7. Bilansihaldus

See peatükk kirjeldab bilansivastutuse ahelat ning bilansivastutuse protsesse läbi planeerimise, juhtimise ja selgitamise. Samuti ebabilansi arvutamist ning ebabilansi katteks bilansigaasi hinnakujundust.

7.1. Bilansihalduse ülevaade

Elering vastutab Eesti gaasisüsteemi kui terviku toimimise eest ning selle eest, et igal ajahetkel oleks tarbijatele tagatud nõuetekohase kvaliteediga gaasivarustus. Bilansihalduse kontekstis nimetatakse Eleringi süsteemihalduriks.

Gaasisüsteemi toimimiseks peab süsteem olema vajalikes tasakaalu piirides, süsteemi bilansi mõistes tähendab see tasakaalu tootmise ja piiriüleselt siseneva gaasi ning tarbimise ja piiriüleselt väljuva gaasi kohta. Sellest tulenevalt sisaldab gaasisüsteemi bilansihaldus alati planeeritud bilansse, reaalaja bilanssi ning mõõteandmete alusel selgitatud tegelikult kujunenud bilanssi.

Kuna süsteemis tootmine ja tarbimine ei vasta kunagi täpselt planeeritule, juhib süsteemihaldur bilansipäeva jooksul ja järgselt süsteemi bilanssi tasakaalustamisgaasi tehingutega. Pärast bilansiperioodi arvutatakse aga süsteemi tegelik ebabilanss, võttes arvesse süsteemi piiriülese mõõdetud tarne, määratud tarne ja tehtud tasakaalustamistarned.

7.2. Gaasituru bilansivastutuse ahel

Vastavalt maagaasiseadusele on bilansivastutus igal turuosalisel. Kui turuosaline sõlmib gaasi müüjaga avatud tarne lepingu, on bilansivastutuse kandja turuosalise eest vastav avatud tarnija. Ka kodutarbija eest on bilansivastutuse kandja tema gaasi müüja.

Bilansivastutus tähendab tasakaalu tagamist turuosalisele bilansiperioodiks kokkulepitud gaasikoguse ning bilansiperioodil turuosalisele tegelikult tarnitud gaasikoguse vahel. Siinjuures:

turuosalisele temaga bilansiperioodiks kokkulepitud gaasikoguse tarnimist nimetatakse määratud tarneks;
turuosalisele bilansiperioodil mõõteandmete alusel gaasi müümine või ebabilansina puudujääva gaasi müümine või ülejääva gaasi ostmine on nimetatud avatud tarneks;
bilansiperiood on 24-tunnine periood ehk päev, mis algab vööndiaja järgi hommikul kell 7.00 ja lõpeb järgmise päeva hommikul kell 7.00. Arvestama peab kellakeeramist, sh suveajale üleminekul on üleminekupäev 23-tunnine ja talveajale üleminekul päev 25-tunnine.

Turuosalise avatud tarne suurus ning bilansist kõrvalekaldumine tehakse kindlaks bilansi selgitamise protsessina tema avatud tarnija poolt. Avatud tarnija on avatud tarnet osutav süsteemihaldur, gaasi müüja (sh bilansihaldur) või avatud tarne lepingu katkemisel võrguettevõtja nimetatud müüja, kelle võrguga on tarbija gaasipaigaldis ühendatud.

Bilansivastutus gaasisüsteemis tagatakse joonisel 19 toodud ahela ja vastutuste jaotusega järgmiselt:

Turuosaline on füüsiline või juriidiline isik, kes tarnib gaasi võrku või kellele võrgust gaasi tarnitakse.

Kui turuosaline tarnib gaasi võrku või võrgust läbi süsteemihalduri asjaomaste punktide, peab turuosalisel olema bilansileping süsteemihalduriga olles edaspidi bilansihaldur.
Kui turuosaline tarnib gaasi kasutamata süsteemihalduri asjaomaseid punkte, peab turuosalisel olema avatud tarne leping mõne avatud tarnijaga.
Iga gaasi tarbija ja tootja on turuosaline igas oma mõõtepunktis.
Iga võrguettevõtja ja avatud tarnija on turuosaline juriidilise isikuna (mitte mõõtepunktiti).

