Dashboard!

Ühenduste ja tootmise koosmõjus tagab varustuskindluse 1000 megavatti tootmisvõimsust

05.06.2014 08:34

Toimivale regionaalsele elektriturule tuginedes on ühenduste ja kodumaise tootmise koosmõjus tarbijate varustuskindlus tagatud elektrisüsteemi kõige keerulisemate häiringute korral juhul, kui Eestis on võimalik kasutada orienteeruvalt 1000 megavati ulatuses tootmisvõimsust.

Eleringi äsja valminud varustuskindluse aruande järgi on Eestis kuni 2023. aastani piisavalt elektritootmisvõimsusi, et tagada tiputarbimine üksnes kodumaise tootmisega. Lisades kodumaistele tootmisvõimsustele Euroopa Liidu sisesed ühendused, on varustuskindlus tagatud kuni 2030. aastani. „Ühendused võimaldavad jätta ehitamata osad elektrijaamad, mis väiksel turul ei ole tasuvad, kuid oleks vajalikud varustuskindluse jaoks. Avariivõimsuste olemasolu, sealhulgas Kiisa avariireservelektrijaama valmimine, muudab ühendused varustuskindluse seisukohalt sama turvaliseks kui on tootmine Eestis,“ kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Praegu nõuab elektrimajanduse arengukava, et kodumaised tootmisvõimsused peavad ületama tiputarbimist 10 protsendi võrra. „Kui sama nõue jääks kehtima ka edasipidi, lisaks see pärast 2024. aastat iga tarbitava megavatt-tunni hinnale ligikaudu kuus eurot,“ selgitas Veskimägi.

Värskes aruandes on lähemate kümnendite elektritarbimise kasvuks hinnatud 1,2 protsenti varem oodatud 2,4 protsendiga võrreldes. Kasvuootuse languse taga on üldise majanduskasvu eeldatav aeglasem kasv ning sektoripõhine kasvuootuse hindamine. Elektri tiputarbimine kasvab tarbimise kogumahuga võrreldes aeglasemalt ning ulatub Eleringi hinnangul 2030. aastal 1700 megavati suurusjärku.

Balti- ja Põhjamaade turgude integreerimise kõrval on teiseks oluliseks suunaks elektrimajanduse arendamisel Baltimaade liitumine Mandri-Euroopa sagedusalaga. Arvestades praegust geopoliitilist olukorda, on võimalik sünkroonala vahetuse ettevalmistusi sedavõrd kiirendada, et vahetus saaks toimuda 2025. aastaks. Sünkroonala vahetuse ettevalmistuste näol on tegemist evolutsioonilise protsessiga ning vastavad investeeringud tuleks teha ka juhul, kui Balti riigid jääksid osaks Venemaa ühendatud energiasüsteemist.

Sünkroonala vahetuseks on Eestis kõige olulisemateks investeeringuteks kolmanda ühenduse väljaehitamine Eesti ja Läti vahele ning konverterjaama rajamine Narva, mis võimaldab juhtida Eesti ja Venemaa vahel liikuvaid energiavooge.

Samuti nõuab tähelepanu Eesti-sisene elektrivõrk, kuna paljud ülekandeliinid on jõudmas oma eluea lõppu. Koos uuendamisega tuleb asuda võrku optimeerima lähtuvalt toimunud tarbimiskoormuste muutustest. „Paljuski oleme fakti ees, et elektrivõrk on ühes kohas, tarbijad aga teises,“ tõdes Veskimägi. Näiteks tuleb tugevdada Tallinna, kui peamise Eesti tarbimiskeskuse, elektrivarustust. „Kui praegu saab Tallinn toite kolme 330 kV sõlmalajaama kaudu, siis tulevikus vajame Tallinna lähistele tõenäoliselt neljandat sõlmalajaama,“ selgitas ta. Samas ei vaja endiste ühismajandite keskused sama võimast elektrivõrku kui see oli aastakümneid tagasi. „Seal tuleb osa elektrivõrku piltlikult öeldes kokku rullida ja asendada tulevikus madalama pingeastmega liinidega“.

Eleringi varustuskindluse aruandega on võimalik tutvuda siin.