2.3. Ühtne energiaturg läbi võrgueeskirjade

Energialiidu üks eesmärk on luua toimiv energia siseturg Euroopas. Konkurentsile avatud elektri siseturg annab Euroopa tarbijatele võimaluse valida erinevate elektritarnijate vahel, kes pakuvad elektrienergiat turupõhise hinnaga. Teiselt poolt saab nüüd energiaturule siseneda rohkem ettevõtteid, sh on sisenemine lihtsam ka väiksematel ettevõtetel ja võimalus ka nendel, kes investeerivad taastuvenergiasse.

Selleks, et tagada Energialiidu eesmärkide täitmine ning soodustada hästi toimiva ja läbipaistva hulgimüügituru teket, mida iseloomustaks kõrgetasemeline elektrienergia tarnekindlus, on kehtestatud määrus 2019/943. Määruse eesmärk on kehtestada piiriülest elektrikaubandust käsitlevad õiglased ja mittediskrimineerivad eeskirjad ning suurendada sel viisil konkurentsi elektrienergia siseturul, võttes arvesse siseriiklike ja piirkondlike turgude konkreetset eripära. See hõlmab ühtlustatud põhimõtete kehtestamist seoses piiriüleste ülekandetasudega ning olemasolevate ühendusvõimsuste jaotamist siseriiklike põhivõrkude vahel. Nimetatud eesmärkide täitmine viiakse ellu ühtsete võrgueeskirjade (inglise keeles Network Codes) väljatöötamise ja rakendamise kaudu kõigis liikmesriikides.

Euroopa ülekandevõrkude operaatorite organisatsiooni ENTSO-E (European Network of Transmission System Operators for Electricity) eestvedamisel on mitmeid aastaid toimunud üleeuroopaliste võrgueeskirjade arendamine ja tänaseks on enamik väljatöötatud võrgueeskirju Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud. Käesoleval etapil on põhirõhk võrgueeskirjade juurutamisel nii Euroopa kui ka kohalikul tasandil. Võib öelda, et üleeuroopalised võrgueeskirjad määratlevad otsekohalduva raamistiku, aga konkreetsemad ja täpsemad piirid määrab iga liikmesriik ise. Võrgueeskirjad jagunevad oma olemuselt neljaks: elektrituru võrgueeskirjad, ühenduste eeskirjad, elektrisüsteemi talitlust puudutavad võrgueeskirjad ja küberturvalisuse võrgueeskiri. Tulevikus võib võrgueeskirju ka juurde lisanduda.

2.3.1. Elektrituru võrgueeskirjad (Market Codes)

Üleeuroopaline elektrituru mudel näeb ette elektri ja piiriülese võimsusega kauplemist Euroopa Liidu tasandil. Elektrituru võrgueeskirjad määravad ära võimsuste arvutamise ja jaotamise korra nii pikemas kui ka lühemas turu ajaraamis. Samuti pannakse paika elektrisüsteemile kehtivad tasakaalustamise eeskirjad. Elektrituru võrgueeskirjad on koostatud eesmärgiga suurendada efektiivset konkurentsi, tagada tootmisallikate mitmekesisus ning soodustada elektrivõrgu infrastruktuuri optimaalsemat kasutamist.

Piiriülese võimsuse arvutamise ja jaotamise võrgueeskiri (Capacity Allocation & Congestion Management – CACM – määrus 2015/1222)

Eeskiri käsitleb piiriülese ülekandevõimsuse arvutamise ja jaotamise põhimõtteid eesmärgiga suurendada efektiiv- set konkurentsi ja võrgu optimaalset kasutust, samal ajal arvestades süsteemi töökindlusega. Selleks viiakse ellu üleeuroopaline elektribörside ja süsteemihaldurite koostööl tuginev järgmise päeva ja päevasisese turu ühendamine (market coupling). Olulisel kohal on osapoolte vaheline koostöö ning võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse reeglid. Võrgu- eeskiri on kehtiv alates 2015. aasta augustikuust.