Avatud tarnija on gaasi müüja, kes osutab kliendile avatud tarnet.

Juhul, kui avatud tarnija ei ole ise bilansihaldur, sõlmib ta omakorda avatud tarne lepingu hierarhiliselt kõrgemal oleva avatud tarnijaga/bilansihalduriga.
Juhul kui tarbijal ja/või tootjal puudub avatud tarne leping, on tema avatud tarnijaks tema mõõtepunkti võrguettevõtja.

Bilansihaldur on turuosaline, kes tarnib gaasi võrku või kellele võrgust gaasi tarnitakse läbi süsteemihalduri asjaomaste punktide ning, kes omab süsteemihalduri ees bilansivastutust ja on selleks sõlminud bilansilepingu süsteemihalduriga.

Ainult bilansihaldur saab teostada piiriülest kaubandust või teostada tehinguid virtuaalses kauplemispunktis.
Kui piiriülese kaubanduse soovib teostada turuosaline, kes ei ole bilansihaldur, kajastatakse vastav kaubandustarne turuosalise bilansihalduri nominatsioonis.

Võrguettevõtjal on gaasi bilansihalduse korralduses kolm olulist rolli:

Iga võrguettevõtja on turuosaline oma võrgukadudega. Seetõttu peavad kõik võrguettevõtja piirimõõtepunktid kuuluma ühte bilansiportfelli.
- Juhul kui jaotusvõrguettevõtja on ülekandevõrguga ühendatud rohkem kui ühes liitumispunktis, peavad kõik jaotusvõrguettevõtja mõõtepunktid, kus gaas siseneb teisest võrgust tema võrku, kuuluma samasse bilansiportfelli (vastavaid mõõtepunkte nimetatakse võrguettevõtja piirimõõtepunktideks).
Võrguettevõtja tegutseb ka gaasi müüjana. Seetõttu peab võrguettevõtja gaasimüügiportfell kuuluma ühe bilansihalduri bilansiportfelli. Kui tarbijal ei ole gaasi müüjat, siis on tema avatud tarnijaks tema võrguettevõtja.
Iga võrguettevõtja vastutab oma võrgupiirkonna mõõteandmete kogumise ja edastamise eest bilansiselgituse jaoks süsteemihaldurile, avatud tarnijale/bilansihaldurile ning Andmelattu.

Süsteemihaldur on ülekandevõrgu omanik, kes tagab gaasisüsteemi bilansi, hankides selleks süsteemi vajalikus koguses tasakaalustamisgaasi. Süsteemihaldur selgitab bilansihaldurite ebabilansid ning ostab/müüb selle katteks bilansihaldurile bilansigaasi.

Bilansivastutuse ahel

Joonis 19 Bilansivastutuse ahel

7.3. Eesti-Läti ühine bilansitsoon

Alates 2020. aasta 1. jaanuarist käivitus Eestis ja Lätis ühine bilansitsoon. Sellest tulenevalt hakkasid Eesti ja Läti süsteemihaldurid juhtima süsteemi bilanssi ühiselt eesmärgiga luua samade turureeglite alusel ja tõhusalt töötav regionaalne gaasiturg, mis soodustaks gaasisektori regionaalset arengut ja konkurentsivõimet.

Vastavalt ühise bilansitsooni põhimõtetele on ühenduspunktid Eesti ja Läti gaasisüsteemide vahel (Karksi GMJ) süsteemisisesed punktid ning nendes kaubanduslikku tegevust ei toimu. Bilansihaldur sõlmib omal valikul bilansi- ja piiriülese võrgulepingu ühe ühise tsooni süsteemihalduriga, mille alusel tekib bilansihalduril Eesti-Läti ala peale üks portfell ja summaarne ebabilanss.

