6. Bilansihaldus

6. Bilansihaldus

See peatükk kirjeldab bilansivastutuse ahelat ning bilansivastutuse protsesse läbi planeerimise, juhtimise ja selgitamise. Samuti ebabilansi arvutamist ning ebabilansi katteks bilansigaasi hinnakujundust.

6.1. Gaasituru bilansivastutuse ahel

6.1. Gaasituru bilansivastutuse ahel

Vastavalt maagaasiseadusele on bilansivastutus igal turuosalisel. Siinjuures kui turuosaline sõlmib gaasi müüjaga avatud tarne lepingu, on bilansivastutuse kandja turuosalise eest vastav avatud tarnija. Ka kodutarbija eest on bilansivastutuse kandja tema gaasi müüja.

Bilansivastutus tähendab tasakaalu tagamist turuosalisele bilansiperioodiks kokkulepitud gaasikoguse ning bilansiperioodil turuosalisele tegelikult tarnitud gaasikoguse vahel. Siinjuures:

  • turuosalisele temaga bilansiperioodiks kokkulepitud gaasikoguse tarnimist nimetatakse määratud tarneks;
  • turuosalisele bilansiperioodil mõõteandmete alusel gaasi müümine või ebabilansina puudujääva gaasi müümine või ülejääva gaasi ostmine on nimetatud avatud tarneks;
  • bilansiperiood on 24-tunnine periood ehk päev (alates 1. augustist 2017 on bilansiperioodiks ajavahemik, mis algab vööndiaja järgi hommikul kell 07.00 ja lõpeb järgmise päeva hommikul kell 07.00). Arvestama peab kellakeeramist, sh suveajale üleminekul on üleminekupäev 23-tunnine ja talveajale üleminekul päev 25-tunnine.

Turuosalise avatud tarne suurus ning bilansist kõrvalekaldumine tehakse kindlaks bilansi selgitamise protsessina tema avatud tarnija poolt. Siinjuures avatud tarnija on avatud tarnet osutav süsteemihaldur, gaasi müüja (sh bilansihaldur) või avatud tarne lepingu katkemisel võrguettevõtja nimetatud müüja, kelle võrguga on tarbija gaasipaigaldis ühendatud.

Bilansivastutus gaasisüsteemis tagatakse joonisel 30 toodud ahela ja vastutuste jaotusega järgmiselt:

Turuosaline on füüsiline või juriidiline isik, kes tarnib gaasi võrku või kellele võrgust gaasi tarnitakse.

  • Kui turuosaline tarnib gaasi võrku või võrgust läbi süsteemihalduri asjaomaste punktide, peab turuosalisel olema bilansileping süsteemihalduriga olles edaspidi bilansihaldur.
  • Kui turuosaline tarnib gaasi kasutamata süsteemihalduri asjaomaseid punkte, peab turuosalisel olema avatud tarne leping mõne avatud tarnijaga.
  • Iga gaasi tarbija ja tootja on turuosaline igas oma mõõtepunktis.
  • Iga võrguettevõtja ja avatud tarnija on turuosaline juriidilise isikuna (mitte mõõtepunktiti).

Avatud tarnija on gaasi müüja, kes osutab kliendile avatud tarnet.

  • Juhul, kui avatud tarnija ei ole ise bilansihaldur, sõlmib ta omakorda avatud tarne lepingu hierarhiliselt kõrgemal oleva avatud tarnijaga/bilansihalduriga.
  • Juhul kui tarbijal ja/või tootjal puudub avatud tarne leping, on tema avatud tarnijaks tema mõõtepunkti võrguettevõtja.

Bilansihaldur on turuosaline, kes tarnib gaasi võrku või kellele võrgust gaasi tarnitakse läbi süsteemihalduri asjaomaste punktide ning, kes omab süsteemihalduri ees bilansivastutust ja on selleks sõlminud bilansilepingu süsteemihalduriga.

  • Ainult bilansihaldur saab teostada piiriülest kaubandust või teostada tehinguid virtuaalses kauplemispunktis.
  • Kui piiriülese kaubanduse soovib teostada turuosaline, kes ei ole bilansihaldur, kajastatakse vastav kaubandustarne turuosalise bilansihalduri bilansiplaanis.