Pikaajaliste võimsuste arvutamise ja jaotamise võrgueeskiri (Forward Capacity Allocation – FCA- määrus 2016/1719)

Eeskiri käsitleb pikaajaliste piiriüleste võimsuste jaotamise põhimõtteid eesmärgiga ühtlustada piirkondadevahelise hinnariski maandamise instrumente, pidades seejuures silmas konkurentsitingimuste parandamist ja turu läbipaistvuse suurendamist. Eeskirja järgi loodi üks üleeuroopaline oksjoniplatvorm. Esmajärjekorras peetakse silmas füüsilise ülekandevõimsuse instrumente (PTR) ja finantsinstrumente (FTR), kuid jäetakse ka võimalus alternatiiv riskimaandusinstrumentide lahendustele (näiteks EPAD). Eeskiri on kehtiv alates 2016. aasta oktoobrist.

Elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (Electricity Balancing – EBGL – määrus 2017/2195)

Elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri käsitleb Euroopa ühtseid bilansihalduse põhimõtteid eesmärgiga suurendada piirkondadevahelist integratsiooni tegevuste ja toodete koordineerimise ja harmoniseerimise kaudu. See võimaldab süsteemihalduritel kasutada olemasolevaid ressursse võimalikult efektiivselt, tagades kulude õiglase jagunemise ning tõstes elektrisüsteemi varustuskindluse taset. Juba on alustatud üleeuroopaliste projektidega ühtse bilansituru loomiseks. Eeskiri on kehtiv alates 2017. aasta detsembrist.

2.3.2. Ühenduste eeskirjad (Connection Codes)

Ühenduste eeskirjad on koostatud eesmärgiga pakkuda elektrivõrguga ühendatud klientidele majanduslikult efektiivset, keskkonda võimalikult säästvat, samas kindlat ning tasemel võrguühendust. Eeldused selle saavutamiseks on välja toodud eraldi tootmisüksusi, suurtarbijaid ning alalisvooluühendusi käsitlevates võrgueeskirjades.

Nõuded liituvatele tootmisüksustele (Requirements for Generators – määrus 2016/631

Tootmisüksusi käsitlevas eeskirjas määratakse ära läbipaistvad ja õiglased nõuded nii uutele liituvatele sünkroonmasinatele kui ka konverteritega ühendatud tootmisüksustele. Seejuures sõltub konkreetsele tootmisüksusele kohalduvate tingimuste täitmise määr tootmisüksuse enda suurusest – mida suurem on üksuse mõju elektrisüsteemile, seda rohkematele nõuetele peab tootmisüksus vastama. Eeskiri on koostatud eesmärgiga tagada võrdne ning mittediskrimineeriv kohtlemine kõikidele tootmisüksustele. Kehtestatud on nõuded aktiiv- ja reaktiivvõimsuse ning sageduse ja pinge juhtimisele, infoedastusele, elektrijaamade mudelitele jm. Võrgueeskiri on kehtiv alates 2016. aasta maikuust.

Nõuded tarbijatele (Demand Connection – määrus 2016/1388)

Nõuded on kehtestatud ka suurtarbijatele (peamiselt tööstused ja jaotusvõrgud), keda elektri põhivõrguga ühendatakse. Käsitletakse nii aktiiv- kui ka reaktiivvõimsusega seotud küsimusi, kaitse ja juhtimise funktsioone, mudeleid, elektri kvaliteeti, infoedastust jm. Eeskiri tagab, et kõiki võrguettevõtjaid ning tarbimiskohti koheldakse võrdselt ning tarbijad aitavad kaasa elektrisüsteemi stabiilsele toimimisele üle kogu Euroopa. Võrgueeskiri on kehtiv alates 2016. aasta oktoobrikuust.

Nõuded alalisvooluühendustele (HVDC Connection – määrus 2016/1447)

Alalisvooluühendusi käsitlev võrgueeskiri jõustus 2016. Aasta septembris ja määratleb nõuded nii kõrgepingelistele alalisvooluühendustele kui ka alalisvoolu vahendusel ühendatud tootmisüksustele. Eeskirja kohaselt peab:

alalisvoolu tehnoloogia kasutamine tõstma varustuskindluse taset, toetades ja soodustades samal ajal taastuvatel allikatel põhinevate tootmisüksuste liitmist elektrivõrguga;
toetama alalisvoolu infrastruktuuride koordineeritud arendamist erinevate piirkondade vahel;
suurendama konkurentsi taset alalisvoolu tehnoloogia arendamise ning pakkumise vallas.