Eesti-Läti ühise bilansitsooni kaart

Joonis 20 Eesti-Läti ühine bilansitsoon

Rollid ühises bilansitsoonis:

Tasakaalustamise ja selgituse koordinaator
Virtuaalse kauplemispunkti (VTP) koordinaator
Lepinguline süsteemihaldur

Tasakaalustamise ja selgituse koordinaator vastutab süsteemi tasakaalustamiseks vajalike tegevuste koordineerimise ja aktiveerimise eest, sh süsteemi operatiivse ebabilansi arvutamise ja prognoosimise eest. Täiendavalt vastutab tasakaalustamise ja selgituse koordinaator bilansihaldurite bilansiselgituse ja ühise tsooni bilansiselgituse koostamise eest.

VTP koordinaator vastutab virtuaalse kauplemispunkti tehingute kogumise, kinnitamise ja vajalikele osapooltele edastamise eest vastavalt turureeglitele.

Lepinguline süsteemihaldur vastutab temaga lepingu sõlminud bilansihaldurile sisend-väljund võimsuste pakkumise, arvelduse ja klienditoe pakkumise eest.

Alates 01.01.2020 on tasakaalustamise ja selgituse ning VTP koordinaator ühises tsoonis Läti süsteemihaldur
JSC Conexus Baltic Grid. Mõlemad rollid on määratud tähtajatult.

7.4. Bilansivastutuse asjaomased punktid

Süsteemihaldur vastutab Eesti gaasisüsteemi varustuskindluse ja bilansi eest vastavalt õigusaktides sätestatule. Bilansihaldur vastutab oma bilansiportfelli bilansi eest.

Bilansihalduri poolt süsteemi tarnitud gaasikogus võib olla:

teistest süsteemidest tarnitud gaasikogus;
sisemaiselt teise bilansiportfelli kuuluvalt turuosaliselt tarnitud gaasikogus kahepoolse gaasi ostumüügi lepingu alusel;
börsi kauplemispunkt;
tootmise/LNG virtuaalne kauplemispunkt.

Bilansihalduri poolt süsteemist välja tarnitud gaasikogus võib olla:

teistesse süsteemidesse tarnitud gaasikogus;
sisemaiselt teise bilansiportfelli tarnitud gaasikogus kahepoolse gaasi ostu-müügi lepingu alusel;
ülekandevõrguga ja/või jaotusvõrguga ühendatud tarbijatele tarnitud gaasikogus, kes on bilansihalduri avatud tarne ahelas.

Bilansivastutuse ahela toimimiseks on süsteemihalduri defineeritud süsteemihalduri hallatavad asjaomased punktid, mille kaudu toimub süsteemist gaasikoguste sisestamine ja väljavõtt.

Kui turuosaline tarnib gaasi võrku või võrgust läbi süsteemihalduri asjaomaste punktide, peab turuosalisel olema bilansileping süsteemihalduriga, välja arvatud kui turuosaline on delegeerinud bilansivastutuse teisele süsteemihalduriga bilansilepingut omavale bilansihaldurile.

Eesti-Läti ühise bilansitsooni süsteemihaldurite hallatavad asjaomased punktid on alljärgnevad:

Ühenduspunktid Venemaa gaasisüsteemiga: Värska GMJ, Luhamaa ühenduspunkt (koondab Misso GMJ ja Korneri GMJ) ja Ivangorodi GMJ. Naabersüsteemihaldur: OOO Gazprom transgaz Sankt-Peterburg.
Ühenduspunktid Soome gaasisüsteemiga: Balticconector (Paldiski GMJ) Naabersüsteemihaldur: Gasgrid Finland Oy.
LNG sisend/väljundpunkt.
Eestis tarbitud gaasi väljavoolu koondpunkt, sh:
- Ülekandevõrguga ühendatud jaotusvõrguettevõtted on Adven Eesti AS, AS Gaasivõrk, AS Termox, Gaasienergia AS, Tarbegaas OÜ;
- Ülekandevõrguga ühendatud tarbijad on Eastman Specialties OÜ, Enefit Power, Enefit Green AS, Elering AS (Kiisa avariireservelektrijaam), AXIS Tech Estonia AS;
- Ülekandevõrgu omatarve;
- Jaotusvõrkudega ühendatud turuosalised.
Eestis toodetud gaasi sissevoolu koondpunkt.

