Dashboard!

Taastuvenergia osakaal Eesti elektritarbimisest ulatus ligi 13 protsendini

30.01.2012 14:00

Taastuvenergia toodang moodustas eelmisel aastal Eesti elektritarbimisest koos elektrijaamade omatarbega (9,0 TWh) 12,9%, mis on võrreldes aastataguse ajaga 3,2% enam. Suurima osakaalu taastuvatest allikatest moodustas jäätmetest ja biomassist toodetud elekter.

Eestis toodetud taastuvenergia maht oli 2011. aasta lõpu seisuga 1160 GWh ning aastaga on toodang suurenenud 35%. Eelkõige on selle taga nii biomassist, biogaasist kui tuuleenergiast toodetud elektri tootmise kasv. Taastuvenergiast moodustas aasta kokkuvõttes 66% jäätmetest ja biomassist, 31% tuuleenergiast ning 3% hüdroenergiast toodetud elekter.

Eelmisel aastal toodetud taastuvenergiast sai toetust 1066 GWh-i, mis tähendas toetatava taastuvenergia mahu kasvu 40% võrra ja samavõrra ka väljamakstud toetuste suurenemist 57,2 miljoni euroni. Toetust saavate energiakoguste suurenemise põhjuseks on eelkõige tuuleenergiast ja biomassist elektrienergia tootmise mahtude kasv. Suurematest uutest tootjatest maksti toetust 2010. aasta lõpus tööd alustanud Pärnu Fortum Termesti koostootmisjaamale ning Virtsu III tuulepargile ja Vanaküla tuulepargile. Samuti suurenes toetus Narva Elektrijaamadele biomassist elektrienergia tootmise eest.

Eleringi juhi Taavi Veskimägi sõnul on taastuvenergia osakaalu ja mahu kasv olnud Eestis väga kiire, mis ühelt poolt on kindlasti rõõmustav trend, kuid teisalt on see selge märk vajadusest senine toetuste süsteem üle vaadata. „Selles kontekstis on ministeeriumi soov taastuvenergiatasude süsteemi korrigeerida täiesti loogiline ja arvestades turu avanemisega tõusvat tulu tootjatele, ka aus. Niisiis oleks oluline rakendada taastuvenergia korrigeerimine hiljemalt koos elektrituru täieliku avanemisega 1. jaanuarist 2013. Igati proportsionaalne tootjate ja tarbijate õigustatud ootuste suhtes on käsitlus, kus tootjad annavad võrreldes fikseeritud hinnaga osa enam saadud tulust läbi taastuvate toetuste vähendamise tarbijatele tagasi,“ ütles Veskimägi.

„Kogu kallineva energeetika koormust ei saa panna tarbijatele. Täna maksavad tarbijad juba igakuiselt ligi 10% elektriarvest taastuvenergiatasudeks. Arvestades tänaseid taastuvenergia koondnumbreid on võimalik saavutada seatud riiklikud taastuvenergia eesmärgid tarbijate jaoks oluliselt vähem koormaval viisil,“ lisas Taavi Veskimägi.

Toetatava tuuleenergia kogus kasvas võrreldes 2010. aastaga 45% (272 GWh-ni). Biomassist toodetud toetust saanud elektrienergia maht kasvas võrreldes mullusega 36 % (747 GWh-ni).

Tõhusa koostootmise toetuse taotlusi esitati möödunud aastal võrreldes aasta varasema ajaga 21% rohkem ehk 4,7 miljoni euro eest. Toetatava elektrienergia kogus kasvas 121 GWh-lt ligikaudu 147 GWh-ni. Selle peamisteks põhjusteks olid uue koostootmisjaama töö alustamine 2010. aasta lõpul Pärnus ning elektrienergia toodangu tõus Kunda Nordic Tsement AS ja ka mõningates teistes väiksemates koostootmisjaamades. Lisaks alustati möödunud aastal elektrituruseaduse muudatusest tulenevalt toetuste maksmist ka tootjaliini kaudu edastatud elektrienergiale.

Võrreldes 2010. aastaga kasvas eelmisel aastal hüdroenergiast elektri tootmine seoses sademeterikkama aastaga 13% moodustades 31 GWh.