3.7 Paindlikkusteenuste turg

3.7 Paindlikkusteenuste turg

Tarbimise juhtimine  (DSR  demand side response) on turuosalise poolse elektritarbimise paindlikkuse kasutamine elektrisüsteemi juhtimisel, kusjuures kaasatud võib olla nii elektri tootmise kui tarbimise pool (kodumajapidamised, omavalitsused, avalik sektor, tööstus). Eristada saab kaht tüüpi tarbimise juhtimist:

 

  1. kaudne ehk hinnapõhine tarbimise juhtimine tähendab turuosalise elektri tarbimise korrigeerimist vastavalt hinnasignaalidele (nt kõrge elektrihinnaga tundidel lülitatakse osad elektrisedamed välja) – selline tarbimise juhtimine ja seeläbi oma elektriarve optimeerimine on kõikidel turuosalistel võimalik iseseisvalt, ilma vahendava osapooleta (elektrimüüja, agregaator, bilansihaldur) juba praegu;
  2. otsene tarbimise juhtimine tähendab aga energia (või võimsuse) ette müümist, misjärel tuleb turuosalisel vastavalt müüdule oma (portfelli) tarbimist (või tootmist) kohandada – selline tarbimise juhtimine on Eestis võimalik reguleerimisturul (mFRR standardtoode). Reguleerimisturul osalemine on turuosalise jaoks võimalik läbi vahendava osapoole ( bilansihaldur, agregaator) kes koondab pakkumised turule edastamiseks kokku või otse turul osalemine, kui üksikult pakutav võimsus on selleks piisavalt suur (vähemalt 1 MW).

 

Tarbimise juhtimise meetmete alla saab allutada koormusi, energiasalvesteid ning ka hajatootmisseadmeid (k.a mikrogeneraatorid). Nende meetmete kasutamine võib ühelt poolt vähendada lokaalseid elektrilisi liigkoormusi ja teisalt on neid võimalik kasutada ka koormuste ja genereerimise tasakaalus hoidmiseks elektrisüsteemis tervikuna (nt suurte taastuvelektrijaamade tasakaalustamiseks). Tarbimise juhtimise teenuseid saavad pakkuda kodu-, teenindus- ja avaliku sektori tarbijad (nt kaubanduskeskused ja büroohooned), aga ka tööstustarbijad ning seda nii üksikute koormustena, eeldusel et need on piisavalt suured (alates 1 MW), kui ka koondatud (agregeeritud) koormustena.

 

Tarbimise juhtimine nõuab koordineeritud osalemist kogu elektrituru väärtusahelalt. Osalema peavad põhivõrgu operaator, jaotusvõrgud kui energia tarnijad, bilansihaldurid, agregeerimise teenuse pakkujad ja tarbijad. Estfeed ja Andmeladu loovad vajaliku infrastruktuuri andmevahetuse koordineerimiseks, et Eestis saaks tulevikus elektrisüsteemi juhtimisel kasutada ka tarbimise poolset paindlikkust.

 

Tarbimise juhtimise väärtus Eesti elektrisüsteemile suureneb aja jooksul. Samas varieerub selle väärtuse kasv sõltuvalt selle kasutamisest erinevate turuosaliste poolt. Tarbimise juhtimise konkureerivad kasutusviisid hõlmavad:

  • hulgiturul kauplemist vältimaks hinna volatiilsust;
  • ülekoormuste juhtimist ning investeeringute edasi lükkamist jaotus- ja ülekandevõrkudes;
  • süsteemiteenuste pakkumist regionaalsel tasandil mFRR (käsitsi reguleeritav sageduse taastamise reserv) tootena. Alates 2025, kui plaanikohaselt peaks toimuma desünkroniseerimine IPS/UPS elektrisüsteemist, laieneb ka süsteemiteenuste tootevalik ning lisanduvad kiiremad tooted nagu FCR ja aFRR.

 

Eesmärgiga aidata kaasa tarbimise juhtimise laialdasemale kasutuselevõtule on Elering osaline mitmes projektis:

  • Tarbimise juhtimise aktiivsemalt elektriturule toomise pilootprojekt, mis võimaldab tarbijatel targa elektritarbimise kaudu raha teenida ja Eleringil Eesti elektrisüsteemi paremini töös hoida. Kui Eesti elektritarbimine on prognoositust väiksem või on tootmine suurem konkreetsel tunnil, siis võimaldab Elering lepingupartneril tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks elektrit osta või müüa, mis pakub süsteemihadurile enam võimalusi Eesti elektrisüsteemi tasakaalustamisel ja tarka energiatarbimist rakendavatel tarbijatel elektriturul teenida ja sellega oma energiakulusid tervikuna vähendada.
  • Paindlikkusteenuste platvormi regionaalne projekt Eesti, Läti ja Soome süsteemihaldurite ning jaotusvõrguettevõtjate vahelises koostöös, mille lõpptulemuseks on ette nähtud paindlikkusteenuste platvormi loomine, mis võimaldaks võrgus olevat paindlikkust kasutada regionaalselt nii süsteemiteenusena kui võrgupiirangute juhtimiseks ning investeeringute edasi lükkamiseks jaotus- ja ülekandevõrkudes. Perspektiivis peab olema võimalik platvormi regionaalselt edasi arendada ja rakendada ka teistes riikides. Ideaalsel juhul peab platvorm tulevikus suutma rahuldada energiasüsteemi paindlikkuse vajadusi (hulgiturul, päevasisesel turul, reguleerimisturul, reservide turul) ja tarbimise juhtimise poolt pakutavaid võimalusi.
  • Balti süsteemihaldurite ühine töögrupp, mille eesmärgiks on välja töötada ettepanek ühise regionaalse lähenemise osas tarbimise paindlikkuse efektiivsemaks kaasamiseks elektriturul suurendamaks konkurentsi ja likviidsust.