JSC Conexus Baltic Grid hallatavad asjaomased punktid:

Tsoonisisene virtuaalne kauplemispunkt.
Inčukalns maa-aluse gaasihoidla punkt. Hoidla operaator: JSC Conexus Baltic Grid
Ühenduspunkt Leedu gaasissüsteemiga: Kiemenai GMJ. Naabersüsteemihaldur: AB Amber Grid
Lätis tarbitud gaasi väljavoolu koondpunkt.
Lätis toodetud gaasi sissevoolu koondpunkt.

NB! Bilansihalduritel tuleb süsteemihaldurile esitada planeeritud tarned asjaomaste punktide lõikes.

7.5. Bilansivastutuse protsessid

Bilansihalduses tagatakse Eesti gaasisüsteemi ja ühise Eesti-Läti bilansitsooni bilansivastutus läbi bilansi planeerimise, juhtimise ja selgitamise etappide.

Bilansi planeerimine sisaldab tulevikku suunatud tarnetehingute koostamist ja edastamist süsteemihaldurile. Bilansi juhtimise eesmärk on tagada reaalajas Eesti gaasisüsteemi ja ühise bilansitsooni bilanss. Bilansi selgitamise etapis võetakse arvesse iga bilansihalduri bilansipiirkonda kuuluvate mõõtepunktide mõõteandmed.

Bilansi planeerimine

Süsteemi planeeritud bilanss moodustub bilansihaldurite esitatud märkimiste (nominatsioonide) alusel, milles esitatakse iga asjaomase punkti kohta määratud tarnetega planeeritud gaasivood, mida soovitakse süsteemi sisestada ning süsteemist välja võtta.

Bilansihaldur esitab süsteemihaldurile nominatsiooni iga asjaomase punkti kohta ühise tsooni IT-platvormi kaudu, mis sisaldab järgmist teavet:

asjaomase punkti identifitseerimiskood (EIC);
gaasivoo suunad;
bilansihalduri identifitseerimiskood;
tarne vastaspoole identifitseerimiskoodid;
bilansiperiood, mille kohta gaasikogused esitatakse;
ülekantava gaasi kogused iga tunni kohta (kWh/h).

Nominatsioonid esitatakse vastavalt:

teistest gaasisüsteemidest tarnitav gaasivoog esitatakse ühenduspunktide lõikes;
sisemaiselt teise bilansihalduriga kaubeldud gaasikogus kahepoolse gaasi ostu-müügi lepingu alusel esitatakse virtuaalse kaubanduspunkti tehinguna;
ülekandevõrguga ja/või jaotusvõrguga ühendatud tarbijatele/tootjatele tarnitav gaasikogus, kes on bilansihalduri avatud tarne ahelas, esitatakse bilansihalduri prognoosandmetena;
bilansihaldur esitab süsteemihaldurile nominatsiooni eeldusel, et toodud tarned on alati enne süsteemihaldurile esitamist tarnete vastaspoolega kooskõlastatud.

Määratud tarnete esitamist illustreerib joonis 21.

Bilansiportfellide vaheliste määratud tarnete esitamise skeem

Joonis 21 Bilansiportfellide vaheliste määratud tarnete esitamine

Nominatsioonide esitamise ajakava on järgmine:

