Aastaga on elektrienergia hind langenud 24%

Hüdroreservuaaride kõrge tase, tarbimise langus ning suuremate tootmisjaamade katkestuste puudumine hoidis elektrienergia hinna Põhjamaades kogu maikuu vältel ühtlaselt madalal tasemel. Nii oli mais kõikide NPS hinnapiirkondade keskmine hind selle aasta madalaimal tasemel ehk 28,50 EUR/MWh, mis on ühtlasi madalam Eesti tarbijatele kehtestatud reguleeritud hinnast.

Hoolimata Põhjamaade üldisest madalast hinnatasemest olid Eesti ja Soome ühed kõrgeimate hindadega piirkonnad Põhjamaade elektribörsil (vastavalt 36,15 EUR/MWh ja 33,34 EUR/MWh). Kõrgema hinna peamiseks põhjuseks on endiselt ülekandevõimsuste puudujääk Skandinaavia ning Soome ja Eesti vahel. Lisaks avaldas mais Eesti hinnale survet ka erinevate tootmisüksuste planeeritud ja avariilised katkestused ning suurenenud ostetud kogused Läti ja Leedu turuosaliste poolt.

„Elektrienergia hinnad maikuus näitasid, et olukorras, kus Põhjamaade hüdroreservuaaride täituvus on endiselt heal tasemel ning tuumajaamades katkestusi ei esine, on Eesti ja teiste Balti riikide elektritootjate poolt turule pakutava elektrienergia hind kõrgem,“ ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. „Seega uute ühenduste rajamine ja turu avamine 2011/2012 kogemuse põhjal peaks pakkuma tarbijatele paremat hinda kui seda oleks 2013. aasta Narva jaamade potentsiaalne reguleeritud hind, tingimustes kus CO2 hinda lisandub. Praktika on üheselt kinnitanud, et elektriturul on ka odavaid hindu ja inimeste hirmutamine turu avamisest lähtuva suure energiahinna tõusuga on lubamatu. Uutest ülepiirilistest ühendustest on võtmetähtsusega Eesti-Soome vahelise teise ühenduse EstLink 2 valmimine 2014. aasta alguses. Ülepiiriliste ühenduste olulisust näitab ka teise Rootsi-Soome vahelise ühenduse Fenno Skan 2 turule andmine, mille mõjul on aastaga elektrienergia hind langenud Soomes 40% ja Eestis 24%,“ lisas Veskimägi.

Võrreldes aprilliga tõusid mais NPS Eesti hinnapiirkonnas müüdud elektrienergia kogused 428 GWh-ni ehk 23%. Müüdud koguste kasvu tingis peamiselt Eesti turuosaliste suurenenud pakkumine. Mais müüsid Eesti turuosalised NPS Eesti hinnapiirkonnas 349 GWh, Läti turuosalised 57 GWh ja Leedu turuosalised 21 GWh.

Ostetud kogused moodustasid mais kokku 549 GWh, mis on suurim ostetud koguste hulk viimase 12 kuu jooksul. Oluliselt suurenenud elektrienergia nõudlus Eesti hinnapiirkonnas oli ühelt poolt tingitud hüdroenergia langusest ja defitsiidi süvenemisest Lätis, aga teisalt ka ülidefitsiitse Leedu nõudlusest, mis tõstis omakorda hinda Leedu elektribörsil Baltpool. Eesti turuosalised ostsid mais NPS Eesti hinnapiirkonnast 239 GWh, Läti turuosalised 171 GWh ja Leedu turuosalised 138 GWh.

Sarnaselt eelnevate kuudega ületasid ka mais NPS Eesti hinnapiirkonnas ostetud kogused müüdud koguseid ning nende vahe imporditi EstLink 1 kaabelühenduse kaudu Soomest Eestisse. Võrreldes aprilliga suurenesid Soomest imporditud kogused 75% ning netoimpordiks kujunes 121 GWh.

Mais oli võimsusvoog EstLink 1 kaablil 76% ajast Soomest Eestisse ning 23% ajast Eestist Soome (märtsis vastavalt 64% ja 30%).

CO2 kvootide hindadele avaldasid mais positiivset mõju Põhja- ja Kesk-Euroopa elektribörside hinnalangus, mille tulemusel püsis mais CO2 hind stabiilselt vahemikus 6,26 kuni 7,05 EUR/t.

Balti riikidesse imporditava maagaasi hind mõjutab oluliselt siinsel elektriturul müüdava elektri hinda (50% Balti riikides installeeritud elektri tootmise võimsust põhineb gaasil). Eleringi hinnangul tõusis mais Eestis imporditava gaasi hind läbi aegade kõrgeimale tasemele ehk 43,2 EUR/MWh. See on aastataguse hinnaga (28,22 EUR/MWh) võrreldes pea 15 eurot ehk 53% kõrgem. Eesti turul on maagaasi hinnatõusu 2012. aastal vedanud üha kallinevad naftatoodete hinnad ja ka juunis on oodata maagaasi hinna tõusu jätkumist vaatamata viimaste nädalate naftatoodete hindade stabiliseerumisele.

Maikuu täispika elektrituru kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.