalendrikuu esmase bilansiaruande, mille esitab bilansihaldurile hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks;
  • Juhul, kui bilansihalduri bilansipiirkonna avatud tarne ahelas on pärast esialgse bilansiaruande väljastamist täpsustunud mõõteandmete kogused, esitab süsteemihaldur lõpliku bilansiaruande hiljemalt kolme kuu jooksul pärast selgituse kalendrikuud. Selleks arvutatakse Andmelaos võrguettevõtjate poolt esitatud mõõteandmete alusel bilansihaldurite bilansipiirkondade lõplikud koondraportid kaks kuud hiljem kuu 1. kuupäevaks (nt: jaanuarikuu lõplikud koondraportid bilansiselgituseks arvutatakse 1.aprillil).

Bilansiaruanne sisaldab iga kauplemisperioodi kohta järgmisi andmeid:

  • Bilansihalduri summaarsed mõõdetud tarned bilansihalduri bilansipiirkonnas;
  • Bilansihalduri summaarsed määratud tarned;
  • Bilansihalduri piirkonnas aktiveeritud reguleerimistarned;
  • Bilansienergia ostu- ning müügihinnad ja ostetud või müüdud bilansienergia kogumaksumus, mis saadakse bilansienergia koguse ja selle hinna korrutamise teel;
  • Eelmistel perioodidel müüdud ning ostetud bilansienergia koguste ja/või hindade paranduste kohta.

Tabel 3

Tabelis 3 toodud näites jäi bilansihalduril selles tunnis 1 MWh elektrienergiat puudu, mille müüs talle bilansienergia hinnaga süsteemihaldur.

5.2.4.2 Reguleerimisreservide pakkumiste selgitamine

5.2.4.2 Reguleerimisreservide pakkumiste selgitamine

Reguleerimisreservide pakkumiste selgitamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

  1. Süsteemihaldur määrab aktiveerimiskorralduses tellitava võimsuse koos algus- ja lõpuajaga.
  2. Süsteemihaldur selgitab ja arveldab reguleerimistarne koguse reguleerimisteenuse pakkujaga vastavalt aktiveeritud reguleerimisreservi pakkumisele ja reguleerimisturul kujunenud reguleerimisturu marginaalhinnale.
  3. Igal reguleerimisteenuse pakkujal peab olema üks bilansihaldur, kelle bilansiaruandes reguleerimisreservi pakkumine kajastub.
  4. Süsteemihaldur võtab bilansihalduri bilansiaruandes reguleerimistarne arvesse kauplemisperioodide lõikes ning reguleerimistarne suunda arvestades.
  5. Bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu.
  6. Reguleerimistarne kogus selgitatakse täpsusega 1 kWh iga kauplemisperioodi kohta.

5.2.4.3 Süsteemihalduri bilansiportfelli selgitus

5.2.4.3 Süsteemihalduri bilansiportfelli selgitus

Süsteemihaldur vastutab võrdselt bilansihalduritega oma portfelli eest, milles sisaldub:

  1. Võrgukaod;
  2. Avariielektrijaama bilanss;
  3. EstLink kaablite juhtimisest tekkinud ebabilanss.

Elering ostab põhivõrgu kadude katteks vajaliku elektrienergia turult. Järgmise päeva kadude määramisel igaks tunniks arvestatakse muutusi elektrivõrgu konfiguratsioonis, prognoositud tarbimist, tootmist (sh ka näiteks tuuleparkide prognoositud toodangut) ning piiriüleseid võimsusvoogusid. Samuti planeeritakse järgmiseks päevaks optimaalsed pingenivood, mis peavad samaaegselt tagama elektrisüsteemi töökindluse ning minimaalsed kaod. Suurem osa kadudest ostab Elering päev-ette elektribörsilt. Päeva sees teostatakse kadude korrektsioon – kadude katteks ostetakse elektrienergiat kas täiendavalt juurde või müüakse ülejääk elektribörsil tagasi. Lisaks võrgukadude ostu- ja müügitehingute teostamisele on täiustatud ka kadude prognoosimise protsessi. Kasutusele on võetud rakendus, mis lisaks võrgukadude päev-ette prognoosile täpsustab võrgukadude prognoosi ka päeva sees, kasutades selleks viimaseid saadaolevaid andmeid elektrisüsteemi eeldatava talitluse kohta.