Võrguettevõtjal on gaasi bilansihalduse korralduses kolm olulist rolli:

  • Iga võrguettevõtja on turuosaline oma võrgukadudega. Seetõttu peavad kõik võrguettevõtja piirimõõtepunktid kuuluma ühte bilansiportfelli.
    • Juhul kui jaotusvõrguettevõtja on ülekandevõrguga ühendatud rohkem kui ühes liitumispunktis, peavad kõik jaotusvõrguettevõtja mõõtepunktid, kus gaas siseneb teisest võrgust tema võrku, kuuluma samasse bilansiportfelli (vastavaid mõõtepunkte nimetatakse võrguettevõtja piirimõõtepunktideks).
  • Võrguettevõtja tegutseb ka gaasi müüjana. Seetõttu peab võrguettevõtja gaasi müügi portfell kuuluma ühe bilansihalduri bilansiportfelli. Kui tarbijal ei ole gaasi müüjat, siis on tema avatud tarnijaks tema võrguettevõtja.
  • Iga võrguettevõtja vastutab oma võrgupiirkonna mõõteandmete kogumise ja edastamise eest bilansiselgituse jaoks süsteemihaldurile, avatud tarnijale/bilansihaldurile ning Andmelattu.

Süsteemihaldur on ülekandevõrgu omanik, kes tagab gaasisüsteemi bilansi hankides selleks süsteemi vajalikus koguses tasakaalustamisgaasi. Süsteemihaldur selgitab bilansihaldurite ebabilansid ning ostab/müüb selle katteks bilansihaldurile bilansigaasi.

Joonis 28 Bilansivastutuse ahel

Joonis 30  Bilansivastutuse ahel

6.2. Bilansivastutuse üldpõhimõtted

6.2. Bilansivastutuse üldpõhimõtted

Viide lehele
6.2.1. Bilansivastutuse asjaomased punktid

6.2.1. Bilansivastutuse asjaomased punktid

6.2.1. Bilansivastutuse asjaomased punktid

Süsteemihaldur vastutab Eesti gaasisüsteemi varustuskindluse ja bilansi eest vastavalt õigusaktides sätestatule. Bilansihaldur vastutab oma bilansiportfelli bilansi eest.

Bilansihalduri poolt süsteemi tarnitud gaasikogus võib olla:

  • teistest süsteemidest tarnitud gaasikogus;
  • sisemaiselt teise bilansiportfelli kuuluvalt turuosaliselt tarnitud gaasikogus kahepoolse gaasi ostu-müügi lepingu alusel;
  • börsi kauplemispunkt;
  • tootmise/LNG virtuaalne kauplemispunkt, mida Eesti gaasiturul hetkel ei ole.

Bilansihalduri poolt süsteemist välja tarnitud gaasikogus võib olla:

  • teistesse süsteemidesse tarnitud gaasikogus;
  • sisemaiselt teise bilansiportfelli tarnitud gaasikogus kahepoolse gaasi ostu-müügi lepingu alusel;
  • ülekandevõrguga ja/või jaotusvõrguga ühendatud tarbijatele tarnitud gaasikogus, kes on bilansihalduri avatud tarne ahelas.

Bilansivastutuse ahela toimimiseks on süsteemihalduri poolt defineeritud süsteemihalduri hallatavad asjaomased punktid, mille kaudu toimub süsteemist gaasikoguste sisestamine ja väljavõtt.

Kui turuosaline tarnib gaasi võrku või võrgust läbi süsteemihalduri asjaomaste punktide, peab turuosalisel olema bilansileping süsteemihalduriga, välja arvatud kui turuosaline on delegeerinud bilansivastutuse teisele süsteemihalduriga bilansilepingut omavale bilansihaldurile.

