Liigu edasi põhisisu juurde

Sisemaine elektritoodang langes juunis mullusega võrreldes 42 protsenti konkurentsis Põhjamaade elektritootjatega. Tegemist on viimaste aastate suurima langusega Eesti elektritootmises.

Juunikuu elektritoodang oli kokku 540 gigavatt-tundi, tarbimise maht 574 gigavatt-tundi. Tekkinud defitsiit kaeti elektri impordiga Põhjamaadest.

Taastuvenergia toodang tõusis võrreldes eelmise aasta juuniga 3 protsenti, moodustades toodetud elektrist 18,6 protsenti. Poole taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrist moodustas tänavustest headest tuuleoludest tingituna tuuleenergia, mille toodangu maht tõusis mullusega võrreldes 53 protsenti.

Olulist kasvu näitasid Eesti elektrisüsteemi läbivad transiitvoogude mahud, mis kasvasid mulluselt 199 gigavatt-tunnilt 533 gigavatt-tunnini.

Baltikumi elektritoodang langes möödunud aasta juuniga võrreldes 22%, moodustades kokku 1115 gigavatt-tundi. Tarbimine oli kokku 1893 gigavatt-tundi, tõustes kahe protsendi võrra. Juunikuu Baltikumi bilanss jäi tervikuna 777 gigavatt-tunniga defitsiiti, mis moodustas kolme riigi elektritarbimisest 41 protsenti.

Läti tootis elektrit mullusega võrreldes enam kaks protsenti ning toodang kokku oli 279 gigavatt-tundi. Tarbimine jäi Lätis 511 gigavatt-tunniga eelmise aastaga võrreldes samale tasemele.

Leedu elektritootmine kasvas 37 protsenti, moodustades kokku 297 gigavatt-tundi. Tarbimine kasvas kaks protsenti, ulatudes 808 gigavatt-tunnini. Möödunud aastaga võrreldes 11 protsendi võrra väiksem puudujääk moodustas tarbimisest 63 protsenti ning see kaeti suuremas osas impordiga Läti kaudu ning 43 protsendi ulatuses kolmandatest riikidest.

Põhjamaades kasvas elektritootmine üheksa protsenti 29,08 teravatt-tunnini ning tarbimine neli protsenti 26,81 teravatt-tunnini. Elektribilansi ülejääk oli 2,27 teravatt-tundi, mis on tunduvalt rohkem kui möödunud aasta juuni ülejääk. Põhjamaade toodangu kasv tugines heale hüdroressursi saadavusele.

Elektrisüsteemi juunikuu täispika kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.