3.4 Järgmise päeva turg ja päevasisene turg

3.4 Järgmise päeva turg ja päevasisene turg

Järgmise päeva turg on elektrituru osa, kus börsidel kaubeldakse järgmisel päeval tarnitava elektriga igaks tunniks. Hind kujuneb kindlal kokkulepitud perioodil tehtud pakkumiste alusel marginaalse hinnastamise (marginal-pricing) põhimõtte alusel igaks tunniks. Päevasisene turg on elektrituru nö järgmine etapp, kus turuosalistel on võimalik täiendavalt kaubelda elektritarnetega, et korrigeerida järgmise-päeva turul tehtud tehinguid. Korrigeerimisvajadus võib tuleneda näiteks sellest, et pakkumus ei osutunud järgmise-päeva turul edukaks. Vajadus teha täiendavaid ostu-müügitehinguid võib tuleneda ka täpsustunud tootmis/tarbimisprognoosidest (näiteks ilmastikuolude muutumisel). Päevasiseste tehingutega kauplemist alustatakse peale järgmise-päeva turutulemuste avalikustamist ning kauplemine on võimalik ka tarnega samal päeval kuni üks tund enne tegeliku tarnetunni algust.

3.4.1 Füüsilise energiaga kauplemise platvormid (börsid) Euroopas

3.4.1 Füüsilise energiaga kauplemise platvormid (börsid) Euroopas

Elektribörsi eesmärk on pakkuda elektrienergiaga kauplevatele turuosalistele lühiajaliselt planeeritavat ja standardiseeritud kauplemisvõimalust. Elektribörs võimaldab kaubelda avatud platvormil, kuhu igal turuosalisel on võrdne ligipääs ja tehingu vastaspool on samas anonüümne. Kõigile tehakse kättesaadavaks informatsioon konkurentsi ja turulikviidsuse kohta ning esitatakse hind ja info selle kujunemise kohta. Võrreldes kahepoolse kauplemisega on elektribörsidel kaubeldes madalamad tehingukulud.

Organiseeritud elektribörsid tegutsevad kas ühes riigis või regioonis, pakkudes turuosalistele erinevaid tooteid, näiteks võimalust osta elektrienergiat igaks tunniks, samuti võimalust kaubelda pikemaajaliselt ette, järgmiseks päevaks, päevasiseselt või üks tund ette.
Euroopas tegutseb 16 elektribörsi (vaata ka tabel 2). Suurim elektribörs NP tegutseb Põhjamaades, Baltimaades, Suurbritannias ja Saksamaal. Teine suurem elektribörs on EPEX (kuuludes European Energy Exchange EEX gruppi), mis tegutseb Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal , Belgias, Hollandis, luksemburgis ja Šveitsis ning on formaalselt sisenenud ka Põhja- ja Baltimaadesse. Kui enamikes riikides on elektribörsil kauplemine turuosalistele üks võimalus, siis Hispaanias ja Portugalis on see näiteks kohustuslik ning kogu kaubandus peab käima elektrituru korraldaja OMIE-i kaudu. Eestis elektrituruseaduse kohaselt tohib väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda toodetud elektrienergiat samuti müüa vaid elektribörsi vahendusel.
 
Tabel 2 Euroopas tegutsevad elektribörsid11
Tabel%202%20Euroopas%20tegutsevad%20elektrib%C3%B6rsid.png
 
Eestiski tegutseva NP elektribörsi teenused jagunevad kaheks:
  1. järgmise päeva turg ehk Elspot. Sellel turul fikseeritakse hinnad ja kogused järgmise päeva 24 tunniks.
  2. päevasisene turg ehk Elbas. Sellel turul on võimalik täiendavalt tasakaalustada oma bilanssi, ostes (või müües) puudujääva (ülejääva) osa.

NP ajalugu ulatub 90.ndate algusesse. Nimelt oli Norra Põhjamaadest esimene riik, kus elektriturg ümber korraldati ning juba 1993. aastal asutati Norra ettevõttena Statnett Marked AS. 1996. aastal liitus Norra turupiirkonnaga Rootsi piirkond ning börsiettevõte nimetati ümber Nord Pool ASA-ks. Järgemööda liideti Soome, Taani, Saksamaa, Inglismaa ning 2010. aastal Eesti hinnapiirkonnad. Leedu hinnapiirkond avati 2012. ja Läti hinnapiirkond 2013. aastal.

Elbas-turg alustas tegevust 1999. aastal. Eesti liitus Elbas-turuplatvormiga 2010. aasta oktoobris, Läti ja Leedu 2013. aasta detsembris.