Süsteemihalduri hallatavad asjaomased punktid on alljärgnevad:

  • Ühenduspunkt Läti gaasisüsteemiga: Karksi GMJ. Naabersüsteemihaldur: JSC Conexus Baltic Grid;
  • Ühenduspunktid Venemaa gaasi­süsteemiga: Värska GMJ ja Ivangorodi GMJ. Naabersüsteemihaldur: OOO Gazprom transgaz Sankt-Peterburg.
  • Eestis tarbitud gaasi väljavoolu koondpunkt, sh:
    • Ülekandevõrguga ühendatud jaotusvõrguettevõtted on Adven Eesti AS, AS Gaasivõrgud, AS Termox, Gaasienergia AS, Tarbegaas OÜ;
    • Ülekandevõrguga ühendatud tarbijad on Eastman Specialties OÜ, Enefit Taastuvenergia OÜ, Enefit Energiatootmine AS, Elering AS (Kiisa avariireservelektrijaam), AS Nitrofert, Remeksi Keskus AS;
    • Ülekandevõrgu omatarve;
    • Jaotusvõrkudega ühendatud turuosalised.
  • Eestis toodetud gaasi sissevoolu koondpunkt.
  • Misso transiitpunkt (ehk Misso- Korneti ja Misso-Izborsk punktid).
  • Riigisisene virtuaalne kauplemispunkt.
  • Gaasihoidla punktid ning LNG punktid hetkel süsteemis puuduvad.

NB! Bilansihalduritel tuleb süsteemihaldurile esitada planeeritud tarned asjaomaste punktide lõikes. Süsteemihaldur selgitab iga asjaomase punkti kohta bilansi (bilansihaldurite lõikes).

6.3. Bilansivastutuse protsessid

6.3. Bilansivastutuse protsessid

Bilansihalduses tagatakse Eesti gaasisüsteemi bilansivastutus läbi bilansi planeerimise, juhtimise ja selgitamise etappide.

Bilansi planeerimine sisaldab tulevikku suunatud bilansiplaani koostamist, mis sisaldab oma portfellis tootmise ja tarbimise prognoosi ning vastavate tarnete hankimiseks määratud tarnete tehinguid. Bilansi juhtimise eesmärk on tagada reaalajas Eesti gaasisüsteemi bilanss. Bilansi selgitamise etapis võetakse arvesse iga bilansihalduri bilansipiirkonda kuuluvate mõõtepunktide mõõteandmed.

6.3.1. Bilansi planeerimine

6.3.1. Bilansi planeerimine

Süsteemi planeeritud bilanss moodustub bilansihaldurite poolt esitatud bilansiplaanide alusel, milles esitatakse määratud tarnetega planeeritud gaasivood, mida soovitakse süsteemi sisestada ning süsteemist välja võtta.

Bilansihaldur esitab süsteemihaldurile bilansiplaani talle edastatud vormi ja formaadi alusel, mis sisaldab järgmist teavet:

  • asjaomane punkt;
  • gaasivoo suunad;
  • bilansihalduri identifitseerimiskood;
  • tarne vastaspoole identifitseerimiskoodid;
  • bilansiperioodid, mille kohta gaasikogused esitatakse;
  • ülekantava gaasi kogused.

Bilansihalduril tuleb bilansiplaan esitada nii, et planeeritav bilansiportfelli sisenev ja väljuv gaasivoog oleks tasakaalus:

  • teistest gaasisüsteemidest tarnitav gaasivoog esitatakse ühenduspunktide lõikes;
  • sisemaiselt teise bilansihalduriga kaubeldud gaasikogus kahepoolse gaasi ostu-müügi lepingu alusel esitatakse virtuaalse kaubanduspunkti tehinguna;
  • ülekandevõrguga ja/või jaotusvõrguga ühendatud tarbijatele/tootjatele tarnitav gaasikogus, kes on bilansihalduri avatud tarne ahelas, esitatakse bilansihalduri prognoosandmetena;
  • bilansihaldur esitab süsteemihaldurile bilansiplaani eeldusel, et toodud tarned on alati enne süsteemihaldurile esitamist tarnete vastaspoolega kooskõlastatud.

Määratud tarnete esitamist illustreerib joonis 31.