Järgmise päeva nominatsioon (edaspidi: D-1) tuleb esitada hiljemalt kella 15.00-ks. Süsteemihaldur kinnitab D-1 nominatsioonid hiljemalt bilansiperioodile eelneva päeva kella 17.00-ks, näidates ära, kas nominatsioon on kinnitatud, tagasi lükatud või näidatud gaasikoguseid on vähendatud võrdlemisprotseduuri tulemusel.
Kui bilansihalduri D-1 nominatsioon on kinnitatud, on bilansihalduril võimalik esitada nominatsiooni muudatus (renominatsioon) alates D-1 nominatsioonide kinnitamise tähtaja möödumisest kuni kolm tundi enne vastava gaasipäeva (D) lõppu.
Re-nominatsiooniga on võimalik muuta ainult nende tundide nominatsioone, mis ei ole juba läbinud võrdlemisprotseduuri.
Informatsioon renominatsioonide kinnitamise, vähendamise või tagasi lükkamise osas saadetakse süsteemihalduri poolt bilansihaldurile kahe tunni jooksul pärast pärast re-nominatsiooni tsükli algust.

Gaasikoguste võrdlemisprotseduur toimub järgmiselt: süsteemihaldur võrdleb iga piiriülese punkti kohta esitatud määratud tarneid teise süsteemihalduri gaasisüsteemist üle kantavate määratud tarnetega ning virtuaalses kauplemispunktis esitatud määratud tarneid vastaspoole määratud tarnetega. Kui esitatud kogused ei võrdu, rakendatakse gaasikogustele väiksema mahu printsiipi. Erinevuse korral vähendab süsteemihaldur gaasi kogust bilansihaldurile, kes esitas suurema väärtusega määratud tarne.

Süsteemihalduril on õigus nominatsioon mitte kinnitada ja tagasi lükata, kui:

nominatsioon ületab bilansihaldurile jagatud võimsust;
süsteemihaldur ei saa teiselt süsteemihaldurilt nominatsioonile kinnitust;
nominatsiooni kinnitamine muudaks juba möödunud gaasipäeva tundide kinnitatud koguseid;
nominatsioon ei ole esitatud vastavalt tüüptingimustes kehtestatud nõutele;
nominatsiooni kinnitamisega kaasneks oht gaasisüsteemi varustuskindlusele.

Süsteemihaldur on loonud võimsuse jaotamise reeglid koos veebipõhise keskkonnaga broneeringute tegemiseks ja nominatsioonide esitamiseks. Nimetatud keskkond sisaldab ka võimalust broneeritud võimsust edasi müüa või tagastada.

Kaubanduse korraldus Venemaa gaasi ülekandesüsteemist gaasi tarnimiseks

Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas, otsustas Vabariigi Valitsus 29.09.2022 kehtestada sanktsiooni maagaasi ja veeldatud maagaasi impordile Venemaalt alates 31.12.2022 ning seetõttu ei kasutata Narva, Värska ja Luhamaa sisend-väljund punkte ning gaasikaubandust Venemaaga ei toimu.

Piiriülese kaubanduse korraldus läbi Läti gaasi ülekandesüsteemi

Kaubanduse korraldus Läti gaasisüsteemiga toimub läbi Karksi sisend-väljund punkti.

Eesti ja Läti vahelise kaubanduse puhul jaotatakse bilansihalduri gaasikoguseks nominatsioonis esitatud ja süsteemihalduri poolt kinnitatud vastav määratud tarne. Erinevused gaasi määratud tarnete ja samas punktis mõõdetud tarnete vahel kantakse mõlema süsteemihalduri operatiivbilansi kontole. Siinjuures:

Kui süsteemihaldurid on bilansihalduri nominatsiooni kinnitanud, kuid tarne teostamine süsteemihaldurite poolt on süsteemihaldurite vahelise kokkuleppena toimunud mõnel teisel bilansiperioodil kui turuosalise esitatud plaan, tagavad süsteemihaldurid bilansihaldurile tarned vastavalt kinnitatud nominatsioonile ülekandesüsteemi mahuvaru baasil ning turuosalisele sellest ebabilansi kogust ei teki.
Eelmises punktis kirjeldatud võimalust kasutavad süsteemihaldurid vaid ulatuses, et oleks tagatud gaasisüsteemi tõrgeteta toimimine ja varustuskindlus.

