Dashboard!

Elektrisüsteemi ebabilansi avatud tarne

Baltikumis toimub bilansi juhtimine süsteemis ebabilansi hoidmise abil BRELL lepingus etteantud “akna” raamides (Eesti: +/30 MWh, Läti: +/- 30MWh; Leedu +/- 50MWh).

Kuni 31.12.2014 omasid Baltikumi süsteemihaldurid erinevaid lepinguid süsteemi ebabilansi katteks.

Alates 01.01.2015 omavad Baltikumi süsteemihaldurid ühist avatud tarne lepingut.

Baltikumi ühise avatud tarne lepingu eesmärk oli suurendada lepinguliste suhete läbipaistvust ning põhimõtet, et ebabilansi kulud Baltikumi elektrisüsteemidele peavad baseeruma võrdsetele alustele. Viimane on peamiseks sisendiks ühise Baltikumi reguleerimisturu loomisel. Samuti on see aluseks ühise Baltikumi kauplemispiirkonna moodustamiseks, soodustades kauplejate võimalusi sarnastel tingimustel tegutsemiseks kogu Balti regioonis.

Baltikumi ühise avatud tarne lepingu skeem on järgmine:

 

Eesti elektrisüsteemis sisemaine bilansienergia hindade arvutamise metoodika:

Uue avatud tarne lepingu sõlmimisel ei muutunud Eesti sisemaine bilansienergia hinnametoodika. Muutus ainult süsteemiväline referentshind.

Süsteemihaldur arvutab Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Bilansienergia hinna arvutamise ühtne metoodika“ järgi igaks kauplemisperioodiks hinnad nii ostetud kui müüdud bilansienergiale. Süsteemihaldur avaldab bilansienergia ostu – ning müügihinnad oma veebilehel kauplemisperioodide lõikes samale kauplemisperioodile järgneval üle-järgmisel tööpäeval kella 16.30-ks.