Joonis 29 Bilansiportfellide vaheliste määratud tarnete esitamine

Joonis 31 Bilansiportfellide vaheliste määratud tarnete esitamine

 

Bilansiplaanide esitamise ajakava on järgmine:

  • Järgmise kuu bilansiplaan andmetega bilansiperioodide lõikes tuleb esitada hiljemalt viis (5) tööpäeva enne arvestuskuu algust kella 15.00-ks. Süsteemihaldur ei kinnita kuu bilansiplaani, vaid võtab vastava info gaasivoogude planeerimisel aluseks.
  • Järgmise päeva bilansiplaan (edaspidi: D-1 plaan) tuleb esitada iga päev kella 15.00-ks. Süsteemihaldur kinnitab D-1 plaani hiljemalt bilansiperioodile eelneva päeva kella 17.00-ks, näidates ära, kas bilansiplaanis näidatud gaasikoguseid on vähendatud võrdlemisprotseduuri tulemusel.
  • Kui bilansihalduri D-1 plaan on kinnitatud, on bilansihalduril võimalik esitada bilansiplaani muudatus järgmiselt:
    • bilansiperioodi suhtes D+1 kella 15.00ks saab bilansiplaani muudatust kinnitada vaid määratud tarnete kohta, millel on olemas identne taotlus tarne vastaspoolelt.
    • Alates „D-1“ plaani kinnitamisest on võimalik taotleda kinnitatud bilansiplaani muutmist enne „D-1“ plaanis käsitletava bilansiperioodi lõppu, kui süsteemihalduri hinnangul tagab muudetud bilansiplaan täpsema süsteemi bilansi ning bilansihaldur kinnitab, et on olemas selleks vajalik gaasi tarnija nõusolek.
    • Süsteemihaldur kinnitab bilansiplaanis esitatud määratud tarne muudatuse vaid juhul, kui muudatus on läbinud võrdlemisprotseduuri, teatades bilansihaldurile kinnituse hiljemalt kahe (2) tunni jooksul. Kui süsteemihaldur lükkab bilansiplaani muudatuse tagasi, saadab süsteemihaldur bilansihaldurile vastavasisulise teate hiljemalt kahe (2) tunni jooksul.

Gaasikoguste võrdlemisprotseduur toimub järgmiselt: süsteemihaldur võrdleb iga piiriülese punkti kohta esitatud määratud tarneid teise süsteemihalduri gaasisüsteemist üle kantavate määratud tarnetega ning virtuaalses kauplemispunktis esitatud määratud tarneid vastaspoole määratud tarnetega. Kui esitatud kogused ei võrdu, rakendatakse gaasikogustele väiksema mahu printsiipi. Erinevuse korral vähendab süsteemihaldur gaasi kogust bilansihaldurile, kelle poolt esitati suurema väärtusega määratud tarne.

Süsteemihalduril on õigus bilansiplaan mitte kinnitada ja tagasi lükata, kui:

  1. bilansihalduri poolt esitatud bilansiplaanis ei võrdu bilansiportfelli sisenev gaasikogus tema plaanitud väljuva gaasikogusega, ja bilansihaldur ei ole süsteemi­halduri teatele reageerides oma bilanssi tasakaalu viinud ning süsteemihalduri hinnangul on mittetasakaalus bilansiplaan süsteemi varustuskindluse ja talituse seisu­kohast mittelubatav;
  2. bilansiplaani esitab turuosaline, kes ei ole ise bilansihaldur;
  3. bilansiplaani kinnitamine tooks kaasa füüsilise negatiivse gaasivoo ühenduspunktis, kus gaasimõõtejaam ei võimalda kahesuunalist füüsilist gaasivoogu;
  4. bilansiplaan ületab bilansihaldurile (või tema bilansiportfellis olevale turuosalisele) jagatud võimsust ja nimetatud asjaomases punktis puudub vaba võimsus;
  5. bilansiplaani kinnitamisega kaasneks oht gaasisüsteemi varustuskindlusel

Süsteemihaldur loob võimsuse jaotamiseks korra koos veebipõhise keskkonnaga broneeringute tegemiseks ja bilansiplaanide esitamiseks. Nimetatud keskkond sisaldab ka võimalust broneeritud võimsust edasi müüa või tagastada (pikemalt peatükis 4).

Piiriülese kaubanduse korraldus läbi Läti gaasi ülekandesüsteemi

Kaubanduse korraldus Läti gaasisüsteemiga toimub läbi Karksi sisend-väljund punkti. Karksi sisend-väljund punktist tulev gaasi füüsiline voog on võimalik Lätist Eestisse, virtuaalne voog on lubatav mõlemal suunal. Siinjuures bilansiplaani kogus sisend-väljund punktis Läti gaasisüsteemiga virtuaalsel suunal Eestist Lätti peab olema bilansiperioodil väiksem või võrdne füüsilise gaasivooga, mis on bilansihaldurite poolt bilansiplaaniga esitatud ja süsteemihaldurite poolt kinnitatud.