Bilansi juhtimine

Süsteemihaldur juhib bilansiperioodil gaasisüsteemi bilanssi vastavalt bilansihaldurite esitatud nominatsioonidele ja ühise tsooni süsteemihaldurite vahel kooskõlastatud süsteemidevahelisele tarneplaanile, siinjuures kasutades tehnilisi ning operatiivbilansi tasakaalustamise vahendeid koostöös naabersüsteemihalduritega.

Süsteemihaldur tagab gaasisüsteemi bilansi allolevate võimalustega:

tasakaalustab bilansiperioodi jooksul gaasisüsteemi ebabilanssi ülekandesüsteemi mahuvaru arvelt;
ostab ja müüb börsil ja/või kahepoolsete lepingute alusel tasakaalustamisgaasi. Tasakaalustamisgaas on ülekandevõrku sisenev ja ülekandevõrgust väljuv gaas, mida gaasisüsteemi bilansi hoidmise eesmärgil ostab või müüb süsteemihaldur;
annab bilansihalduritele bilansi tasakaalustamiseks kohustuslikke korraldusi tema bilansi tasakaalu viimiseks, kui bilansihalduri bilansiportfellis ebabilanss ohustab süsteemi varustuskindlust;
kui eelnevalt loetletud meetmed ei vii süsteemi bilanssi tasakaalu ning on oht varustuskindlusele, piirab süsteemihaldur tarbimist ja/või kasutab süsteemihalduri hallata olevaid varusid (kaitstud tarbijate varu) gaasisüsteemi või selle osade varustuskindluse tagamiseks.

Tasakaalustamisgaasi ostes ja müües on süsteemihalduri eesmärgiks teha tehinguid turupõhiselt, arvestades nõudlust süsteemi tasakaalustamiseks vajamineva gaasi järele. Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel informatsiooni ostetud ja müüdud tasakaalustamisgaasi kohta.

Tasakaalustamisgaasi ostuks ja müügiks sõlmib süsteemihaldur avaliku pakkumise alusel vastavad lepingud, mille esemeks on süsteemihaldurile pakkuja poolt vajaliku gaasikoguse müümine või ostmine. Gaasikoguse hoiustamise tagamine ei ole lepingu ese.

Süsteemihaldur valib aktiveerimiseks antud perioodi soodsaima pakkumise, võttes arvesse infot pakkumiste realiseeritavuse osas täies ulatuses või osaliselt. Süsteemihaldur aktiveerib pakkumise, arvestades süsteemi toimimise tagamiseks ning tasakaalustamistoimingute tegemiseks vajalikku gaasikogust.

Kui soodsaim pakkumine on realiseeritav vaid täies ulatuses, kuid süsteemi toimimise tagamiseks ning tasakaalustamistoimingute tegemiseks on vajalik väiksem kogus, siis valib süsteemihaldur aktiveerimiseks hinna poolest järgmise pakkumise, mida on võimalik vajalikus mahus aktiveerida.

Süsteemihaldur võib aktiveerida samaks perioodiks mitu pakkumist. Kui soodsaima pakkumise gaasikogus ei kata kogu süsteemi toimimise tagamiseks ning tasakaalustamistoimingute tegemiseks vajaminevat kogust, siis aktiveerib süsteemihaldur (vajadusel ja võimalusel) osaliselt hinna poolest järgmise pakkumise, mida on võimalik vajalikus mahus aktiveerida.

Bilansi selgitamine

Bilansi selgitamise eesmärk on selgitada mõõdetud või allokeeritud tarnete alusel bilansihalduri bilansiportfelli tegelik bilanss ning selgitada selle alusel tema bilansiportfelli ebabilanss.

Süsteemihaldur jaotab iga asjaomase sisend- ja väljundpunkti kohta bilansihaldurite lõikes tema bilansiportfelli sisenenud ja väljunud gaasi koguse. Füüsiliste tarnete jaotust illustreerib Joonis 22.

