3.5 Piiriüleste elektrivoogude ülekanne ja perimeetritasu

3.5 Piiriüleste elektrivoogude ülekanne ja perimeetritasu

Euroopa Komisjon on võtnud eesmärgiks kasutada ülekandevõimsuse jaotamisel vaid turupõhiseid lahendusi ning mitte anda eeliseid üksikutele turuosalistele. Selline lähenemine tõhustab konkurentsi ning suurendab läbipaistvust, mis on vajalik uute investeerimisotsuste tegemiseks.

Elering kui süsteemihaldur vastutab piiriüleste ülekandevõimsuste jaotamise eest ning teeb seda vastavalt Euroopa Liidu määrustele ja Eesti elektrituruseadusele. Piiriüleste ülekandevõimsuste jaotamise põhimõtted on reguleeritud ELi määrusega nr 714/2009 ja CACM võrgueeskirjaga. Mida rohkem turuosalisi, seda konkurentsivõimelisemad hinnad, parem varustuskindlus ja efektiivsus.

Süsteemihalduri kohustus on tagada ülekandevõimsuste jaotamisel süsteemi varustuskindlus. Vastavalt Eesti võrgu- eeskirjale12 lubab süsteemihaldur elektrienergia importi teistest elektrisüsteemidest ja eksporti teistesse elektrisüs- teemidesse ning samuti transiiti põhivõrguettevõtja elektrivõrgu kaudu sellisel määral ning tingimustel, mis otseselt ei kahjusta riigi elektrisüsteemi, ei tekita lisapiiranguid elektri sisetarbimisele ega halvenda riigi elektrisüsteemi tarbijate varustuskindlust ja elektrienergia kvaliteeti. Kuna elektrisüsteemid on seotud ka teiste riikide süsteemidega, siis parima tulemuse saavutamiseks peavad süsteemihaldurid tegema koostööd juba pikaajaliste plaanide koosta- misel nii regionaalselt kui ka üle Euroopa. Eesti elektrisüsteem on ühendatud Soome, Venemaa ja Lätiga ning tänu ühendustele ja rakendatavatele jaotuspõhimõtetele on teiste riikide turuosalistele loodud võimalus kaubelda Eestis ning Eesti turuosalistel võimalus kaubelda naabersüsteemides.


12 Võrgueeskiri:https://www.riigiteataja.ee/akt/111082015004

3.5.1 Ülekandevõimsuste arvutamise meetodid

3.5.1 Ülekandevõimsuste arvutamise meetodid

Piiriülese võimsuse arvutamine toimbub võrgu füüsikaliste ja elektriliste näitajate põhjal. Euroopas kasutatakse koordineeritud netoülekandevõimsuse põhine ( CNTC) meetod ja voopõhine ( flow-based) meetod. CNTC meetodi puhul määratletakse eelnevalt omavahel külgnevate pakkumispiirkondade vaheline maksimaalne võimalik ülekande- võimsus. Voopõhise meetodi puhul võetakse arvesse iga võrguelemendi andmeid maatriksina. Pakkumispiirkondade vahelist energiaülekannet hakkavad piirama kriitilised võrguelemendid ja elektrienergia ülekandmise jaotustegurid (st milliseid liine pidi füüsiline elektrivoog jaotub).

Balti riikides ja Põhjamaades kasutatakse NCTC meetodit, kuid tulevikus tuleks CACM määruse kohaselt eelistada voopõhist arvutusmeetodit (vt ka peatükk 3.4.2).

CNTC meetodiga toimub piiriüleseks kaubanduseks lubatud läbilaskevõime arvutus etappidena:

  • Esmalt arvutatakse piiriüleste liinide bruto ülekandevõimsus (inglise keeles Total Transfer Capacity e. TTC), mis leitakse lähtuvalt võrgu tehnilistest parameetritest, arvestades võrgueeskirjas toodud töökindluse nõuetega (VE §3, §6, §10, §11, §12, §13 jt). Nimetatud nõuetest on olulisemad nn N-1 ja N-2 kriteeriumid. Nende kohaselt tuleb edastamisvõimsuse arvutamisel arvestada vastavalt ühe või kahe kõige rohkem mõju avaldava elektrisüsteemi elemendi väljalülitumise võimalusega. Seejärel leitakse maksimaalne ülekandevõimsus, mille korral ei ületata liinide termilist läbilaskevõimet ega ohustata süsteemi staatilist ega dünaamilist stabiilsust.
  • Seejärel arvutatakse ülekandevõimsuse varu (inglise keeles Transmission Reliability Margin e. TRM), arvestades ettenägematuid asjaolusid nagu planeerimatud ringvoolud, mõõtesüsteemi mõõtevead ning avariilised süsteemihaldurite vahelised tarned. Varu leidmisel on oluline naabersüsteemide süsteemihalduritelt saadav info ning eelnev planeerimise kogemus. Konkreetsed ülekandevaru suurused lepitakse eelnevat arvestades kokku igapäevaselt naabersüsteemide süsteemihalduritega.
  • Bruto ülekandevõimsusest lahutatakse ülekandevõimsuse varu, mille tulemusena saadakse neto ülekandevõimsus (inglise keeles Net Transmission Capacity e. NTC).
  • Arvutatud ülekandevõimsused koordineeritakse naabersüsteemihalduriga, seejuures antakse turule alati madalam arvutatud väärtus. Koordineeritud neto ülekandevõimsus on see võimsus, mis antakse turuosaliste käsutusse piiriüleseks energiakaubanduseks.

Eeltoodud põhimõtteid võetakse arvesse ka Balti koordineeritud võimsusarvutus alas olevate süsteemihaldurite (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Soome) poolt ühiselt vastavalt CACM artikkel 8-le võimsusarvutuse metoodika väljatöötamisel. Ühine metoodika peaks jõustuma 2018. aastal.

3.5.2 Ülekandevõimsuste turupõhised jaotamise meetodid

3.5.2 Ülekandevõimsuste turupõhised jaotamise meetodid

Turupõhised ülekandevõimsuse jaotamise meetodid, mis on kasutusel kogu Euroopas, on implicit (kaudne energia) ja explicit (otsene ülekandevõimsus) oksjon. Allolevas tabelis 3 on kirjeldatud, mida need tähendavad ning samuti on kirjeldatud nende erinevused.

 

Tabel 3 Euroopas kasutusel olevad ülekandevõimsuste turupõhise jaotamise meetodid

Explicit oksjon Ülekandevõimsuse oksjon (MW)

Implicit oksjon Energia oksjon (MWh)
pay as bid marginaal hinnaga  
Turuosaline tasub ülekandevõimsuse oksjoni tulemusena võidetud võimsuse eest pakkumises määratud hinna.
Madalaim hind,millega võidetakse oksjonil pakutud võimsus, on hind, mida tasuvad kõik turuosalised. Turuoperaator, kes tegutseb ülekandevõimsuse jaotajana, kogub kokku kõikide turuosaliste pakkumised. Erinevate piirkondade elektrienergia hind leitakse nõudluse ja pakkumise kõvera abil. Teades ülekande- võimsuse suurust, lisatakse see hinna arvutamisel valemisse. Nii tagatakse see, et energia liigub alati madalama hinnaga piirkonnast kõrgema hinnaga piirkonda. Ülekandevõimsus on kasutatud kõige efektiivsemalt.
Turuosalised maksa- vad erinevat hinda eri piirkondades Turuosalised tasuvad ülekandevõimsuse eest ühe ja sama hinna vastavates piirkondades. Kõik turuosalised ühes piirkonnas tasuvad elektri- energia eest ühe ja sama hinna. Erinevates piirkonda- des võivad olla erinevad hinnad.
Täiendavaid lepinguid elektri müügil ülekande- võimsuse ostmiseks vaja sõlmida ei ole. Kuna ostetakse vaid ülekandevõimsust, siis elektrienergiaga kauplemiseks peavad turuosalised sõlmima eraldi lepingud.
Võimalikud kahepoolsed lepingud Piiriüleselt anonüümne kaubandus börsil.