11http://www.nasdaqomx.com/commodities/markets/power

3.4.2 CACM võrgueeskiri- määrus 2015/1222

3.4.2 CACM võrgueeskiri- määrus 2015/1222

CACM jõustus 2015. aasta augustis. CACM eesmärgid on järgmised:

  • tõhustada konkurentsi elektrienergia tootmisel ja tarnimisel ning sellega kauplemisel;
  • tagada põhivõrgutaristu optimaalne kasutamine;
  • tagada võrgu talitluskindlus;
  • optimeerida piirkonnaülese võimsuse arvutamist ja jaotamist;
  • tagada põhivõrguettevõtjate, NEMO ehk elektribörsikorraldaja, ACER, reguleerivate asutuste ja turuosaliste aus ja mittediskrimineeriv kohtlemine;
  • tagada ja suurendada teabe läbipaistvust ning usaldusväärsust;
  • panustada EL-i elektripõhivõrgu ja elektrienergeetikasektori pikaajalisse säästlikku toimimisse ja arengusse;
  • järgida õiglase ja korrastatud turu ning õiglase ja korrastatud hinnakujunduse vajadust;
  • luua määratud elektriturukorraldajatele võrdsed võimalused;
  • tagada mittediskrimineeriv juurdepääsu piirkonnaülesele võimsusele.

Üldeesmärgid on järgmised:

  • kõik põhivõrguettevõtjad peavad osalema ühtses üleeuroopalises järgmise päeva ja päevasisese turu algorütmides;
  • järgmise päeva ja päevasisesel elektribörsil jaotatakse võimsused implicit oksjoni meetodit kasutades;
  • töötatakse välja ja kasutatakse arvutuste aluseks ühtset üleeuroopalist võrgumudelit;
  • koordineeritud töökorraldus ja efektiivne andmevahetus süsteemihaldurite ja elektribörside vahel, seejuures ühised metoodikad ja reeglid lepitakse kokku koordineeritud võimsusarvutuse alade (inglise keeles capacity calculation regions CCR) kaupa;
  • ülekandevõimsuste arvutamisel kasutatakse voopõhist (inglise keeles flow-based) meetodit va juhul, kui see ei ole tõhusam koordineeritud netoülekandevõimsuse meetodist.

Eesti liigub CACM rakendamisel edasi kiirel sammul. Elering on liitunud üleeuroopaliste järgmise päeva turumehhanismide projektiga MRC ning osaleb päevasisese turumehhanismi projektis XBID (loe täpsemalt peatükis 3.4.3). Eestis tegutsev määratud turukorraldaja NP kasutab nii järgmise päeva kui ka päevasiseseid ülekandevõimsuste jaotamiseks implicit oksjoni meetodit.

Ühtse võrgumudeli väljatöötamiseks toimub koostöö nii Balti süsteemihaldurite kui ka ENTSO-E tasandil. Nimelt kuulub Eesti Balti koordineeritud võimsusarvutuse alasse (Balti CCR Coordinated Capacity Region) koos Läti ja Leeduga ning läbi alalisvooluühenduste on liikmeteks ka Soome, Rootsi ja Poola. Võimsuste arvutamisel voopõhise meetodi rakendamise tõhususe uurimiseks Balti võimsusarvutuse alas on Eesti, Läti ja Leedu süsteemihaldurid tellinud laiapõhjalise analüüsi, mille alusel saavad regulaatorid vastu võtta otsuse, kas ja millal üle minna voopõhisele metoodikale. Analüüsi põhjal võib öelda, et voopõhisel meetodil võimsuste arvutamine on tehniliselt teostatav, kuid meetodi rakenamine ei ole praegusel hetkel tõhusam kui koordineeritud netoülekandevõimsuse meetod võttes arvesse sotsiaalmajanduslikku kasu ning piirkonna talitluskindlust. Uuringu teostanud konsultantide soovituseks oli defineerida voopõhise meetodi rakendamine kui pikaajaline eesmärk, kuid jätkata praegu veel olemasoleva võimsuste arvutamise meetodiga. Tähtis on siinkohal märkida, et kuna Balti riikide elektrivõrk on tihedalt seotud Venemaa ja Valgevene võrkudega, siis on lahenduse leidmine voopõhise meetodi rakendamiseks tunduvalt keerulisem kui Euroopa süsteemide vahel. Balti süsteemihaldurite hinnangul tuleb voopõhise võimsuste arvutamise implementeerimise eel teha selgeks, mis põhjusel pole praegusel hetkel meetod piisavalt tõhus (võrreldes netoülekandevõimsuse meetodiga), samuti tuleb uurida praguseid talitlusreegleid ja turukorralduslikke kokkuleppeid kolmandate riikidega.

