Dashboard!

Varustuskindluse aruanne: Eestit ähvardab elektritootmisvõimsuste puudujääk alates 2016. aastast

09.09.2010 03:20

Eleringi poolt Euroopa Komisjonile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Konkurentsiametile koostatud Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruande kohaselt väheneb Eesti elektritootmise võimsus aastaks 2017 oluliselt ning uutesse tootmisseadmetesse suuremahuliste investeeringute puudumisel võib aastal 2016. tekkida tiputarbimise katmiseks vajalike tootmisvõimsuste puudujääk. Kuni 2015. aastani on tootmisvaru piisav, seda nii talvistel kui suvistel perioodidel.

Aastatel 2011 – 2017 on Eleringi teavitatud investeeringutest uutesse tootmisseadmetesse 896 MW ulatuses, sh ka Eleringi poolt ehitatavad avariijaamad ca 250 MW ulatuses, mis käivitatakse vaid avariiolukorras ja elektriturul ei osale. Samuti on arvestatud kahe uue Narva Elektrijaama ploki lisandumisega veidi vähem kui 600 MW ulatuses, mille osas on aga jätkuvalt mitmeid lahtisi küsimusi.

Tootmisvõimsuste sulgemist kavandatakse 1358 MW ulatuses. Kriitilise tähtsusega on 2016. aasta, mil tuleb kogu elektritootmine harmoniseerida EL-i nõuetega ning rakenduvad piirangud Narva Elektrijaamades kasutatavatele tootmisseadmetele. Tootja on teatanud olemasolevast kaheteistkümnest kuue ploki seiskamisest ja neljale plokile väävlipuhastusseadmete paigaldamisest.

Varustuskindluse aruande kohaselt ei ole pärast 2016. aastat konservatiivse stsenaariumi korral tipukoormuse ajal tootmisvõimsused piisavad, et tasakaalustada tarbimist kodumaise tootmisega ning puudujääk võib ulatuda kuni 900 MW-ni. Aastatel 2020 – 2025 võib uute investeeringute puudumisel elektrienergia defitsiit ulatuda juba kuni ca 1400 MW-ni.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kommenteeris, et Eesti on energeetika strateegilistes arengukavades seadnud eesmärgiks katta elektritarbimise tipunõudlus Eestis olevate tootmisvõimsustega. Meie analüüs näitab, et alates 2016. aastast, kui ei lisandu uusi suuremahulisi investeeringuid, ei ole see realistlik. Euroopa Liidu kolmas energiapakett on varustuskindluse nurgakivina näinud toimivat elektriturgu, mis peaks andma õiged hinnastiimulid uuteks investeeringuteks nii ühendustesse kui tootmisesse. „Potensiaalne tootmisvõimsuste defitsiit Eestis suurendab hinnasurvet veelgi, eriti arvestades, et Läti ja Leedu elektrisüsteemid on peale Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist defitsiidis juba täna. Aastaid tegemata investeeringud, mis ei ole reguleeritud elektrihinna tasemel olnud tootjatele majanduslikult põhjendatud, on viinud meid olukorda, kus lähikümnendil on elektrimajanduses meil ees väga suured väljakutsed. On põhimõtteline valik, kas leida võimalus subsiidiumide maksmiseks mitte turupõhiselt toimivate uute tootmisvõimsuste rajamiseks või aktsepteerida tiputarbimise katmist elektriimpordiga. Kuna uute tootmisvõimsuste rajamisel on hetkel palju lahtisi küsimusi ning ebaselgust, siis tuleviku varustuskindluse hoidmisel on elutähtis täiendavate ühenduste rajamine naabritega sh eelkõige Estlink2,“ lisas Veskimägi.

Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse hindamisel annab süsteemihaldur Elering hinnangu tootmisvõimsuste ja võrguühenduste piisavusele. Samuti võetakse arvesse regionaalse elektrituru arengut ning elektrisüsteemi juhtimise taset. Varustuskindluse aruande eesmärgiks on anda avalikkusele ja energiapoliitika kujundajatele informatiivne ülevaade Eesti elektrivarustuskindluse hetkeolukorrast ja tulevikuperspektiividest aastani 2025.

Eleringile on praeguseks teada antud järgmiste tootmisvõimsuste lisandumistest:

  • 2011 – VKG Põhja elektrijaamas +30 MW
  • 2011 – Pärnu koostootmisjaamas + 28 MW
  • 2013 – Elering avariireservjaama esimene plokk EJ +100 MW
  • 2013– Enefit OÜ õlitehas +38 MW
  • 2014– 2016 Elering avariireservjaama teine plokk EJ +150 MW
  • 2015- 2017– Narva EJ uued plokid võimsusega +2x275 MW

Samal ajal planeeritakse ka tootmisvõimsuste vähendamist järgmises mahus:

  • Alates 2008 – Iru esimese ploki konserveerimine, -62 MW
  • 2009-2011 – Balti elektrijaamas kahe ploki konserveerimine, -302 MW
  • 2011 – Ahtme CHP sulgemine, -24 MW
  • 2010-2015 – Narva EJ kuni nelja plokil DeSOx/DeNOx, -22 MW (võimsuse vähenemine seoses omatarbe suurenemisega)
  • 2016 – Narva EJ kuue ploki seiskamine.

Varustukindluse aruandega on võimalik tutvuda siin.