Ülekandevõrgu kaod selgitatakse sarnaselt bilansihaldurite bilanssidega. Kalendrikuu alguses koostatakse Eleringi elektribilanss mõõdetud tarnete alusel ning kadude mõõdetud tarneks jääb ülekandevõrku antud elektrienergia ja ülekandevõrgust väljunud elektrienergia vahe.

5.3 Bilansienergia ost ja müük

5.3 Bilansienergia ost ja müük

Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilansienergia kogus mistahes kauplemisperioodil mistahes põhjusel (sh vea või puuduste tõttu bilansihalduri esitatud andmetes oma piirkonna planeeritavate tarnete kohta) negatiivne, siis loetakse, et süsteemihaldur on sellel kauplemisperioodil müünud bilansihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel kauplemisperioodil.

Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilansienergia kogus mistahes kauplemisperioodil mistahes põhjusel (sh vea või puuduste tõttu bilansihalduri poolt esitatud andmetes oma piirkonna planeeritavate tarnete kohta) positiivne, siis loetakse, et bilansihaldur on sellel kauplemisperioodil müünud süsteemihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel kauplemisperioodil.

Bilansihaldurile müüdud bilansienergia maksumus saadakse aruandeperioodi kõigis kauplemisperioodides süsteemihalduri poolt bilansihaldurile müüdud bilansienergia maksumuste summeerimise teel. Süsteemihaldurile müüdud bilansienergia maksumus saadakse aruandeperioodi kõigis kauplemisperioodides süsteemihalduri poolt bilansihaldurilt ostetud bilansienergia maksumuste summeerimise teel.

Süsteemi bilansi selgitamiseks liidetakse bilansihaldurite bilansi kogused, süsteemihalduri ning naaberriikide asjaomaste organisatsioonide vahel kauplemisperioodil ostetud ja müüdud kogused ning ühendusliinide kaudu eksporditud ja imporditud kogused. Saadav summa peab olema null. Bilansienergia arvutamisel võetakse võrku antud ja ostetud tarned arvesse plussmärgiga ning võrgust võetud ja müüdud tarned miinusmärgiga.

5.4 Baltikumi ühine reguleerimisturg ning koordineeritud bilansijuhtimine

5.4 Baltikumi ühine reguleerimisturg ning koordineeritud bilansijuhtimine

Alates 2018. aasta 1. jaanuarist käivitus Baltikumis ühine reguleerimisturg. Reguleerimisturu käivitumisega paralleelselt hakkasid Baltimaad süsteemi võimsusbilanssi juhtima koordineeritud korras eesmärgiga suurendada elektrisüsteemi juhtimise kuluefektiivsust sh vähendada Baltikumi summaarset ebabilanssi. Uue lepingu kohaselt toimub Baltikumi tasakaalustamine nomineeritud süsteemihalduri juhtimisel. Nomineeritud süsteemihalduri roll on Baltikumi süsteemihaldurite vahel roteeruv.

Nomineeritud süsteemihalduri ülesandeks on Baltikumi reguleerimisturu käitamine, Baltikumi summaarse ebabilansi reaalajas jälgimine ning reguleerimisvõimsuste aktiveerimise initsieerimine Baltikumi võimsusbilansi tasakaalustamise eesmärgil.

Iga süsteemihaldur vastutab:

  1. reguleerimisteenuse pakkujate poolt esitatud reguleerimisreservide pakkumiste edastamise eest Baltikumi ühisesse pakkumiste nimekirja;
  2. enda juhtimispiirkonna talitluskindluse tagamise eest;
  3. otsuse langetamisel reguleerimispakkumiste aktiveerimise osas eriolukordades;
  4. bilansiselgituse läbiviimise eest süsteemihalduri piirkonna siseselt.

