Dashboard!

Mullu ületas elektritootmine ligi poole võrra tarbimist

27.01.2012 11:37

Eestis tarbiti mullu aasta varasemaga võrreldes 2% vähem elektrit, kogutarbimine ulatus 7,8 TWh-ni. Oleme jätkuvat elektrit suures koguses eksportiv riik, 2011. aastal toodetud kogused ületasid tarbimist 45% võrra.

Elektritarbimise langus aasta kokkuvõttes oli soojale talvele omaselt iseloomulik kogu regioonile, tarbimine vähenes ka kõigis teistes Balti- ja Põhjamaades. Eestis langes vahepealsetel aastatel suurenenud elektritarbimine tagasi 2006. aasta tasemele.

Möödunud aastal toodeti Eestis elektrit kokku 11,4 TWh, mis on 1% rohkem kui eelneval aastal. 2% võrra ehk 0,2 TWh võrra vähenesid põlevkivist toodetud kogused, taastuvatest allikatest elektri tootmine kasvas ligi kolmandiku võrra ehk 0,3 TWh, sh enim kasvas biomassi ja tuulenergia osakaal.

2011. aastal olid Baltikumis ja Põhjamaades omatarbimisest enam elektrit tootvad riigid (eksportivad elektrisüsteemid) vaid Eesti, Rootsi ja Norra. Baltikumis tervikuna vähenes eelmisel aastal elektri tootmine kokku 7% võrra – Lätis kujunes elektritootmise languseks 11%, Leedus 19%.

Samal ajal 2011. aastal Baltikumis installeeritud tootmisvõimsuste defitsiiti ei olnud. Elektrijaamade netovõimsuseks on 8,7 GW, mis võimaldaks katta kogu Baltikumi elektritarbimise. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et see kinnitab turuosaliste ratsionaalsust otsuste tegemisel, mis paneb paika sisemaise tootmise ja impordi vahekorra. „See ongi regionaalse turu kasu nii tarbijatele kui tootjatele. Ka kõik uued investeerimisotsused elektrijaamade ehitamiseks regioonis peavad põhinema majanduslikul loogikal ning lähtuma turunõudlusest. Varustuskindluse argumendiga majanduslikult mitte tasuvaid elektrijaamu pole vaja ehitada, tootmis- ja ühendusvõimsusi on Põhja-Balti elektriturul piisavalt. Otseste või kaudsete subsiidiumide põhine elektrijaamade ehitamine läheb ühiskonnale väga kalliks maksma,“ lisas Veskimägi.

Lätis põhjustas languse hüdroelektrijaamade vähenenud toodang – näiteks, Daugava hüdroelektrijaamade kaskaad tootis võrreldes aastatagusega elektrienergiat 18% vähem. Aasta kokkuvõttena võimaldas Lätis sisemaine tootmine katta 82% Läti omatarbimisest ning defitsiidiks kujunes 1,2 TWh.

Leedus toodetud elektriga kaeti sealsest tarbimisvajadusest vaid 36% ning 2010. aastaga võrreldes on defitsiit kasvanud 13% võrra. Seda peamiselt põhjustatuna soodsatest impordivõimalustest kolmandatest riikidest – Leedu suurima elektrijaama tootmine asendus elektri importimisega Kaliningradist, kus 2010. aasta lõpust alustas tööd sealse soojuselektrijaama valminud teine energiaplokk.

Elektrikaubandust mõjutas odavama hüdroenergia suurenenud tootmine Põhjamaades – enim kahanes Eesti eksport Soome, samas kui Lätti ja Leetu eksporditud elektri osakaal kasvas kokku 30%. Eksport Lätti moodustas 2011. aastal 39%, Soome 33% ning Leetu 28%.

Koguimpordist moodustas mullu import Lätist 46%, Soomest 31% ning Leedust 23%. Aastaga kasvasid Soomest ostetud kogused ning langes Läti impordi osakaal.

Pikema kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.