Süsteemi planeeritud bilanss moodustub bilansihaldurite esitatud märkimiste (nominatsioonide) alusel, milles esitatakse iga asjaomase punkti kohta määratud tarnetega planeeritud gaasivood, mida soovitakse süsteemi sisestada ning süsteemist välja võtta.

Bilansihaldur esitab süsteemihaldurile nominatsiooni iga asjaomase punkti kohta ühise tsooni IT-platvormi kaudu, mis sisaldab järgmist teavet:

• asjaomase punkti identifitseerimiskood (EIC);
• gaasivoo suunad;
• bilansihalduri identifitseerimiskood;
• tarne vastaspoole identifitseerimiskoodid;
• bilansiperiood, mille kohta gaasikogused esitatakse;
• ülekantava gaasi kogused iga tunni kohta (kWh/h).

Nominatsioonid esitatakse vastavalt:

• teistest gaasisüsteemidest tarnitav gaasivoog esitatakse ühenduspunktide lõikes;
• sisemaiselt teise bilansihalduriga kaubeldud gaasikogus kahepoolse gaasi ostu-müügi lepingu alusel esitatakse virtuaalse kaubanduspunkti tehinguna;
• ülekandevõrguga ja/või jaotusvõrguga ühendatud tarbijatele/tootjatele tarnitav gaasikogus, kes on bilansihalduri avatud tarne ahelas, esitatakse bilansihalduri prognoosandmetena;
• bilansihaldur esitab süsteemihaldurile nominatsiooni eeldusel, et toodud tarned on alati enne süsteemihaldurile esitamist tarnete vastaspoolega kooskõlastatud.

Määratud tarnete esitamist illustreerib joonis 21.

Joonis 21 Bilansiportfellide vaheliste määratud tarnete esitamine

 

Nominatsioonide esitamise ajakava on järgmine:

• Järgmise päeva nominatsioon (edaspidi: D-1) tuleb esitada hiljemalt kella 15.00-ks. Süsteemihaldur kinnitab D-1 nominatsioonid hiljemalt bilansiperioodile eelneva päeva kella 17.00-ks, näidates ära, kas nominatsioon on kinnitatud, tagasi lükatud või näidatud gaasikoguseid on vähendatud võrdlemisprotseduuri tulemusel.
• Kui bilansihalduri D-1 nominatsioon on kinnitatud, on bilansihalduril võimalik esitada nominatsiooni muudatus (renominatsioon) alates D-1 nominatsioonide kinnitamise tähtaja möödumisest kuni kolm tundi enne vastava gaasipäeva (D) lõppu.
• Re-nominatsiooniga on võimalik muuta ainult nende tundide nominatsioone, mis ei ole juba läbinud võrdlemisprotseduuri.
• Informatsioon renominatsioonide kinnitamise, vähendamise või tagasi lükkamise osas saadetakse süsteemihalduri poolt bilansihaldurile kahe tunni jooksul pärast pärast re-nominatsiooni tsükli algust.

Gaasikoguste võrdlemisprotseduur toimub järgmiselt: süsteemihaldur võrdleb iga piiriülese punkti kohta esitatud määratud tarneid teise süsteemihalduri gaasisüsteemist üle kantavate määratud tarnetega ning virtuaalses kauplemispunktis esitatud määratud tarneid vastaspoole määratud tarnetega. Kui esitatud kogused ei võrdu, rakendatakse gaasikogustele väiksema mahu printsiipi. Erinevuse korral vähendab süsteemihaldur gaasi kogust bilansihaldurile, kes esitas suurema väärtusega määratud tarne.

Süsteemihalduril on õigus nominatsioon mitte kinnitada ja tagasi lükata, kui:

• nominatsioon ületab bilansihaldurile jagatud võimsust;
• süsteemihaldur ei saa teiselt süsteemihaldurilt nominatsioonile kinnitust;
• nominatsiooni kinnitamine muudaks juba möödunud gaasipäeva tundide kinnitatud koguseid;
• nominatsioon ei ole esitatud vastavalt tüüptingimustes kehtestatud nõutele;
• nominatsiooni kinnitamisega kaasneks oht gaasisüsteemi varustuskindlusele.