2.3.3. Elektrisüsteemi talitlust puudutavad võrgueeskirjad (System Operation Codes)

Elektrisüsteemi töökindla ja stabiilse talitluse tagamiseks peavad süsteemihaldurid hindama erinevate võrguelementide mõju elektrisüsteemile kui tervikule. See hõlmab muuhulgas näiteks tootmisvõimsuse piisavuse analüüsimist tarbimisnõudluse katmisel, arvestades samal ajal ka piiriüleselt võrku sisenenud ning võrgust väljunud elektrivoogudega.

Elektri ülekandesüsteemi juhtimise eeskiri (Guideline on System Operation- määrus 2017/1485)

Osa I, mis käsitleb süsteemi töökindla talitluse tagamist (Operational Security), rajab aluse elektrisüsteemi piisaval tasemel töö- ning varustuskindlusega toimimiseks ning tagab selle, et olemasolevat infrastruktuuri ning ressursse kasutatakse ära võimalikult efektiivselt. Neid eesmärke saavutatakse, pöörates tähelepanu elektrisüsteemi töökindla talitluse üldistele põhimõtetele, elektrisüsteemi üleeuroopalisele töökindla talitluse tagamisele ning tegevuste koordineerimisele süsteemihaldurite vahel.

Osa II, mis keskendub talitluse operatiivse planeerimise ja kavandamise eeskirjadele (Operational Planning & Scheduling), peab aitama tagada elektrisüsteemide koordineeritud toimimist üle kogu Euroopa. Nimetatud võrgueeskiri keskendub elektrisüsteemi talitluse operatiivsele planeerimisele, mis eelneb elektrisüsteemi reaalajas juhtimisele. Võrgueeskiri määrab muuhulgas ära süsteemihaldurite ja oluliste võrgu kasutajate rollid ja vastutuse küsimustes, mis puudutavad talitluse operatiivset planeerimist ning kirjeldab infovahetuse nõudeid erinevate osapoolte vahel.

Osa III, sageduse juhtimise ja reservide võrgueeskiri (Load-Frequency Control & Reserves), kirjeldab vajalikke koordineeritud tegevusi eesmärgiga saavutada küllaldaselt heal tasemel sageduse kvaliteet. Võrgueeskirja põhiteemad käsitlevad sageduse kvaliteedi kriteeriume, sageduse reguleerimise korraldamise struktuuri, sageduse reguleerimise jaoks vajalikke reserve ja nõudeid nendele reservidele.

Eeskiri on kehtiv alates 2017. aasta augustist.

Avariitalitluse ja elektrisüsteemi taastamise võrgueeskiri (Emergency and Restoration- määrus 2017/2196)

See on võtmetähtsusega võrgueeskiri elektrivarustuse toimimise tagamiseks üle Euroopa. Eeskiri tegeleb protseduuride ja korrigeerivate tegevustega, mida peab rakendama elektrisüsteemi avariitalitluse, elektrisüsteemi kustumise või elektrisüsteemi toimimise taastamise korral. Siin antakse sisend nn taastamis-ja kaitseplaanide koostamiseks, käsitletakse infovahetust ning tegevusi elektrisüsteemi oleku üleminekul ühest seisundist teise.

Eeskiri on kehtiv alates 2017. aasta detsembrist.

2.3.4. Küberturvalisuse võrgueeskiri (Network Code on Cybersecurity)

Küberturvalisuse võrgueeskirja eesmärk on kehtestada piiriüleste elektrivoogude küberturvalisuse Euroopa standard. See hõlmab eeskirju küberriskide hindamiseks, ühiseid miinimumnõudeid, toodete ja teenuste küberturvalisuse sertifitseerimise, seire, aruandluse ja kriisiohjamise põhimõtteid. Võrgueeskirjas on selgelt määratletud eri sidusrühmade rollid ja kohustused iga tegevuse puhul. Eeskiri sai ACER heakskiidu 13. juulil 2022.