Füüsiliste tarnete jaotus asjaomaste punktide lõikes

Joonis 22 Füüsiliste tarnete jaotus asjaomaste punktide lõikes

Eesti sisemaise mõõdetud tarbimise arvutamine:

Süsteemihaldur võtab bilansiselgitusel Eesti mõõdetud tarbimise aluseks bilansihalduri avatud tarne ahelas olevate bilansiselgituse mõõtepunktide mõõteandmed. See tähendab, et:

võrguettevõtja bilansihalduri bilansiportfelli arvestatakse sisse selle võrguettevõtja mõõtepunktid ja vastavad gaasikogused, kus gaas siseneb teisest võrgust tema võrku ning arvestatakse välja kõik mõõtepunktid ja vastavad gaasikogused, kus selle võrguettevõtja võrguga ühendatud tootja või tarbija on mõne teise bilansihalduri bilansiportfellis. Igal võrguettevõtjal peab olema üks bilansihaldur, kes tema bilansi eest vastutab, kui võrguettevõtja ei ole ise bilansihalduriks;
tootja ja tarbija bilansihalduri bilansiportfelli arvestatakse sisse vastava turuosalise mõõteandmed, mille edastas tema mõõtepunkti võrguettevõtja;
bilansiselgituse tulemusena jaotatakse asjaomastes punktides mõõdetud gaasikogused bilansihaldurite lõikes.

Bilansiperioodil bilansiportfellist sisemaiselt välja võetud ja sisenenud gaasikoguse arvestamise üldpõhimõtted on järgmised:

süsteemihaldur vastutab ülekandevõrgu mõõtepunktidest bilansiselgituseks vajaliku mõõteandmete edastamise eest;
jaotusvõrguettevõtja vastutab jaotusvõrgu mõõtepunktidest bilansiselgituseks vajaliku mõõteandmete edastuse eest.

Bilansiselgituse tulemusena määratakse igaks bilansiperioodiks müüdava ja ostetava bilansigaasi kogus ja hind.

Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri ebabilanss:

negatiivne, siis loetakse, et süsteemihaldur on sellel perioodil müünud bilansihaldurile bilansigaasi koguses, mis oli vajalik bilansihalduri ebabilansi katteks;
positiivne, siis loetakse, et süsteemihaldur on sellel perioodil ostnud bilansihaldurilt bilansigaasi koguses, mis oli vajalik bilansihalduri ebabilansi katteks.

Arvestuskuu bilansi selgitamine toimub alljärgnevalt:

süsteemihaldur ja jaotusvõrguettevõtja esitavad bilansihaldurile hiljemalt kuu seitsmendaks (7) kuupäevaks eelmise kuu bilansiperioodide lõikes lõplikud mõõteandmed mõõtepunktide kohta, mis kuuluvad bilansihalduri bilansiportfelli;
süsteemihaldur esitab bilansihaldurile hiljemalt kaheteistkümnendaks (12) kuupäevaks eelmise kuu bilansiperioodide lõikes kuu bilansiaruande, mis sisaldab:
bilansigaasi ostu- ja müügihinnad (EUR/MWh);
süsteemihalduri poolt bilansihaldurile müüdud bilansigaasi kogus ja maksumus;
bilansihalduri poolt süsteemihaldurile müüdud bilansigaasi kogus ja maksumus;
bilansihalduri poolt süsteemihaldurile või süsteemihalduri poolt bilansihaldurile müüdud tasakaalustamise hüvitise kogus ja maksumus.
kui võrguettevõtja korrigeerib mõõteandmeid pärast arvestuskuu bilansi selgitamist,siis koostab süsteemihaldur bilansihaldurile bilansiaruande korrektsiooni hiljemalt kolme (3) kuu jooksul pärast kuu lõppu.

Bilansigaasi hinna määramise metoodika

„Bilansigaasi hinna määramise metoodika“ (edaspidi: metoodika) on määratud Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud Ühistes bilansilepingu tüüptingimustes ja lähtudes tasakaalustamise võrgueeskirja (312/2014) Artikkel 22-st.

