2.4. Maagaasi tarbimine

2.4. Maagaasi tarbimine

Viimastel aastatel on maagaasi tarbimine üldiselt olnud langustrendis. 2016. a tarbimine kasvas seoses külmema talvega võrreldes 2015. aastaga. Kuid 2017. aasta näitas võrreldes eelneva aastaga 5,1 protsendilist langust. Viimase 10 aasta jooksul on maagaasi tarbimine vähenenud ligikaudu poole võrra.

Joonis%208%20Eesti%20maagaasi%20aasta%20tarbimine%20ja%20tipukoormus%20aastatel%202007-2017.png

Joonis 8 Eesti maagaasi aasta tarbimine (TWh/aastas) ja tipukoormus (GWh/päevas) aastatel 2007-2017 (Allikas: Elering AS)

Sarnased trendid maagaasi tarbimises on näha kogu regioonis (Joonis 9).

Joonis%209%20Maagaasi%20tarbimine%20regioonis%20aastatel%202013-2017.png

Joonis 9 Maagaasi tarbimine regioonis aastatel 2013-2017 (Allikas: Elering AS, JSC Conexus Baltic Grid, AB Amber Grid, Gasum Oy)

Maagaasi tarbimise on viinud langustrendi nii tarbimisstruktuuri muutused (mitmed tööstustarbijad ning elektri- ja soojatootjad on loobunud gaasi tarbimisest kütusena, samuti vähendab nõudlust energiakasutuse tõhustumine), üldine gaasi halb maine (poliitilise kütusena) kui ka puudulik taristu (kaugus tarbijast) (Joonis 10).

Joonis%2010_1.pngJoonis%2010_2.png

Joonis 10 Gaasi tarbimise jaotus sektorite kaupa (2008 ja 2016) (Allikas: Statistikaamet)

 

2.4.1. Maagaasi tarbimise prognoos aastani 2027

2.4.1. Maagaasi tarbimise prognoos aastani 2027

Oluline osa gaasivõrgu arengu planeerimisel on gaasitarbimise prognoosil. Elering kasutab gaasitarbimise prognoosina Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2016. aastal teostatud gaasitarbimise prognoosi5 tulemusi ning ettevõtte sisemisi analüüse. Gaasitarbimise baasprognoosi koostamise metoodikaks on gaasitarbimise jaotamine erinevate kasutusliikide järgi ning nende kasutusliikide trendide prognoosimine statistiliste meetodite ja parimate teadmiste alusel.

Võrgugaasi (st. ülekandevõrgu kaudu edastatav gaas) võimalik tarbimine järgmisel kümnel aastal sõltub väga mitmetest teguritest (nt energiapoliitika, majanduskasv, elamufondi energiaefektiivsus jms). Võrgugaasi tarbimise kümne aasta koondbaasprognoos on toodud Joonisel 11, mille koostamisel on võetud arvesse võrgugaasi kasutamist erinevate tarbimisgruppide järgi.

 

Joonis%2011%20Aasta%20gaasitarbimise%20statistika%20ja%20prognoos.png

Joonis 11 Aastase gaasitarbimise statistika ja prognoos tarbimissektorite lõikes järgnevaks kümneks aastaks

 

On selge, et gaasitarbimine Eestis on langustrendis. Tarbimine on langenud nii soojatootmises, elektritootmises, tööstussektoris nii soojuseks kui ka tooraineks kasutamises. Kasvutrendi oodatakse maagaasi tarbimises transpordisektoris. See on seotud Euroopa Liidu eesmärgiga katta 10% transpordisektori energiatarbest taastuvenergiaga, kus Eestis nähakse suurt rolli biometaani kasutamisel. Ülekaalukalt kõige rohkem kasutatakse maagaasi Eestis soojatootmiseks. Aastast 2008 gaasi tarbminine soojuse tootmiseks hakanud langema. Languse peamiseks põhjuseks on energiasäästumeetmete rakendamine kaugkütepiirkondades ning üleminek kohalikele kütustele (puiduhake ja turvas).