Eestis alustati biometaani tootmist 2018. aasta kevadel. Esimene biometaani tootja oli Kundas Lääne-Viru maakonnas asuv Rohegaas OÜ ning sama aasta suvel alustas tootmist ka teine ettevõte Biometaan OÜ. 2020. aastal alustasid biometaani tootmist Vinni Biogaas OÜ, Tartu Biogaas OÜ, 2021. aastal Oisu Biogaas OÜ ja 2022. aastal Bioforce Aravete OÜ.

Joonisel 24 on kujutatud biometaani tootmise kasv Eestis 2018.-2021. aastal.

Joonis 24 Biometaani tootmine Eestis 2018.-2021. aastal

2021. aastal toodeti biometaan 55 567 MWh reoveesetetest, 61 081 MWh loomasõnnikust, 24 978 MWh toiduainetööstuse jääkidest, 5897 MWh biojäätmetest ja 4829 MWh muust biomassist. Joonisel 25 on kujutatud 2021. aastal Eestis biometaani tootmiseks kasutatud toorained. Kogu Eestis toodetud biometaan on seni suunatud transpordisektori tarbimisse.³⁹

Joonis 25 2022. aastal toodetud biometaani kogused toorainete lõikes

Kohalikul toorainel põhineva biometaani tootmine mitmekesistab Eesti energiaportfelli ning suurendab energiajulgeolekut. Samuti aitab fossiilsete kütuste asendamine taastuvkütustega vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

³⁹ Elering. (n.d.). Biometaani päritolutunnistused. https://elering.ee/biometaani-paritolutunnistused

⁴⁰ Elering. (2022). Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2022-2031.
https://elering.ee/sites/default/files/2022-03/Eesti%20gaasi%C3%BClekandev%C3%B5rgu%20arengukava%202022-2031.pdf

Eurostati andmete põhjal tarbiti Eestis 2020. aastal transpordikütuseid kokku üle 9.0 TWh, millest taastuvenergia osakaaluks transpordisektoris oli 12.2%, Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine tulemus oli 10.2%.⁴¹ Tulenevalt taastuvenergia direktiivist (EL) 2018/2001 on Eestil kohustus 2030. aastaks saavutada transpordisektoris taastuvenergia osakaal 14% sektoris tarbitud energiakogusest.⁴² Transpordisektori dekarboniseerimise eesmärkide täitmiseks on riik otsustanud toetada kohalikul toormel põhineva biometaani tootmist ja selle laialdast suunamist transpordisektorisse. Vastavalt Eesti riiklikule energia- ja kliimakavale aastani 2030 on taastuvate transpordikütuste osakaal 14% kavas katta eelkõige kodumaise biometaaniga – eesmärgiks on toota kuni 340 GWh biometaani.⁴³

Eesti Arengufond hindas 2015. aastal biometaani potentsiaalset aastast tootmiskogust Eestis 450 miljonile kuupmeetrile (4500 GWh). Kõige suurema potentsiaaliga ressursiks on rohtne biomass põllumajandusmaadelt ja põllumajandustootmise jäägid, aga ka tööstusprotsesside jäätmed. Vähesema potentsiaaliga on prügilagaas ja muud jäätmed nagu reoveesetted ja biojäätmed.

Joonis 26 Biometaani tootmise potentsiaal toormeliikide kaupa⁴⁴

Kuigi biomassirikkaid põllu-ja rohumaid on Eesti palju, siis on need tihti pindalalt väikesed ja paiknevad hajutatult, mis tähendab, et ressursi kokkukogumine ja transport võib olla kulukas ning majanduslikult tasuv biometaani kogus tegelikult väiksem, kui esialgu hinnatud.

Eesti Arengufondi andmetel oleks biometaani kasutuselevõtt kasumlik vaid siis, kui biometaani tootmine ja tarbimine on korraldatud efektiivselt. See tähendab, et biometaani tootmisüksused on suurema mahuga kui 5 miljonit kuupmeetrit aastas (50 GWh), tarnimine toimub juba eksisteeriva infrastruktuuri baasil (tanklad ja gaasitrassid) ja kütuseasendus on suunatud peamiselt bensiini tarbivale turusegmendile.⁴⁵

⁴⁰ Elering. (2022). Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2022-2031.
https://elering.ee/sites/default/files/2022-03/Eesti%20gaasi%C3%BClekandev%C3%B5rgu%20arengukava%202022-2031.pdf

⁴¹ Eurostat. (2020). SHARES detailed results 2020. https://ec.europa.eu/eurostat/documents/38154/4956088/SUMMARY-results-SHARES-2020.xlsx/e1197d70-9ef0-ba1f-193b-cab0dcf9b13f?t=1642578001746

⁴² Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 (2018).
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=EN

⁴³ Majandus- ja Kommunikatsiooniminsteerium. (2019). Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030.
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf

⁴⁴ Eesti Arengufond. (2015). Biometaani tootmine ja kasutamine transpordikütusena – väärtusahel ja rakendusettepanekud. https://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/7/77/Vohu%2C_V._Eesti_Arengufond._Biometaani_tootmine_ja_kasutamine_transpordik%C3%BCtusena__v%C3%A4%C3%A4rtusahel_ja_rakendusettepanekud._2015.pdf

⁴⁵ Eesti Arengufond. (2015). Eesti energiamajandus 2015.
https://www.energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/4/46/EAF._Eesti_energiamajandus_2015.pdf