Dashboard!

Võimsusreservide hoidmine

Võimsuse reserve hoitakse süsteemis juhuks, kui võimusbilansi hoidmisega tekib raskusi – olgu see siis avariilise genereerimise vähenemise, võrguhäirete või ootamatult muutunud tarbimise võimsuse tõttu.

Avariireservi suuruse vajaduse arvestamisel tehakse koostööd naaberriikide (Venemaa, Valgevene, Läti ja Leedu) elektrisüsteemihalduritega, praegu on kokkuleppitud et iga süsteem hoiab 100 MW avariivõimsusi. Näiteks Estlink 2-e valmimise järel peaks Elering ilma koostööta teiste süsteemihalduritega omama avariireserve 650 MW, et katta ühenduse väljalangemisel tekkiv kogu võimsuse puudujääk. Teiste riikidega ühiselt avariireserve hallates on võimalus ise ehitada oluliselt vähem avariivõimsusi ja sellega säästa elektritarbijat finantskoormusest, mis kaasneks läbi võrgutasu tõusu nende jaamade ehitamisel.

Elering kuulutas välja hanke kiiresti käivitatava avariielektrijaama ehitamiseks, mida kasutatakse Eesti elektrivarustuse tagamiseks elektrisüsteemide avariide korral. Elektrijaama esimene etapp ca 100 MW ulatuses peaks valmima aastal 2013 ja teine etapp ca 150 MW aastal 2014.

Üldiselt lähtutakse reservide hoidmisel põhimõttest, et nii võrgu- kui elektrijaamade seadmete avariide tagajärgede likvideerimiseks vajaliku võimsuse olemasolu tagab Eleringi juhtimiskeskus ning selle kulud kaetakse ülekandetariifist.

Tarbimisprognooside ebatäpsuse tasakaalustamiseks on Eleringi juhtimiskeskusel võimalik teha reguleerimistarneid, mille abil saab kogu süsteemi tootmist vastavalt vajadusele kas suurendada või vähendada. Selle tarbeks on Elering sõlminud lepingud nii Eesti enda tootjate kui ka välisriikide tootjate ning süsteemihalduritega. Reguleerimise kulud kajastuvad bilansienergia müügi- ja ostuhindades, seega need kulud katavad bilansihaldurid.