3.4.3 Elektriturgude ühendamisest (MRC ja XBID)

3.4.3 Elektriturgude ühendamisest (MRC ja XBID)

Selleks, et ülekandevõimsused riikide vahel oleksid optimaalsed ning energia liiguks alati madalama hinnaga piirkonnast kõrgema hinnaga piirkonda, on CACM ja FCA võrgueeskirjas sätestatud elektribörside ja süsteemihaldurite vaheline koostöö turgude ühendamiseks (market coupling) kõikides kauplemise ajaraamides. Järgmise päeva turgude ühendamise projekti nimi on MRC (multi regional coupling). Päevasiseste turgude ühendamise projekti nimi XBID (cross-border intra-day coupling). Kõigi nimetatud projektide elluviimise kulud jagatakse osapoolt vahel ära järgmistele põhimõtetele tuginedes:

  • 1/8 kuludest jagatakse võrdselt osalevate liikmesriikide vahel;
  • 5/8 kuludest jagatakse liikmesriikide vahel proportsionaalselt vastavalt riigi elektrienergia tarbimisele;
  • 2/8 kuludest jagatakse võrdselt osalevate elektribörside vahel.

MRC

MRC nimelise projekti all astuti 2014. aasta mais edasi suur samm, kui ühendati omavahel Edela-Euroopa (SWE) ja Loode-Euroopa (NWE) järgmise päeva turud ning seeläbi on omavahel seotud Belgia, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa/Austria, Suurbritannia, Läti, Leedu, Luksemburgi, Hollandi, Norra, Poola (SwePol ühenduse kaudu), Portugali, Hispaania ja Rootsi elektriturud kasutades ühtset hindade arvutamise (Price Coupling Regions- PCR) metoodikat, mis põhineb ühtsel algarütmil Euphemia. 2015. aastal liitusid MRC projektiga järgemööda Itaalia ja Slovakkia ning Poola elektribörsid, kattes seega 85% kogu Euroopa elektrienergia tarbimisest. Lisaks toimus 2014. aastal eraldiseiseva 4MMC projektina Tsehhi, Slovakkia, Ungari ja Rumeenia järgmise päeva turgude omavaheline ühendamiseksning lõpuks liidetakse ka need MRC-ga, kuid täpne ajagraafik ei ole veel teada.

Nagu eelpoolnimetatud loetelust ja jooniselt 20 näha, siis ka Eesti, Läti ja Leedu on järgmise päeva turgude ühendamise mehhanismis. Kuigi arvutusvalemites olid Balti riigid sisse arvestatud juba 2014. aastal, siis lepingud (nii üleeuroopaline MRC DAOA kui ka regionaalne Balti DAOA) said sõlmitud alles 2015. aastal.

 

Joonis%2019.%20(ptk%203.4.3)_uus.jpg

Joonis 20 Euroopa järgmise päeva turgude ühendamise projektiga liitunud riigid

 

XBID

Päevasiseste turgude ühendamiseks alustati Kesk- ja Põhja-Euroopa elektribörside ja süsteemihaldurite vahel 2012. aastal XBID projektiga, mis võimaldaks päevasisesel turul teha tehinguid kõigi projektis osalevate piirkondade vahel kogu vaba ülekandevõimsuse ulatuses. Tehnilise infotehnoloogilise lahenduse töötas välja hankeprotseduuriga valitud  Deutsche Börse AG (DBAG). Elering omas XBID projektis vaatleja staatust juba alates 2013. aasta augustist. Päevasiseste turgude üle-euroopalise ühendamise nö 1. laine sai teoks 12. juunil 2018, millega liitusid ka Eesti, Läti ja Leedu (vt joonis 21). Piisava ülekandevõimsuse olemasolul on võimalik kuni tund enne tarnet Eestist elektrit osta/müüa kuhu tahes projektiga liitunud piirkonda, mis tähendab turu likviidsuse olulist kasvu nii Eesti tarbijatele kui tootjatele. XBID projekti 2. laine peaks toimuma 2019. aasta jooksul, mil projektiga liitub ka näiteks Poola.

Joonis%2020_uus.jpg

Joonis 21 Euroopa päevasiseste turgude ühendamise projektiga liitunud riigid