Dashboard!

Tarbijate elektrivarustus on järgneval 10 aastal tootmisvõimsuste ja ühenduste toel kaetud

04.11.2014 10:02

Eeloleval talvel on Eesti elektritootmisvõimsus piisav tarbimise tipunõudluse katmiseks nii tavapärase kui ka eriti külma talve korral ning ka lähema 10 aasta jooksul katavad kodumaised tootmisvõimsused ja välisühendused tarbimise tipu.

„Vaatamata tootmisseadmete sulgemisele järgmisel kümnendil Narva elektrijaamades, on kodumaise tootmise ja ühenduste koostoimes elektri tiputarbimine võimalik järgneva 10 aasta jooksul katta. Eleringi avariireservjaamade olemasolu annab kindlustunde, et ühendused on tarbijate elektriga varustamisel sama kindlad kui siinsed jaamad. Riikidevaheliste ühenduste katkemisel on võimalik käivitada avariijaamad kompenseerimaks tekkivat võimsuse puudujääki,“ kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Samas on riikidevahelised ühendused ning tootmisvõimsused Läänemere piirkonnas aastatel 2014-2024 piisavad, et tagada Eesti elektrisüsteemi toimimine ka olukorras, kus üheaegselt on avarii tõttu mittekasutatav prognoositust suurem hulk tootmisseadmeid. „Eelduseks naabersüsteemide tootmisressursside kasutamisele on toimiv regionaalne elektriturg,“ selgitas Veskimägi.

Eleringi hinnangud põhinevad elektritarbimise prognoosil, kus eeldatava stsenaariumi puhul jääb Eestis elektritarbimise kasv aastas keskmiselt 1,3 protsendi juurde ja tiputarbimine jõuab aastaks 2024 üle 1600 megavati (MW). Tegelikud aastased tipukoormused jäävad sõltuma õhutemperatuuridest ning talve iseloomust – erakordselt külmal talvel võib tegelik tipukoormus osutuda normaalse talve omast 10 protsenti suuremaks. Arvestades ka võimalike külmade talvedega, võib tegelik nõudlus tipuajal küündida üle 1700 MW.

Eeloleval talvel on Eesti elektrisüsteemi installeeritud tootmisseadmete netovõimsus avariireserve arvestamata 2463 MW, millest elektriturul on igal ajahetkel võimalik kasutada 1770 MW. Alates 2013. aasta 1. novembrist on süsteemiga ühendatud ning prognoositavalt ühendatakse 2014. aasta jooksul tootmisvõimsusi veel kuni 73 MW ulatuses. Eesti Energia Narva Elektrijaamad sulgesid sellel aastal ühe ploki Balti elektrijaamas. Suuremates elektrijaamades on eeloleval talvel planeeritud tootmisseadmete hooldusi 166 MW ulatuses.

Elektritootmise osas jätkub nii väiksemate elektri- ja soojuse koostootmisjaamade arendamine, tuule-elektrijaamade arendamine ning samuti on ehitamisel Auvere elektrijaam. Tootjate poolt esitatud andmete alusel kasvab elektrijaamade installeeritud netovõimsus 2024. aastaks 3000 MW-ni, millest elektriturul on igal ajahetkel kasutatav 1470 MW. Nimetatud 3000 MW hulka on tootjate poolt esitatud andmete alusel arvatud ka potentsiaalselt rajatavad uued elektrijaamad, milliste tegeliku valmimise osas puudub praegu kindlus. Igal ajahetkel kasutatavate hulka loetakse üksnes prognoositava töötsükliga jaamad, mis on 10 aasta pärast kindlalt kasutatavad.

Elering näeb märgatavat potentsiaali tarbimise juhtimises, mis oleks tarbimise tiputundidel alternatiiviks uute tootmisseadmete ehitamisele. Valik uute võimsuste ehitamise ja tarbimise juhtimise rakendamise vahel tuleb teha nimetatud alternatiivide sotsiaalmajandusliku mõju alusel. Eleringi ja TTÜ koostöös valminud tarbimise juhtimise analüüsi kohaselt on Eestis teoreetiliselt võimalik tarbimise juhtimise meetmeid rakendada sõltuvalt aastaajast 200-400 MW ulatuses.