 

Balti reguleerimisturul kasutatakse alljärgnevalt loetletud reguleerimisreservide tooteid:

  1. standardtoodet (mFRR), mida pakuvad Balti riikides ja ühtlasi väljaspool Baltikumi tegutsevad reguleerimisteenuse pakkujad, mille parameetrid ühtivad Baltikumi standardtootele kehtivate kriteeriumitega. Viimaseid hoitakse Baltikumi ühises pakkumiste nimekirjas koos prognooshindadega;
  2. spetsiifiline toode (ER mFRR), mida pakuvad Balti riikides ja Balti riikidest väljaspool tegutsevad reguleerimisteenuse pakkujad.

 

Tabel 4 sisaldab lühiülevaadet, millistele nõuetele ja kriteeriumitele mFRR standardtoode vastama peab17

Tabel 4

Baltikumi reguleerimisturule saavad reguleerimisreservide pakkumisi esitada süsteemihalduriga vastava reguleerimisteenuse osutamise lepingu sõlminud turuosalised. Pakkumiste esitamise lõpptähtaja järgselt koondab iga süsteemihaldur tema piirkonnas tegutsevatelt reguleerimisteenuse osutajatelt saadud pakkumised kokku ning edastab need teistele Balti süsteemihalduritele, mille tulemusel valmib Baltikumi ühine reguleerimispakkumiste nimekiri (inglise keeles common merit order list). Seejuures reguleerimiskorralduste andmine sh ka muu andmevahetus reguleerimisteenuse pakkujaga toimub alati kohaliku süsteemi tasandil. Joonis 30 kirjeldab reguleerimisteenuse protsessi pakkumiste esitamisest kuni aktiveeritud pakkumiste selgitamiseni.

Joonis 29

17 Põhjalikum ülevaade on toodud Elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskirjades: https://elering.ee/bilansihaldus#tab1

5.5 Baltikumi ühine bilansiselgituse mudel alates 01.2018

5.5 Baltikumi ühine bilansiselgituse mudel alates 01.2018

Alates 2018. aasta 1. jaanuarist on Baltimaades kasutusel ühe portfelli ning ühe bilansienergia hinna mudel, mis tähendab, et bilansihalduri ebabilanss arveldatakse ühe bilansienergia hinna alusel olenemata sellest, kas nende portfelli ebabilanss oli puudujäägis või ülejäägis.

Joonis 30

Bilansihalduri ebabilanss selgitatakse igaks kauplemisperioodiks summana selle kauplemisperioodi bilansihalduri bilansipiirkonna mõõtmispunktide summaarsetest mõõdetud tarnetest, summaarsetest määratud tarnetest ning süsteemihalduri ja bilansihalduri bilansipiirkonnas olevate turuosaliste vahel aktiveeritud reguleerimistarnetest.

Ühe bilansiportfelli ja bilansienergia hinna mudeli rakendamise suunised on toodud ka Euroopaülese võrgueeskirja EBGL (Electricity Balancing Guidelines) hinnaõigluse põhimõttel. Bilansienergia hind tekib Baltikumis kolme alljärgneva teguri koosmõjust, milleks on:

  • reguleerimisturu hind;
  • tasakaalustamise suund;
  • neutraalsuskomponent.

Järgnevalt on kirjeldatud lähemalt iga teguri olemust ning nende mõju bilansienergia hindade kujunemisele.

