Dashboard!

Poolaastaga on elektribörsilt ostetud kogused kolmekordistunud

18.10.2010 11:14

Kuue kuuga on elektribörsilt ostetud kogused kolmekordistunud ning septembris moodustas läbi elektribörsi ostetud elekter meie siseriiklikust tarbimisest juba 38 %. Samal ajal on toimiva konkurentsituru tagamiseks jätkuvalt suur vajadus täiendavate kauplejate lisandumise ja uute ühenduste rajamise järele.

Eesti elektriturg on vabatarbijatele avatud alates 1. aprillist, selle ajaga on elektribörsilt ostetud kogused suurenenud 133 GWh-ilt aprillis 393 GWh-ni septembris. Kuue kuu kokkuvõttes on NPS Estlink hinnapiirkonnast ostetud 1,93 TWh elektrienergiat. Ligi 40% Eesti hinnapiirkonnas ostetud elektrist liigub edasi Lätti ja Leetu. Müüdud kogused on suurenenud 23 % võrra - 10,3 GWh-ilt aprillis 13,4 GWh-ni septembris. Eestist osaleb Nord Pool Spot (NPS) elektribörsil 9 turuosalist, Lätist ning Leedust 2. Vabatarbijaid on Eestis kokku 258, turul tegutseb neli bilansihaldurit. Suurimaks probleemiks on turu vähene likviidsus, mida põhjustab Eesti hinnapiirkonna suhteline isoleeritus – meil on väga piiratud ühendusvõimsused teiste NPSi hinnapiirkondadega. EstLink1 on enim koormatud ühendus regioonis ning vajadus EstLink2 järele suur – see võimaldaks Põhjamaade tootjatel-kauplejatel ligipääsu meie turule. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kommenteeris, et kindlasti on oluline edasiminek, et alates septembri keskpaigast antakse kogu EstLink1 võimsus elektriturule jaotamiseks. „See tõstab oluliselt elektrituru likviidusust ning avardab võimalusi regioonidevaheliseks elektrikaubanduseks,“ ütles Veskimägi. Eesti hinnapiirkonna esimese kuue kuu statistikat jälgides on näha suund ostukoguste suurenemisele, samas ei ole suurenenud proportsionaalselt müügikogused. See annab märku suurest elektridefitsiidis Lätis ja Leedus ning on pidev risk elektribörsi hinnale, kui pakkumine peaks järsult kukkuma. Taavi Veskimägi kommenteeris, et nõudluse kasvamisel Eesti elektrisüsteemis seoses ilmade jahenemisega kasvab oht, et nõudlus ja pakkumine ei lähe kokku. „Analüüsime erinevaid võimalusi küsimuse lahendamiseks ning riskide maandamiseks. Senisest veelgi aktuaalsemaks on tõusnud küsimus Läti ja Leedu NPS hinnapiirkondade avamisest, mis tagaks, et regiooni elektrinõudluse katmiseks osaleksid turul kõik kasutatavad tootmisvõimsused nendes riikides," ütles Veskimägi. Kuue kuu keskmine elektrihind oli Estlink hinnapiirkonnas 38, 21 EUR/MWh. Kõige odavam oli hind mais (34, 81 EUR) ja kõige kallim augustis (56, 62 EUR). Kuna regiooni negatiivne tootmissaldo suurendab hinnasurvet ka Eestis, on vajalik tõsiselt tegeleda uute tootmisvõimsuste rajamise küsimustega regioonis. Kuue kuuga on muutunud elektri liikumise suund EstLink1 kaablis - kui aprillis liikus energia läbi Estlink merekaabli Soome 175 GWh ja Soomest Eestisse vaid 1 GW, siis septembri lõpuks oli erinevus Eestist Soome ja Soomest Eestisse suunduva energia vahel väga väike (8 GWh). Energiavoogude ühtlustumise põhjuseks on Estlink ja Soome hinnapiirkondade hinnaerinevuse vähenemine, mis on eelkõige tingitud elektriekspordist Eesti hinnapiirkonnast Lätti ja Leetu, samuti paljudel tundidel odavamatest tootmishindadest Soomes. 1. oktoobrist nimetati NPS Estlink kauplemispiirkond ümber Eest hinnapiirkonnaks, käivitus täies mahus läbipaistvusmeetmete pakett ning kiirete turuteadete saatmine muutus kõigile turuosalisele kohustuslikuks. 19. Oktoobrist liitub Eesti NPS päevasisese elektrituruga Elbas.