Dashboard!

Taastuvenergia tasu suurus on järgmisel aastal 0,89 senti kilovatt-tunni kohta

28.11.2014 12:17

Eesti elektrisüsteemihaldur Elering kinnitas järgmise aasta taastuvenergia tasu suuruseks tarbijatele 0,89 senti ilma käibemaksuta kilovatt-tunni kohta, mis on 0,12 senti rohkem võrreldes lõppeva aastaga.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on taastuvenergia tasu viimastel aastatel langenud ligi viiendiku peaasjalikult kehvadest tuuleoludest ja Eesti Energia Narva Elektrijaamade biomassist elektri tootmise toetamise lõpetamisest lähtuvalt, mis on võimaldanud osa eelnevalt kogutud summast tarbijatele läbi madalama tasu tagastada.

„Järgmise aasta tasu suurus vastab praegu kehtivatele taastuvenergia toetuse määradele. Tasude võimalik suurem muutus edaspidi saab tuleneda toetuste muutmisest. Kui vastavad elektrituruseaduse muudatused jõustuvad 2015. aastal, on Elering valmis taastuvenergia tasu suuruse aasta sees ümber arvutama,“ selgitas Veskimägi.

2012. aastal oli taastuvenergia tasu 0,97 senti, eelmisel aastal 0,87 ja sellel aastal 0,77 senti kilovatt-tunni kohta.

Äsja koostatud prognoosi kohaselt ulatub taastuvatest allikatest ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud ja toetust saava elektrienergia maht 2015. aastal 1417 gigavatt-tunnini, olles ligikaudu selle aasta tasemel. Toetusteks kulub 2015. aastal 72,3 miljonit eurot.

Taastuvenergia osakaal on toetust saava elektrienergia hulgas 88 protsenti ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri osakaal 12 protsenti. Tuuleenergia moodustab toetust saavast taastuvenergiast omakorda 48 protsenti. Koostootmisjaamades biomassist toodetava taastuvenergia osa on 37 ja muudest allikatest toodetav taastuvenergia osa 14 protsenti kogu toetatavast taastuvenergiast.

Tootjate esitatud andmete, statistika ja Eleringi analüüsi põhjal ulatub toetust saava tuuleenergia kogus järgmisel aastal seaduses toetuse maksmiseks seatud piiri ehk 600 gigavatt-tunnini. Suurtes koostootmisjaamades biomassist toodetud taastuvenergia kogus väheneb tuleval aastal eeldatavalt kolm protsenti, kuid muudest allikatest toodetud energia kogus kasvab tänavusega võrreldes ligi kuus protsenti seoses uute tootmisseadmete lisandumisega toetuse saajate hulka. Tõhusa koostootmise režiimis toodetava elektri koguse eeldatav maht jääb selle aasta tasemele.

Vastavalt elektrituruseadusele on Eleringi kohustuseks koostada ja avaldada iga aasta 1. detsembriks järgmise aasta taastuvenergia tasu suurus. Tasu arvestamisel võetakse arvesse (tootjate poolt esitatud alusandmete alusel) järgmisel aastal taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia prognoositavad kogused ning nende toetusteks kuluvad summad, tarbimise prognoos järgmiseks kalendriaastaks (arvutamise aluseks on eelneva 12 kuu netotarbimine) ning eelnenud perioodil üle- ja alalaekunud summad.

Taastuvenergia tasu kaudu rahastavad elektritarbijad taastuvelektri tootjatele makstavat toetust ning selle maksjaks on kõik elektrienergia lõpptarbijad Eestis vastavalt nende tarbitud võrguteenuse mahule. Elering toimib makseagentuurina, kogudes tarbijatelt taastuvenergia tasu ja makstes sellest elektritootjatele taastuvenergia toetust vastavalt seaduses sätestatud tingimustele ja toetuse määrale. Taastuvenergia tasule lisandub käibemaks.

Elering on Eesti elektrisüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne elektrivarustus. Varustuskindluse tagamiseks peab Elering üleval ja arendab siseriiklikku ülekandevõrku ja välisühendusi. Elering juhib reaalajas Eesti elektrisüsteemi, tagades ülekandevõrgu toimimise ning tasakaalu tootmise ja tarbimise vahel.