Eesti ja Läti vahelise kaubanduse puhul jaotatakse bilansihalduri gaasikoguseks bilansi­plaaniga esitatud ja süsteemihalduri poolt kinnitatud vastav määratud tarne. Erinevused gaasi määratud tarnete ja samas punktis mõõdetud tarnete vahel kantakse mõlema süsteemihalduri operatiivbilansi kontole. Siinjuures:

  • Kui süsteemihaldurid on bilansihalduri bilansiplaani kinnitanud, kuid tarne teostamine süsteemihaldurite poolt on süsteemihaldurite vahelise kokkuleppena toimunud mõnel teisel bilansiperioodil kui turuosalise poolt esitatud plaan, tagavad süsteemihaldurid bilansihaldurile tarned vastavalt kinnitatud bilansiplaanile ülekandesüsteemi mahuvaru baasil ning turuosalisele sellest ebabilansi kogust ei teki.
  • Eelmises punktis kirjeldatud võimalust kasutavad süsteemihaldurid vaid ulatuses, et oleks tagatud gaasisüsteemi tõrgeteta toimimine ja varustuskindlus.

Kaubanduse korraldus Venemaa gaasi ülekandesüsteemist gaasi tarnimiseks

Kaubanduse korraldus Venemaa gaasi ülekande­süsteemiga toimub läbi Värska ja Narva sisend-väljund punktide. Narva ja Värska sisend-väljund punkte läbiv gaasi füüsiline voog on võimalik suunal Venemaalt Eestisse. Sisend-väljund punktis jaotatakse mõõtmistulemuste alusel kasutatav gaasikogus järgmiste põhimõtete alusel:

  • Kui vastavas sisend-väljund punktis tarnib gaasi ainult üks tarnija, jaotatakse kogu selles punktis mõõtmistulemuste alusel kasutatav gaasikogus vastavale bilansihaldurile.

Kui vastavas sisend-väljund punktis tarnib gaasi mitu tarnijat, järgitakse im­porditud gaasikoguse jaotamisel põhimõtet, mille kohaselt süsteemist bilansi­perioodil ülekandevõrku tarnitud gaasikoguse ja reaalselt ülekandevõrgust väljavõetud gaasikoguse erinevus jaotatakse proportsionaalselt vastavast süsteemist tarne teostanud bilansihalduritele.

6.3.2. Bilansi juhtimine

6.3.2. Bilansi juhtimine

Süsteemihaldur juhib bilansiperioodil gaasisüsteemi bilanssi vastavalt bilansihaldurite esitatud bilansiplaanidele, siinjuures kasutades tehnilisi ning operatiivbilansi tasa­kaalustamise vahendeid koostöös naabersüsteemihalduritega.

Süsteemihaldur tagab gaasisüsteemi bilansi allolevate võimalustega:

  • tasakaalustab bilansiperioodi jooksul Eesti gaasisüsteemi ebabilanssi ülekande­süsteemi mahuvaru arvelt;
  • ostab ja müüb börsil ja/või kahepoolsete lepingute alusel tasakaalustamisgaasi. Tasakaalustamisgaas on ülekandevõrku sisenev ja ülekandevõrgust väljuv gaas, mida gaasisüsteemi bilansi hoidmise eesmärgil ostab või müüb süsteemihaldur.;
  • annab bilansihalduritele bilansi tasakaalustamiseks kohustuslikke korraldusi tema bilansi tasakaalu viimiseks, kui bilansihalduri bilansiportfellis ebabilanss ohustab süsteemi varustuskindlust;
  • kui eelnevalt loetletud meetmed ei vii süsteemi bilanssi tasakaalu ning on oht varustus­kindlusele, piirab süsteemihaldur tarbimist ja/või kasutab süsteemihalduri hallata olevaid varusid (kaitstud tarbijate varu) gaasisüsteemi või selle osade varustus­kindluse tagamiseks.