Reguleerimisturu hind on bilansienergia hinna referentsiks. Reguleerimisturu hind kujuneb marginaalhinna põhimõttel, mis tähendab, et ülesreguleerimise korral määratakse hind kõige kõrgema hinnaga reguleerimisturult aktiveeritud ülesreguleerimispakkumise hinna alusel ning allareguleerimise korral kõige madalama hinnaga aktiveeritud allareguleerimispakkumise hinna alusel. Reguleerimisturu hindade arvutamisel võetakse arvesse kõik Baltikumi koordineeritud bilansipiirkonna juhtimiseks aktiveeritud reguleerimispakkumised – seda nii Baltikumist kui ka Soomest, Rootsist, Poolast ja kolmandatest riikidest. Reguleerimisturu hind arvutatakse eraldi iga Balti süsteemi kohta ning seda nii üles- kui ka allareguleerimissuundadele. Olukorras, mil operatiivtunnil esineb Balti elektrisüsteemide vahel piiriüleste ülekandevõimsuste puudujääki, kujuneb eraldi kaks või kolm bilansipiirkonda sõltuvalt sellest, milliste süsteemide vahel pudelikaelad tekkisid ning vastavalt ka reguleerimisturu hinnad. Juhul kui operatiivtunnil Balti koordineeritud bilansipiirkonna juhtimiseks üles- ja/või allareguleerimispakkumist ei aktiveeritud, kujuneb referentshinnaks välditud reguleerimisenergia hind. Aktiveerimised, mis on tehtud eriolukordades (vastukaubandus, reguleerimisteenuse vahendus naabersüsteemihalduritele) reguleerimisturu hinda ei mõjuta.

Tasakaalustamise suund näitab, millises suunas on süsteemihaldur reguleerimisenergiat Baltikumi tasakaalustamiseks aktiveerinud. Juhul kui süsteemihaldur pole Baltikumi tasakaalustamiseks reguleerimisenergiat aktiveerinud, määratakse tasakaalustamise suund Baltikumi bilansihaldurite ebabilansi põhiselt. Negatiivne väärtus tähendab, et süsteemihaldur on aktiveerinud allarereguleerimist või et bilansihaldurite ebabilanss on konkreetsel selgitusperioodil valdavalt puudujäägis, ning positiivne väärtus tähendab, et bilansihaldurid olid ebabilansiga valdavalt ülejäägis. Juhul kui Baltikumi bilansihaldurite ebabilansi suund oli selgitusperioodil positiivne, võetakse bilansienergia referentshinnaks alapõhine allareguleerimise marginaalhind, millest lahutatakse maha kuukeskmine komponent. Juhul kui Baltikumi bilansihaldurite ebabilansi suund on selgitusperioodil negatiivne, võetakse bilansienergia referentshinnaks alapõhine ülesreguleerimise marginaalhind, millele liidetakse kuukeskmine komponent juurde.

Neutraalsuskomponendiga tagatakse süsteemihaldurite finantsneutraalsus ehk nõue, mille kohaselt ei tohi süsteemihaldurid arveldusperioodi lõppedes bilansiteenuse osutamisega teenida kasumit ega kanda kahjumit. Aastal 2018 arvutatakse kuukeskmine komponent arvestusperioodile järgneva kalendrikuu alguses, mille peamine kuluväärtus tuleneb selgituse koordinaatori poolt Baltikumi süsteemivälisele avatud tarnijale makstavast lisakulust katmaks Baltikumi avatud tarnet Venemaa elektrisüsteemist. Nagu eelpool mainitud, rakendub kuukeskmine komponent bilansienergia referentshinnale sõltuvalt Baltikumi bilansihaldurite ebabilansi suunast, ent on kalendrikuu lõikes iga selgitusperioodi samaväärtus.

Alates 2015. aasta 1. jaanuarist, mil jõustus ühine avatud tarne leping Baltikumi süsteemivälise avatud tarnijaga, teostab Balti elektrisüsteemide jaoks bilansiselgitust Baltikumi selgituse koordinaator. Eleringi kui Baltikumi selgituse koordinaatori vastutuste hulka kuulub:

  • Baltikumi koordineeritud bilansipiirkonna jaoks bilansiselgituse raportite koostamine sh süsteemihaldurite vaheliste tarnete selgitamine ning arvelduse korraldamine tagamaks süsteemihaldurite finantsneutraalsus;
  • arveldamine süsteemivälise avatud tarnijaga;
  • bilansienergia hindade arvutamine;
  • reguleerimisturu andmete avalikustamine.

