Liigu edasi põhisisu juurde

CACM jõustus 2015. aasta augustis. CACM eesmärgid on järgmised:

  • tõhustada konkurentsi elektrienergia tootmisel ja tarnimisel ning sellega kauplemisel;
  • tagada põhivõrgutaristu optimaalne kasutamine;
  • tagada võrgu talitluskindlus;
  • optimeerida piirkonnaülese võimsuse arvutamist ja jaotamist;
  • tagada põhivõrguettevõtjate, NEMO ehk elektribörsikorraldaja, ACER, reguleerivate asutuste ja turuosaliste aus ja mittediskrimineeriv kohtlemine;
  • tagada ja suurendada teabe läbipaistvust ning usaldusväärsust;
  • panustada EL-i elektripõhivõrgu ja elektrienergeetikasektori pikaajalisse säästlikku toimimisse ja arengusse;
  • järgida õiglase ja korrastatud turu ning õiglase ja korrastatud hinnakujunduse vajadust;
  • luua määratud elektriturukorraldajatele võrdsed võimalused;
  • tagada mittediskrimineeriv juurdepääsu piirkonnaülesele võimsusele.

Üldeesmärgid on järgmised:

  • kõik põhivõrguettevõtjad peavad osalema ühtses üleeuroopalises järgmise päeva ja päevasisese turu algorütmides;
  • järgmise päeva ja päevasisesel elektribörsil jaotatakse võimsused implicit oksjoni meetodit kasutades;
  • töötatakse välja ja kasutatakse arvutuste aluseks ühtset üleeuroopalist võrgumudelit;
  • koordineeritud töökorraldus ja efektiivne andmevahetus süsteemihaldurite ja elektribörside vahel, seejuures ühised metoodikad ja reeglid lepitakse kokku koordineeritud võimsusarvutuse alade (inglise keeles capacity calculation regions CCR) kaupa;
  • ülekandevõimsuste arvutamisel kasutatakse voopõhist (inglise keeles flow-based) meetodit va juhul, kui see ei ole tõhusam koordineeritud netoülekandevõimsuse meetodist.

Eesti liigub CACM rakendamisel edasi kiirel sammul. Elering on liitunud üleeuroopaliste järgmise päeva turumehhanismide projektiga MRC ning osaleb päevasisese turumehhanismi projektis XBID (loe täpsemalt peatükis 3.4.3). Eestis tegutsev määratud turukorraldaja NP kasutab nii järgmise päeva kui ka päevasiseseid ülekandevõimsuste jaotamiseks implicit oksjoni meetodit.

Ühtse võrgumudeli väljatöötamiseks toimub koostöö nii Balti süsteemihaldurite kui ka ENTSO-E tasandil. Nimelt kuulub Eesti Balti koordineeritud võimsusarvutuse alasse (Balti CCR Coordinated Capacity Region) koos Läti ja Leeduga ning läbi alalisvooluühenduste on liikmeteks ka Soome, Rootsi ja Poola. Võimsuste arvutamisel voopõhise meetodi rakendamise tõhususe uurimiseks Balti võimsusarvutuse alas on Eesti, Läti ja Leedu süsteemihaldurid tellinud laiapõhjalise analüüsi, mille alusel saavad regulaatorid vastu võtta otsuse, kas ja millal üle minna voopõhisele metoodikale. Analüüsi põhjal võib öelda, et voopõhisel meetodil võimsuste arvutamine on tehniliselt teostatav, kuid meetodi rakenamine ei ole praegusel hetkel tõhusam kui koordineeritud netoülekandevõimsuse meetod võttes arvesse sotsiaalmajanduslikku kasu ning piirkonna talitluskindlust. Uuringu teostanud konsultantide soovituseks oli defineerida voopõhise meetodi rakendamine kui pikaajaline eesmärk, kuid jätkata praegu veel olemasoleva võimsuste arvutamise meetodiga. Tähtis on siinkohal märkida, et kuna Balti riikide elektrivõrk on tihedalt seotud Venemaa ja Valgevene võrkudega, siis on lahenduse leidmine voopõhise meetodi rakendamiseks tunduvalt keerulisem kui Euroopa süsteemide vahel. Balti süsteemihaldurite hinnangul tuleb voopõhise võimsuste arvutamise implementeerimise eel teha selgeks, mis põhjusel pole praegusel hetkel meetod piisavalt tõhus (võrreldes netoülekandevõimsuse meetodiga), samuti tuleb uurida praguseid talitlusreegleid ja turukorralduslikke kokkuleppeid kolmandate riikidega.

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Book page Konsultatsioon Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg