Avariireservelektrijaama ehitab 129 miljoni euroga Wärtsilä Finland Oy

Eleringi hanke 250 MW võimsusega avariireservelektrijaama ehitamiseks võitis Wärtsilä Finland Oy. Igapäevaselt elektrijaam ei tööta, vaid see on vajalik elektrivarustuse tagamiseks olukordades, kus tootmisvõimsused ootamatult vähenevad. Suutlikkus avariide korral ise täiendavalt elektrit toota suurendab oluliselt meie varustuskindlust.

Riigihankele laekus kokku neli pakkumust ning edukaimaks tunnistati Wärtsilä Finland Oy kolbmootorite tehnoloogial põhinev pakkumus kogumaksumusega 129 miljonit eurot. Jaama esimene etapp 100 MW ulatuses valmib aastal 2013 ja teine 150 MW ulatuses aastal 2014. Jaam on võimeline töötama kahel erineval kütusel – kohapeale rajatava vedelkütuse hoidlaga tagatakse piisava kütuse kohapealne saadavus ka kõige ekstreemsemates situatsioonides. Olukordades, kus on vajalikul määral saadaval gaasi, kasutatakse kütusena seda, kui soodsama hinnaga alternatiivi.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et tegemist on Eesti energeetikas olulise projektiga, mis tagab tarbijatele elektri mõne elektrijaama ootamatu tööst välja langemise korral. “Uue jaama võimsus moodustab kuuendiku Eesti tipukoormusest, näiteks võimaldab see avarii korral katta suure osa kogu Tallinna talvisest elektritarbimisest. Oma elektriliselt võimsuselt on see võrreldav ka palju räägitud Narva Elektrijaama plokiga,“ lisas Veskimägi.

Eleringi kohustus on katta riigi kõige suurema elektritootmisüksuse väljalangemisel puuduv võimsus vähemalt 15 minutiga. Hetkel Eestis kiirestikäivituvaid avariireservelektrijaamu ei ole. Selleks, et elektrisüsteemi stabiilsus ning tasakaal elektri tootmise ja tarbimise vahel oleks tagatud ka avarii korral, on Elering sõlminud avariireservi hoidmiseks kuni 2013. aastani lepingu Läti ettevõttega Latvenergo. Avariivõimsuste ehitamise vajadus tuleneb elektrimajanduse arengukavast, mis näeb varustuskindluse tagamiseks 2018. aastaks ette avariielektrijaamade olemasolu. Valmidus avarii olukorras ise elektrit toota tõstab oluliselt meie energiajulgeolekut ning Eleringi prognooside kohaselt oleks lepingu uuendamine Latvenergoga olukorras, kus nii Läti kui Leedu on elektritootmise defitsiidis, oluliselt kulukam ning tulevikku silmas pidades on oma avariireservelektrijaam kõige soodsam lahendus.

Viimaste aastate statistikakohaselt on Eesti avariireservi vaja ca 200 tundi aastas.

Eleringi tellitud uuringu kohaselt on avariielektrijaama rajamiseks sobivaim koht Kiisa 330 kV alajaama piirkond. Selle piirkonna eelisteks on Kiisa alajaama tugevad ühendused kõrgepingeliinide kaudu teiste sõlmalajaamadega üle Eesti (Rakvere, Paide, Narva, Harku jne). Tänu tugevatele ühendustele Harjumaa ja Tallinna alajaamadega, aitab planeeritav avariireservelektrijaam tõsta ka Eesti suurima tarbimisega piirkonna varustuskindlust.

Avariireservi suuruse vajaduse arvestamisel tehakse koostööd naaberriikide (Venemaa, Valgevene, Läti ja Leedu) elektrisüsteemihalduritega, kus igaühel on kohustus hoida teatavat hulka avariivõimsusi. Näiteks EstLink 2-e valmimise järel peaks Elering ilma koostööta teiste süsteemihalduritega omama avariireserve 650 MW, et katta ühenduse väljalangemisel tekkiv kogu võimsuse puudujääk. Teiste riikidega ühiselt avariireserve hallates on võimalus ise ehitada oluliselt vähem avariivõimsusi ja sellega säästa elektritarbijat finantskoormusest, mis kaasneks läbi võrgutasu tõusu nende jaamade ehitamisel.

Tavapäraselt kasutatakse avariireservi hoidmiseks kiiresti käivituvaid elektrijaamu nagu hüdroelektrijaamad, gaasiturbiinelektrijaamad ja kolbmootorite baasil töötavad elektrijaamad.

Elering on Eesti elektrisüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne elektrivarustus. Varustuskindluse tagamiseks peab Elering üleval ja arendab siseriiklikku ülekandevõrku ja välisühendusi. Elering juhib reaalajas Eesti elektrisüsteemi, tagades ülekandevõrgu toimimise ning tasakaalu tootmise ja tarbimise vahel.