Süsteemihaldur on loonud võimsuse jaotamise reeglid koos veebipõhise keskkonnaga broneeringute tegemiseks ja nominatsioonide esitamiseks. Nimetatud keskkond sisaldab ka võimalust broneeritud võimsust edasi müüa või tagastada.

Süsteemihaldur juhib bilansiperioodil gaasisüsteemi bilanssi vastavalt bilansihaldurite esitatud nominatsioonidele ja ühise tsooni süsteemihaldurite vahel kooskõlastatud süsteemidevahelisele tarneplaanile, siinjuures kasutades tehnilisi ning operatiivbilansi tasakaalustamise vahendeid koostöös naabersüsteemihalduritega.

Süsteemihaldur tagab gaasisüsteemi bilansi allolevate võimalustega:

• tasakaalustab bilansiperioodi jooksul gaasisüsteemi ebabilanssi ülekandesüsteemi mahuvaru arvelt;
• ostab ja müüb börsil ja/või kahepoolsete lepingute alusel tasakaalustamisgaasi. Tasakaalustamisgaas on ülekandevõrku sisenev ja ülekandevõrgust väljuv gaas, mida gaasisüsteemi bilansi hoidmise eesmärgil ostab või müüb süsteemihaldur;
• annab bilansihalduritele bilansi tasakaalustamiseks kohustuslikke korraldusi tema bilansi tasakaalu viimiseks, kui bilansihalduri bilansiportfellis ebabilanss ohustab süsteemi varustuskindlust;
• kui eelnevalt loetletud meetmed ei vii süsteemi bilanssi tasakaalu ning on oht varustuskindlusele, piirab süsteemihaldur tarbimist ja/või kasutab süsteemihalduri hallata olevaid varusid (kaitstud tarbijate varu) gaasisüsteemi või selle osade varustuskindluse tagamiseks.

 

Tasakaalustamisgaasi ostes ja müües on süsteemihalduri eesmärgiks teha tehinguid turupõhiselt, arvestades nõudlust süsteemi tasakaalustamiseks vajamineva gaasi järele. Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel informatsiooni ostetud ja müüdud tasakaalustamisgaasi kohta.

Tasakaalustamisgaasi ostuks ja müügiks sõlmib süsteemihaldur avaliku pakkumise alusel vastavad lepingud, mille esemeks on süsteemihaldurile pakkuja poolt vajaliku gaasikoguse müümine või ostmine. Gaasikoguse hoiustamise tagamine ei ole lepingu ese.

Süsteemihaldur valib aktiveerimiseks antud perioodi soodsaima pakkumise, võttes arvesse infot pakkumiste realiseeritavuse osas täies ulatuses või osaliselt. Süsteemihaldur aktiveerib pakkumise, arvestades süsteemi toimimise tagamiseks ning tasakaalustamistoimingute tegemiseks vajalikku gaasikogust.

Kui soodsaim pakkumine on realiseeritav vaid täies ulatuses, kuid süsteemi toimimise tagamiseks ning tasakaalustamistoimingute tegemiseks on vajalik väiksem kogus, siis valib süsteemihaldur aktiveerimiseks hinna poolest järgmise pakkumise, mida on võimalik vajalikus mahus aktiveerida.

Süsteemihaldur võib aktiveerida samaks perioodiks mitu pakkumist. Kui soodsaima pakkumise gaasikogus ei kata kogu süsteemi toimimise tagamiseks ning tasakaalustamistoimingute tegemiseks vajaminevat kogust, siis aktiveerib süsteemihaldur (vajadusel ja võimalusel) osaliselt hinna poolest järgmise pakkumise, mida on võimalik vajalikus mahus aktiveerida.

Bilansi selgitamise eesmärk on selgitada mõõdetud või allokeeritud tarnete alusel bilansihalduri bilansiportfelli tegelik bilanss ning selgitada selle alusel tema bilansiportfelli ebabilanss.

Süsteemihaldur jaotab iga asjaomase sisend- ja väljundpunkti kohta bilansihaldurite lõikes tema bilansiportfelli sisenenud ja väljunud gaasi koguse. Füüsiliste tarnete jaotust illustreerib Joonis 22.