Tasakaalustamisgaasi ostes ja müües on süsteemihalduri eesmärgiks teha tehinguid turupõhiselt, arvestades nõudlust süsteemi tasakaalustamiseks vajamineva gaasi järele. Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel informatsiooni ostetud ja müüdud tasa­kaalustamisgaasi kohta.

Tasakaalustamisgaasi ostuks ja müügiks sõlmib süsteemihaldur avaliku pakkumise alusel vastavad lepingud, mille esemeks on süsteemihaldurile pakkuja poolt vajaliku gaasikoguse müümine või ostmine. Gaasikoguse hoiustamise tagamine ei ole lepingu ese.

Süsteemihaldur valib aktiveerimiseks antud perioodi soodsaima pakkumise, võttes arvesse infot pakkumiste realiseeritavuse osas täies ulatuses või osaliselt. Süsteemihaldur aktiveerib pakkumise, arvestades süsteemi toimimise tagamiseks ning tasakaalustamistoimingute tegemiseks vajalikku gaasikogust.

Kui soodsaim pakkumine on realiseeritav vaid täies ulatuses, kuid süsteemi toimimise tagamiseks ning tasakaalustamistoimingute tegemiseks on vajalik väiksem kogus, siis valib süsteemihaldur aktiveerimiseks hinna poolest järgmise pakkumise, mida on võimalik vajalikus mahus aktiveerida.

Süsteemihaldur võib aktiveerida samaks perioodiks mitu pakkumist. Kui soodsaima pakkumise gaasikogus ei kata kogu süsteemi toimimise tagamiseks ning tasakaalustamistoimingute tegemiseks vajaminevat kogust, siis aktiveerib süsteemihaldur (vajadusel ja võimalusel) osaliselt hinna poolest järgmise pakkumise, mida on võimalik vajalikus mahus aktiveerida.

6.3.3. Bilansi selgitamine

6.3.3. Bilansi selgitamine

Bilansi selgitamise eesmärk on selgitada mõõdetud tarnete alusel bilansihalduri bilansi­portfelli tegelik bilanss ning selgitada selle alusel tema bilansiportfelli ebabilanss.

Süsteemihaldur jaotab iga asjaomase sisend- ja väljundpunkti kohta bilansihaldurite lõikes tema bilansiportfelli sisenenud ja väljunud gaasi koguse. Füüsiliste tarnete jaotust illustreerib joonis 32.

Joonis 30 Füüsiliste tarnete jaotus asjaomaste punktide lõikes

Joonis 32 Füüsiliste tarnete jaotus asjaomaste punktide lõikes

 

Süsteemihaldur võtab bilansiselgitusel aluseks bilansihalduri avatud tarne ahelas olevate bilansiselgituse mõõtepunktide mõõteandmed. See tähendab, et:

  • võrguettevõtja bilansihalduri bilansiportfelli arvestatakse sisse selle võrguettevõtja mõõtepunktid ja vastavad gaasikogused, kus gaas siseneb teisest võrgust tema võrku ning arvestatakse välja kõik mõõtepunktid ja vastavad gaasikogused, kus selle võrguettevõtja võrguga ühendatud tootja või tarbija on mõne teise bilansihalduri bilansiportfellis. Igal võrguettevõtjal peab olema üks bilansihaldur, kes tema bilansi eest vastutab, kui võrguettevõtja ei ole ise bilansihalduriks;
  • tootja ja tarbija bilansihalduri bilansiportfelli arvestatakse sisse vastava turuosalise mõõteandmed, mille edastas tema mõõtepunkti võrguettevõtja;
  • bilansiselgituse tulemusena jaotatakse asjaomastes punktides mõõdetud gaasi­kogused bilansihaldurite lõikes.

Bilansiperioodil bilansiportfellist sisemaiselt välja võetud ja sisenenud gaasikoguse arvestamise üldpõhimõtted on järgmised:

  • süsteemihaldur vastutab ülekandevõrgu mõõtepunktidest bilansiselgituseks vajaliku mõõteandmete edastamise eest;
  • jaotusvõrguettevõtja vastutab jaotusvõrgu mõõtepunktidest bilansiselgituseks vajaliku mõõteandmete edastuse eest.

Bilansiselgituse tulemusena määratakse igaks bilansiperioodiks müüdava ja ostetava bilansigaasi kogus ja hind.

Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri ebabilanss:

  • negatiivne, siis loetakse, et süsteemihaldur on sellel perioodil müünud bilansihaldurile bilansigaasi koguses, mis oli vajalik bilansihalduri ebabilansi katteks;
  • positiivne, siis loetakse, et süsteemihaldur on sellel perioodil ostnud bilansihaldurilt bilansigaasi koguses, mis oli vajalik bilansihalduri ebabilansi katteks.

Arvestuskuu bilansi selgitamine toimub alljärgnevalt:

  • süsteemihaldur ja jaotusvõrguettevõtja esitavad bilansihaldurile hiljemalt kuu seitsmendaks (7) kuupäevaks eelmise kuu bilansiperioodide lõikes lõplikud mõõte­andmed mõõtepunktide kohta, mis kuuluvad bilansihalduri bilansiportfelli;
  • süsteemihaldur esitab bilansihaldurile hiljemalt kümnendaks (10) kuupäevaks eelmise kuu bilansiperioodide lõikes kuu bilansiaruande, mis sisaldab:
  • bilansigaasi ostu- ja müügihinnad (EUR/MWh);
  • süsteemihalduri poolt bilansihaldurile müüdud bilansigaasi kogus ja maksumus;
  • bilansihalduri poolt süsteemihaldurile müüdud bilansigaasi kogus ja maksumus;
  • süsteemihaldur koostab bilansiselgituse alusel arvestuskuu bilansigaasi akti;
  • kui võrguettevõtja korrigeerib mõõteandmeid pärast arvestuskuu bilansi selgitamist, siis koostab süsteemihaldur bilansihaldurile bilansiaruande korrektsiooni hiljemalt kolme (3) kuu jooksul pärast kuu lõppu.

Lisas 6 on toodud näidis bilansiaruande vorm ja lisas 7 bilansigaasi akt.

 

6.3.4. Bilansigaasi hinna määramise metoodika

6.3.4. Bilansigaasi hinna määramise metoodika

„Bilansigaasi hinna määramise metoodika“ (edaspidi: metoodika) baseerub Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud Bilansigaasi hinna metoodikale lähtudes maagaasiseaduse § 12 lõikest 10.

Süsteemihaldur arvutab metoodika järgi igaks bilansiperioodiks hinnad nii ostetud kui müüdud bilansigaasile. Süsteemihaldur avaldab bilansiperioodi bilansigaasi hinnad bilansiperioodile järgneva tööpäeva kella 17.00-ks.

Süsteemihaldur kujundab bilansigaasi hinna selliselt, et see võimaldab tal:

  • katta tasakaalustamisgaasi soetamiseks ja hoidmiseks tehtavad kulud;
  • katta bilansigaasi ostuks tehtud põhjendatud kulud;
  • katta bilansi selgitamisega seotud kulud;
  • katta bilansigaasi ostuks ja müügiks kasutatava reguleeritava vara kapitali kulu, mida ei ole võrguteenuse tariifides arvestatud;
  • tagada põhjendatud tulukuse.

Bilansigaasi hinna metoodika bilansiperioodi kohta baseerub järgmisel:

  • Bilansigaasi müügihind (süsteemihalduri müük) bilansiperioodi kohta baseerub vastavaks bilansiperioodiks tasakaalustamisgaasi soodsaimal ostupakkumise (või aktiveeritud tehingu) hinnal (gaasi ost ülekandevõrku), millele süsteemihaldur lisab (+) marginaali põhjendatud kulude katteks.
  • Bilansigaasi ostuhind (süsteemihalduri ost) bilansiperioodi kohta baseerub vastavaks bilansiperioodiks tasakaalustamisgaasi kalleimal müügipakkumise (või aktiveeritud tehingu) hinnal (gaasi müük ülekandevõrgust välja), millele süsteemihaldur lisab (-) marginaali põhjendatud kulude katteks. Juhul kui vastavaks bilansiperioodiks ei ole tasakaalustamisgaasi müügipakkumisi, on vastava bilansiperioodi bilansigaasi ostuhinna referentshinnaks gaasibörsi vastava bilansiperioodi hind.

