Dashboard!

Seda küsitakse sageli

Miks kostub liinidelt sageli iseloomulikku heli? Kas see viitab rikkele või rikkeohtlikule seisundile?

Liinidest kostuvat heli on enamasti kahte liiki: reeglina niiske ilma või härmatisega kaasnev iseloomulik särin ehk koroonaefekt; ja tuule undamine juhtmetes. Koroona efekti esineb rohkem kõrgema pingega vanematel liinidel, kus seda tekitavad juhtmete ja tarvikute teravikud ja ebatasasused tekitades enda ümber suurema elektrivälja. Ehkki lisaks mürale põhjustab koroona liinidel ka kadusid, on see reeglina normaalne nähtus ja ei kujuta otsest ohtu. Uutel liinidel on koroona efekt võrdlemisi väike ja palja kõrvaga seda praktiliselt ei kuule. Tuule undamist juhtmetes võib kuulda väga tugeva tuule ja tormi korral ning sedagi avatud maastikul. Metsas on tuule müha puudes oluliselt tugevam ja tuule undamist juhtmetes ei ole kuulda. Kui liinilt kostub iseloomulikku praginat või praksumist ja sellega kaasneb pimedal ajal nähtav helendus näiteks isolaatoritel, viitab see tõepoolest rikkeohule ja sellest tuleks teada anda Eleringi kontakttelefonil 715 1222.

 

Kas elektriliinide läheduses esineb äikest sagedamini ja kas äikese ajal on liinide läheduses viibimine ohtlik?

Äikeselahenduste tekkimine ja nende intensiivsus ei sõltu liinide olemasolust, vaid ikkagi ilmastikuoludest ja pilvede tekkimise protsessist. Kui piisavat laengut omava pilve all ei juhtu olema elektriliini, leiab välk puu või mõne muu kõrge elektrilaengut juhtiva objekti ning lahendus toimub sinna. Küll võib aga elektriliini kõrgeid maste ja mastilt mastile kulgevat piksekaitsetrossi vaadelda omaette piksekaitsena lähedalasuvate hoonete suhtes. Äikese ajal masti läheduses olla on sama ohtlik kui puu läheduses või all, sest kunagi ei tea, millal välk seda tabab. Mõlemal juhul tekib objekti lähedal sammupinge, mis võib osutuda eluohtlikuks.

 

Kas elektriliinide lähedus segab telesaadete või raadio vastuvõttu?

Elektriliinide lähedus telesaadete või raadio vastuvõttu ei sega. Erandiks võib olla juhus, kus liini juhtmed jäävad otse antenni ja saatja vahele. Sel juhul saab probleemist üle antenni kõrguse reguleerimisega. Häired võivad tekkida ka juhul, kui liini juhtmetele on visatud traadi- või kaabijupp. Sellisel juhul tuleks pöörduda kohaliku piirkonna käidukorraldaja poole, kes korraldab segaja eemaldamise juhtmelt.

 

Kas liinikoridori laiendustöid võib teha omal kinnistul ka omanik ise?

Võib, kuid selleks tuleb vastavalt Elektriohutusseadusele esitada Eleringile vähemalt 10 tööpäeva enne planeeritud tegevuse alustamist kirjalik taotlus elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks. Piirkonna liinide käidukorraldaja selgitab taotlejale elektripaigaldisega seotud ohte, kaitsevööndi ulatust, seal kehtivaid kitsendusi, asjakohaseid ohutusabinõusid ning vastutust elektripaigaldise kahjustamise eest.

Pärast tööde lõpetamist elektripaigaldise kaitsevööndis peab töötamise loa saanud isik teatama tööde lõpust teda instrueerinud käidukorraldajale.

 

Kuidas käituda, kui puu langetamise käigus langeb juhtmele ja jääb sinna püsima?

Kui puu hakkab liini poole langema, eemaldu puust vähemalt 10-20 meetri kaugusele vältimaks sammupingest tekkida võivat ohtu.
Lõpeta viivitamatult töö ja teata juhtunust Eleringi kontakttelefonile 715 1222.
Puu eemaldamise juhtmelt korraldab piirkonna käidukorraldaja. Siis selgub ka võimalike vigastuste suurus (juhtmekiud katkenud, traavers kõver) ja käidukorraldaja organiseerib ka vajalikud remonttööd. Kulud jäävad puu langetaja kanda.

 

Miks ei ole soovitav parkida autot juhtmete alla ja tankida töömasinaid liinide läheduses?

Juhtmetes oleva pinge ja vooluga kaasneb elektri- ja magnetväli. Mida kõrgem on pinge, seda tugevam on juhtmete all olev elektriväli ja mida suurem vool juhtmetes, seda suurem magnetväli. Kuna auto kere on maast isoleeritud (rehvid), siis indutseeritakse auto keresse elektrilaeng. Tegemist ei ole eluohtliku laenguga, kuid auto kere puudutamisel võib see tunduda ebameeldiv.

Ka ei ole soovitav pingestatud liini läheduses tankida mootorsõidukeid, töömasinaid, mootorsaage jms. Väiksemgi säde võib põhjustada kütuseaurude plahvatuse. Õhuliini mastidelt ja juhtmetelt võib alla kukkuda jäidet ja selle tõttu on Teie vara kahjustumise oht.

 

Kas kõrgepingeliinide läheduses viibimine elektri- ja magnetvälja tõttu on ohtlik

Seda teemat on põhjalikumalt käsitletud rubriigis keskkond.

 

Miks peab langetama liinide all kasvavat võsa ja liinikoridoride servas kasvavaid puid?

Liinikoridoride hooldustöid, sh liinialuse võsa langetamist ja liinikoridoride laiendamist tehakse elektrist tulenevate ohtude vältimiseks ja vähendamiseks inimesele, varale ja keskkonnale. Ka elektripaigaldise kaitsevööndis kehtivad piirangud on kehtestatud ohutuse tagamise vajadusest lähtuvalt.

Tulenevalt eeltoodust hooldab Elering liinikoridore selliselt, et liinikoridorides kasvava taimestiku kõrgus ei ületaks 4 meetrit. Sellega on tagatud ohutus liinikoridorides liikuvatele inimestele ja loomadele. Olenevalt pinnasest ja seal kasvava taimestiku liigist, tuleb perioodilist võsalangetamist teha iga 3 – 5 aasta tagant.

Liinikoridoride laiendamine kaitsevööndi ulatuses tagab reeglina selle, et puud liini suunas langedes ei põhjusta liinile riket ja ei teki ohtu puu langetajale ega varale ehk metsale. Oht varale seisneb selles, et kuival ajal liinile langenud puu võib süüdata metsa. On piisavalt juhuseid, kus isegi juhtmetele langenud toores puu lühisvoolude tõttu süttib. Puu langedes juhtmele lülitub liin välja ning tihti kaasnevad sellega ka juhtmete või masti elementide vigastused. Sel juhul jääb liin väljalülitatuks tundideks ning tarbijate elektrivarustus on kas häiritud või katkeb sootuks.

 

Kellele kuulub maa liinikoridorides?

Maa liinikoridorides kuulub seadusjärgsetele omanikele, olgu selleks siis riik, juriidiline isik või eraisik.

 

Kellele kuuluvad liinikoridorides langetatud puud ja raidmed?

Liinikoridoride hooldustööde käigus langetatud võsa, puud ja raidmed (nimetatud ka raiejäätmeteks) kuuluvad kinnistu omanikule.