Joonis 22 Füüsiliste tarnete jaotus asjaomaste punktide lõikes

 

„Bilansigaasi hinna määramise metoodika“ (edaspidi: metoodika) on määratud Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud Ühistes bilansilepingu tüüptingimustes ja lähtudes tasakaalustamise võrgueeskirja (312/2014) Artikkel 22-st.

Süsteemihaldur arvutab metoodika järgi igaks bilansiperioodiks hinnad nii ostetud kui müüdud bilansigaasile. Süsteemihaldur avaldab bilansiperioodi bilansigaasi hinnad bilansiperioodile järgneva tööpäeva kella 17.00-ks.

Bilansigaasi hinna metoodika bilansiperioodi kohta baseerub järgmisel:

• Bilansigaasi müügi piirhind (süsteemihalduri ost) on vähim järgmistest:
• mis tahes selliste peamiste toodete müügitehingute madalaim hind, milles ülekandesüsteemi haldur gaasipäeva vältel osaleb, või
• gaasi kaalutud keskmine hind gaasipäeval, millest on lahutatud väike lisatasu;

 

• Bilansigaasi ostu piirhind (süsteemihalduri müük) on suurim järgmistest:
• mis tahes selliste peamiste toodete ostutehingute kõrgeim hind, milles ülekandesüsteemi haldur gaasipäeva vältel osaleb, või
• gaasi kaalutud keskmine hind gaasipäeval, millele on lisatud väike lisatasu.

Lisatasu suurus Eesti-Läti ühises bilansitsoonis on vastavalt ühistele bilansilepingu tüüptingimustele 5-10% gaasipäeva kaalutud keskmisest hinnast.

Bilansilepinguga võtab süsteemihaldur endale kohustuse müüa bilansihaldurile tema bilansiportfellis bilansiperioodil puudujääv gaasikogus ja osta bilansihaldurilt bilansiperioodil ülejääv gaasikogus (edaspidi: bilansigaasi ost ja müük).

Bilansihaldur võtab oma avatud tarne ahelas olevate turuosaliste ees bilansivastutuse. Ta vastutab, et tema bilansiportfellis turuosaliste poolt bilansiperioodil ostetud ja/või võrku antud gaasi kogus ning turuosaliste poolt samal bilansiperioodil müüdud ja/või võrgust võetud gaasi kogus oleks tasakaalus.

Eesti-Läti ühises bilansitsoonis võib bilansihaldur sõlmida bilansilepingu Läti või Eesti süsteemihalduriga. Lepingu sõlmimine ühe riigi süsteemihalduriga annab õiguse tegutseda terves tsoonis samade tüüptingimuste ja lepingu alusel.

Bilansilepingu sõlmimiseks tuleb süsteemihaldurile esitada vastav avaldus, milles esitatakse tüüptingimustes nõutud informatsioon ja dokumendid.

Bilansileping jõustub pärast lepingu allkirjastamist mõlema poole poolt tingimustel, et bilansilepingu osapooleks olev bilansihaldur on täitnud tüüptingimustes toodud garantiikohustuse ja et bilansihaldur ei oma ühtegi teist avatud tarnijat peale süsteemihalduri.

 

Bilansihalduri bilansiportfell on määratletud bilansihalduri avatud tarne ahelas bilansiselgituse mõõtepunktidega.

Bilansiportfellide avatud tarne piirkonna moodustamise reegel on järgmine: bilansihalduri avatud tarne piirkond on määratud turuosaliste mõõtepunktidega, millistes see bilansihaldur ei ole samal ajal ka turuosalise võrguettevõtja bilansihaldur.

Tarbija ja/või tootja mõõtepunkti kuuluvus bilansihalduri bilansiselgitusse on määratletud tabeli 7 kohaselt.

 

Tabel 7 Tarbija ja tootja mõõtepunkti kuuluvus bilansihalduri bilansiselgitusse

 

Tabel 8 Võrguettevõtja piirimõõtepunkti kuuluvus bilansihalduri bilansiselgitusse

Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel võrguettevõtjate lõikes avatud tarne ahela, milles on toodud iga võrguettevõtja avatud tarnija ja tema bilansihaldur.