Balti süsteemihaldurid avaldavad reguleerimisturu andmed 30 minutit pärast operatiivtundi v.a. bilansienergia hinnad, mis avaldatakse järgneva arvestusperioodi 5ndaks tööpäevaks. Andmed avaldatakse Baltikumi reguleerimisturu andmete avalikustamise platvormil18.

18 BTD - BTD (transparency-dashboard.eu)

5.5.1 Reguleerimisturg pärast sünkroniseerimist mandri-euroopaga

5.5.1 Reguleerimisturg pärast sünkroniseerimist mandri-euroopaga

Balti süsteemihaldurid allkirjastasid aprillis 2020 ühiste kavatsuste kokkuleppe Balti elektrisüsteemide ühise sageduse juhtimise korraldamiseks pärast ühinemist Mandri-Euroopa sagedusalaga.

Balti elektrisüsteemide liitumine Mandri-Euroopa sünkroonalaga toob kaasa fundamentaalse muudatuse kogu senise Balti elektrisüsteemide tasakaalustamise korraldusel, mille tulemusena Balti süsteemihaldurid loovad võimekuse osaleda ise sageduse juhtimise ehk load-frequency control (LFC) vastutuse kandmisel, et saavutada aastaks 2025 valmisolek sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Euroopa süsteemi osana peavad Balti riigid olema vajadusel valmis oma elektrisüsteemi iseseisvaks juhtimiseks. Seejuures peavad Balti riigid lähematel aastatel liituma üleeuroopalise automaatse sageduse taastamise (aFRR) reservi platvormiga (PICASSO) ja manuaalsete sageduse taastamise (mFRR) reservide platvormiga (MARI),

Balti süsteemihaldurite 2020. aastal väljatöötatud põhimõtted käsitlevad sageduse juhtimiseks vajalikke tehnilisi lahendusi. Lisaks laienevad turuosaliste ärivõimalused uute toodete näol ehk lisaks päev-ette ja päevasisesele energiaturule luuakse ka ühine päev-ette reservide võimsusturg, et tagada Balti riikideselektrisüsteemi tasakaal. Päev-ette reservide võimsusturult hangitakse iga päev järgmiseks ööpäevaks kolme Balti riigi jaoks ühiselt vajalik kogus kiiret sageduse taastamise reservi (FCR) ning automaatselt ja manuaalselt aktiveeritavat sageduse taastamise reserve (aFRR ja mFRR). Baltikumi TSO-de kavandatud ühisel sageduse reservide võimsusturul ja Euroopa energiaturgudel (MARI ja PICASSO) osalemiseks peavad turuosalised eelkvalifitseerima tootmis- ja tarbimisüksused, mis vastavaid teenuseid pakuvad.

5.5.2 Pilootprojekt aFRR pakkumiseks Soome turule

5.5.2 Pilootprojekt aFRR pakkumiseks Soome turule

Eesti ja Soome elektrisüsteemi haldurid Elering ja Fingrid piloteerivad lahendust, mis võimaldab Eesti turuosalistel osaleda Soome reservide turul alates 2021. aasta augustist, pakkudes Fingridile automaatse sageduse taastamise reservi (aFRR) teenust.

Esimesena Eleringi ja Fingridi pilootprojektis osaleb Eesti Energia, kes pakub Soome turule automaatset sageduse taastamise reservi Narva elektrijaamadega, mis tootmist minutite jooksul vastavalt vajadusele kas suurendavad või vähendavad. Selleks, et Eestis asuvate jaamade tootmisvõimsuse muutuse mõju jõuaks Soome elektrisüsteemi, peab samal ajal automaatselt muutuma ka Eesti-Soome ühendustel üle kantav võimsus. Selleks on kasutusel Harku ja Espoo alajaamade vahel paiknev alalisvoolu ühendus EstLink 1. Reservi vahendamine Soome toimub ainult juhul, kui elektriühendustel on vaba võimsust. Piloot on avatud kõikidele teistele Eesti turuosalistele, kes sooviksid reserviteenust Soome süsteemihaldurile pakkuda.