Liigu edasi põhisisu juurde

Möödunud kuul liikus tavatult suures koguses elektrit Lätist Eestisse ja Eestist Soome, võrreldes tavapärase suunaga Põhjamaadest Balti riikidesse.

Novembris liikusid võimsusvood ligi 37 protsendil tundidest Lätist Eestisse ning täielikult oli turule antud võimsus sellel suunal kasutuses kaheksal protsendil tundidest. Lätist jõudis kuu jooksul Eestisse 61 gigavatt-tundi päev-ette turul kaubeldud elektrit, võrreldes ligikaudu üheksa gigavatt-tunniga perioodil aasta algusest kuni oktoobri lõpuni.

Eesti ja Soome vahel olid võimsusvood novembris kolmveerandil tundidest suunatud Eestist Soome ning ainult 10 protsendil Soomest Eestisse. Ligi seitsmel protsendil tundidest kasutati Eesti-Soome suunal ära kogu turule antud võimsus.

Elektri börsihind kasvas novembris kõikides Põhjamaade elektribörsi Nord Pool hinnapiirkondades, väikseim oli hinnatõus Lätis ja Leedus.

Eesti hinnapiirkonnas tõusis hind võrreldes oktoobriga ligi üheksa protsenti, ulatudes 40,86 euroni megavatt-tunni kohta. Soome hinnapiirkonnas kujunes elektrihind Eestiga võrreldes 16 sendi võrra kõrgemaks, Lätis aga 39 sendi võrra ja Leedus 29 sendi võrra madalamaks.

Nord Pooli süsteemihind kasvas kuises võrdluses 18,5 protsenti 38,8 euroni megavatt-tunni kohta.

Piiriülese võimsuse jaotamise tulu teenis Elering novembris kokku 831 109 eurot, millest 715 680 eurot laekus risikimaandamisinstrumentidelt ja 115 429 eurot ülekandevõimsuse oksjonituluna.

Elektrihinda mõjutava süsinikdioksiidi emissioonikvootide hind jäi vahemikku 4,56-6,5 eurot tonni kohta, oktoobris oli kauplemisvahemik 5,21-5,95 eurot.

Nasdaq OMX börsi novembri viimase kauplemispäeva tehingute põhjal võib elektri hinnaks Eesti hinnapiirkonnas kujuneda detsembris 38,2 eurot megavatt-tunni kohta. Ennustatav hind Soomes on 37,4 ja Lätis 41 eurot megavatt-tunni kohta.