6.3.5. Bilansileping

6.3.5. Bilansileping

Bilansilepinguga võtab süsteemihaldur endale kohustuse müüa bilansihaldurile tema bilansiportfellis bilansiperioodil puudujääv gaasikogus ja osta bilansihaldurilt bilansiperioodil ülejääv gaasikogus (edaspidi: bilansigaasi ost ja müük).

Bilansihaldur võtab oma avatud tarne ahelas olevate turuosaliste ees bilansivastutuse. Ta vastutab, et tema bilansiportfellis turuosaliste poolt bilansiperioodil ostetud ja/või võrku antud gaasi kogus ning turuosaliste poolt samal bilansiperioodil müüdud ja/või võrgust võetud gaasi kogus oleks tasakaalus.

Bilansilepingu sõlmimiseks tuleb süsteemihaldurile esitada vastav avaldus, milles esitatakse:

  • Bilansihalduri ärinimi;
  • Bilansihalduri volitatud kontaktisikud;
  • Bilansipiirkond vastavalt avatud tarne ahela teatamise korrale ja vormile;
  • Enne bilansilepingu sõlmimist tuleb esitada bilansilepingu tüüptingimustega sätestatud püsigarantii.

Bilansileping jõustub pärast lepingu allkirjastamist järgneva kuu esimesel (1) bilansiperioodil tingimustel, et bilansilepingu osapooleks olev bilansihaldur on täitnud tüüptingimustes toodud garantiikohustuse ja et bilansihaldur ei oma ühtegi teist avatud tarnijat peale süsteemihalduri.

Bilansilepingul on selle sõlmimisel järgmised lisad:

  1. Bilansihalduri bilansiportfellis avatud tarne ahela muudatuse kord; ja
  2. Andmevahetuse vormid.

6.3.6. Bilansihalduri bilansiportfelli avatud tarne ahela muudatuste kord

6.3.6. Bilansihalduri bilansiportfelli avatud tarne ahela muudatuste kord

Bilansihalduri bilansiportfell on määratletud bilansihalduri avatud tarne ahelas bilansiselgituse mõõtepunktidega.

Bilansiportfellide avatud tarne piirkonna moodustamise reegel on järgmine: bilansihalduri avatud tarne piirkond on määratud turuosaliste mõõtepunktidega, millistes see bilansihaldur ei ole samal ajal ka turuosalise võrguettevõtja bilansihaldur.

Tarbija ja/või tootja mõõtepunkti kuuluvus bilansihalduri bilansiselgitusse on määratletud tabel 8 kohaselt.

 

Tabel 8 Tarbija ja tootja mõõtepunkti kuuluvus bilansihalduri bilansiselgitusse

Turuosalise mõõtepunkt on Bilansihalduri avatud tarne ahelas

Mõõtepunkti haldav võrguettevõtja on Bilansihalduri avatud tarne ahelas

Mõõtepunkti kuuluvus Bilansihalduri bilansiselgitusse

(+) mõõtepunktis kogused lisatakse

(-) mõõtepunktis kogused lahutatakse

Jah

Jah

Ei

Jah

Ei

Jah (+)

Ei

Jah

Jah (-)

Ei

Ei

Ei

Võrguettevõtja piirimõõtepunkti kuuluvus bilansihalduri bilansiselgitusse on määratletud tabel 9 kohaselt.

 

Tabel 9 Võrguettevõtja piirimõõtepunkti kuuluvus bilansihalduri bilansiselgitusse

Võrguettevõtja on Bilansihalduri avatud tarne ahelas

Võrguettevõtjast hierarhiliselt kõrgemal olev võrguettevõtja (tema piiripunktide haldaja) avatud tarnija on Bilansihaldur

Mõõtepunkti kuuluvus Bilansihalduri bilansiselgitusse

(+) mõõtepunktis kogused lisatakse

(-) mõõtepunktis kogused lahutatakse

Jah

Jah

Ei

Jah

Ei

Jah (+)

Ei

Jah

Jah (-)

Ei

Ei

Ei

Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel võrguettevõtjate lõikes avatud tarne ahela, milles on toodud iga võrguettevõtja avatud tarnija, tema bilansihaldur ja vastava võrguettevõtja ülem- võrguettevõtja, kelle võrgust siseneb gaas võrguettevõtja võrku.