 

3.5.3 Ülekandevõimsuste jaotamise põhimõtted Eestis

3.5.3 Ülekandevõimsuste jaotamise põhimõtted Eestis

Viide lehele

3.5.3.1 Eesti-Soome

3.5.3.1 Eesti-Soome

Eesti ja Soome elektrisüsteeme ühendavad alalisvoolu merekaablid EstLink 1 ja EstLink 2. 2013. aasta novembris allkirjastasid Elering ja Fingrid „Soome ja Eesti vahelise ühenduse kasutamise ja hooldamise lepingu“, kus on määratletud kahe riigi vahelise ülekandevõimsuse arvutamise ja jaotamise põhimõtted ja metoodika. Metoodika kohaselt ühenduse ülekandevõimsuse määratlemisel kahe süsteemi vahel arvutatakse võimsus mõlema TSO poolt arvutiprogrammide abil, kasutades koordineeritud netoülekandevõimsuse põhist meetodit. Kui arvutatud väärtused on erinevad, kasutatakse neist madalamat, et tagada süsteemide stabiilsus.

TSO-d garanteerivad kogu pakkumispiirkondade vahelise NTC andmise NP-le järgmise päeva kaubanduseks. Järgmise päeva kaubandust kasutamata jäänud saadaolev ülekandevõimsus pakutakse päevasisesele turule. NPS kasutab võimsuse jaotamiseks implicit oksjoni meetodit ning alates elektribörsi avamisest saavad ühenduse omanikud ülek- andevõimsuse jaotamise nn pudelikaelatulu nende tundide eest, mil Eesti ja Soome hinnapiirkondades on erinevad hinnad. Süsteemihaldurid investeerivad saadud pudelikaelatulu täiendavate ühenduste loomiseks.

Vastavalt Konkurentsiameti ja Soome energiaturu regulaatori ühisotsusele pikaajalisi ülepiirilise ülekanderiski maandamise instrumente süsteemihaldurite poolt Eesti-Soome piirile ei pakuta, sest nii Eesti kui Soome piirkonnas on turuosalistel võimalik maandada ülekanderiski kahe hinnapiirkonna vahel EPAD finantsinstrumendiga.

3.5.3.2 Eesti-Läti

3.5.3.2 Eesti-Läti

Balti riikide süsteemihaldurid AS „Augstsprieguma tīkls”, AS Elering and AB Litgrid leppisid 11. novembril 2015 kokku Balti riikide vahelistel piiridel ja piiridel kolmandate riikidega ülekandevõimsuste arvutamise ja jaotamise reeglid („Terms, Conditions and Methodologies on Cross-Zonal Capacity Calculation, Provision and Allocation within the Baltic States and with the 3rd Countries”), mis hakkasid kehtima 01.01.2016. Reeglite kohaselt ühenduse ülekandevõimsuse määratlemisel kahe süsteemi vahel arvutatakse võimsus mõlema TSO poolt arvutiprogrammide abil, kasutades koordineeritud netoülekandevõimsuse meetodit. Kui arvutatud väärtused on erinevad, kasutatakse neist madalamat, et tagada süsteemide stabiilsus. TSO-d garanteerivad kogu pakkumispiirkondade vahelise NTC andmise NP-le järg- mise päeva kaubanduseks. Järgmise päeva kaubandusest kasutamata jäänud saadaolev ülekandevõimsus pakutakse päevasisesele turule.