Süsteemihaldur arvutab metoodika järgi igaks bilansiperioodiks hinnad nii ostetud kui müüdud bilansigaasile. Süsteemihaldur avaldab bilansiperioodi bilansigaasi hinnad bilansiperioodile järgneva tööpäeva kella 17.00-ks.

Bilansigaasi hinna metoodika bilansiperioodi kohta baseerub järgmisel:

Bilansigaasi müügi piirhind (süsteemihalduri ost) on vähim järgmistest:
mis tahes selliste peamiste toodete müügitehingute madalaim hind, milles ülekandesüsteemi haldur gaasipäeva vältel osaleb, või
gaasi kaalutud keskmine hind gaasipäeval, millest on lahutatud väike lisatasu;

Bilansigaasi ostu piirhind (süsteemihalduri müük) on suurim järgmistest:
mis tahes selliste peamiste toodete ostutehingute kõrgeim hind, milles ülekandesüsteemi haldur gaasipäeva vältel osaleb, või
gaasi kaalutud keskmine hind gaasipäeval, millele on lisatud väike lisatasu.

Lisatasu suurus Eesti-Läti ühises bilansitsoonis on vastavalt ühistele bilansilepingu tüüptingimustele 5-10% gaasipäeva kaalutud keskmisest hinnast.

Bilansileping

Bilansilepinguga võtab süsteemihaldur endale kohustuse müüa bilansihaldurile tema bilansiportfellis bilansiperioodil puudujääv gaasikogus ja osta bilansihaldurilt bilansiperioodil ülejääv gaasikogus (edaspidi: bilansigaasi ost ja müük).

Bilansihaldur võtab oma avatud tarne ahelas olevate turuosaliste ees bilansivastutuse. Ta vastutab, et tema bilansiportfellis turuosaliste poolt bilansiperioodil ostetud ja/või võrku antud gaasi kogus ning turuosaliste poolt samal bilansiperioodil müüdud ja/või võrgust võetud gaasi kogus oleks tasakaalus.

Eesti-Läti ühises bilansitsoonis võib bilansihaldur sõlmida bilansilepingu Läti või Eesti süsteemihalduriga. Lepingu sõlmimine ühe riigi süsteemihalduriga annab õiguse tegutseda terves tsoonis samade tüüptingimuste ja lepingu alusel.

Bilansilepingu sõlmimiseks tuleb süsteemihaldurile esitada vastav avaldus, milles esitatakse tüüptingimustes nõutud informatsioon ja dokumendid.

Bilansileping jõustub pärast lepingu allkirjastamist mõlema poole poolt tingimustel, et bilansilepingu osapooleks olev bilansihaldur on täitnud tüüptingimustes toodud garantiikohustuse ja et bilansihaldur ei oma ühtegi teist avatud tarnijat peale süsteemihalduri.

Bilansihalduri bilansiportfelli avatud tarne ahela muudatuste kord

Bilansihalduri bilansiportfell on määratletud bilansihalduri avatud tarne ahelas bilansiselgituse mõõtepunktidega.

Bilansiportfellide avatud tarne piirkonna moodustamise reegel on järgmine: bilansihalduri avatud tarne piirkond on määratud turuosaliste mõõtepunktidega, millistes see bilansihaldur ei ole samal ajal ka turuosalise võrguettevõtja bilansihaldur.

Tarbija ja/või tootja mõõtepunkti kuuluvus bilansihalduri bilansiselgitusse on määratletud tabeli 7 kohaselt.

Tabel 7 Tarbija ja tootja mõõtepunkti kuuluvus bilansihalduri bilansiselgitusse

Tabel: Tarbija ja tootja mõõtepunkti kuuluvus bilansihalduri bilansiselgitusse

Tabel 8 Võrguettevõtja piirimõõtepunkti kuuluvus bilansihalduri bilansiselgitusse

Tabel: Võrguettevõtja piirimõõtepunkti kuuluvus bilansihalduri bilansiselgitusse

Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel võrguettevõtjate lõikes avatud tarne ahela, milles on toodud iga võrguettevõtja avatud tarnija ja tema bilansihaldur.