Arvestades Balti elektrituru eripäradega (väike likviidsus, domineerivad turuosalised) otsustasid Eesti ja Läti põhivõrguettevõtjad Elering ja   Augstsprieguma tīkls rakendada juba 2014. aasta algusest Eesti ja Läti piirile toodet Limiteeritud- PTR ehk võimsuste limiteeritud otsest jaotusmehhanismi, mis võimaldab turuosalistel täiendavalt maandada ülekandevõimsuse puudujäägist tuleneva piirkondadevahelist hinnariski ja/või hinna volatiilsust. 2016. aastast asendati Limiteeritud- PTR reeglid üleeuroopa- liste pikaajaliste ülekandevõimsuste jaotamise harmoniseeritud reeglitega (HAR) ja Eesti-Läti piiri regionaalse lisaga. 2018. aasta sügisest asendatakse Limiteeritud- PTR üle-euroopalisel ühtsel jaotamisplatvormil (SAP) pakutavate FTR- optsioonidega, mida  pakutakse aasta-, kvartali- ja kuuoksjonitel (vt ka Tulevikutehingute turu peatükk  3.3). SAP platvormi haldab ettevõte JAO (http://www.jao.eu/)

Joonis 20 Ülekandevõimsuse jaotamine Eesti ja Läti piiril alates turu avanemiset

Joonis 22 Ülekandevõimsuse jaotamine Eesti ja Läti piiril alates turu avanemiset

3.5.3.3 Eesti-Venemaa

3.5.3.3 Eesti-Venemaa

Nagu eelpool mainitud, uuendasid Balti riikide süsteemihaldurid 11. novembril 2015 Balti riikide vahelistel piiridel ja piiridel kolmandate riikidega piiriüleste võimsuste arvutamise ja jaotamise reegleid.

Uuendatud reeglite kohaselt saavad Venemaa ja Valgevene riikide elektrimüüjad Eesti-Venemaa, Läti-Venemaa, Leedu-Valgevene ja Leedu-Kaliningradi ühenduste kaudu elektrit Balti riikidesse müüa vaid NP elektribörsi vahendusel. Kogu kolmandatest riikidest pärit elektri suunab NP vastavalt Balti süsteemihaldurite kokkulepitud metoodikale NP hinnapiirkonda Leedu-Valgevene piiril Elspot järgmise päeva kaubanduseks. Eesti-Venemaa ja Läti-Venemaa piirile kaubanduslikku võimsust ei anta. Samuti ei toimu kolmandate riikide piiril päevasisest kauplemist ning ei pakuta pikaajalisi tooteid ( PTR või FTR).

3.5.4 Perimeetritasu

3.5.4 Perimeetritasu

Vastavalt määruse 714/2009 artiklile 13 hüvitatakse põhivõrguettevõtjatele kulud, mis tekivad piiriüleste elektri- voogude ülekandmisel nendele kuuluvate võrkude kaudu. Selleks, et lihtsustada riikidevahelist kauplemist, on ITC (International Trade Center – Rahvusvaheline Kaubanduskeskus) liikmesmaa põhivõrguettevõtjate vahel sõlmitud ITC leping. ITC leping on Euroopa põhivõrguettevõtjate vahel sõlmitud leping „Interim ITC Clearing and Settlement Agreement“, mis võimaldab lepingu liikmesriikide turuosalistel kaubelda omavahel ilma piiriületustasudeta. ITC leping on koostatud, võttes arvesse määrust 838/2010, mis kehtestab põhivõrguettevõtjate omavahelise hüvitamise mehhanismi ja ülekandetasusid käsitleva ühise regulatiivse lähenemisviisi suunised.

Riiki, millel on ühine piir Eestiga ning mille põhivõrguettevõtja ei ole liitunud ITC lepinguga, nimetatakse perimeetri- maaks. Eesti suhtes on perimeetrimaaks Venemaa. Sellisel juhul tuleb piiriülesel kaubandusel tasuda perimeetritasu vastavalt põhivõrguettevõtjate ITC lepingule. Süsteemihalduri poolt tasumisele kuuluv summa jaotatakse võrdse kohtlemise printsiipi järgides nende bilansihaldurite vahel proportsionaalselt, kes selleks kauplemisperioodiks olid pla- neerinud tarneid perimeetrimaades tegutsevate turuosalistega. Arvutustel on aluseks bilansihalduri poolt summaar- selt selleks kauplemisperioodiks planeeritud piiriüleste tarnete absoluutväärtused saldeerituna. Elering avaldab igaks aastaks määratud perimeetritasu oma veebilehel.