Dashboard!

Eleringil valmis Aruküla uus alajaam

20.12.2012 10:51

Elering võttis neljapäeval ehitajalt üle Aruküla uue alajaama, millega lõppes kokku ligi 16 miljonit eurot maksnud alajaama uuendamise projekt.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et Aruküla alajaam oli Eleringi jaoks üks viimastest suurematest sõlmalajaamadest, mis vajas rekonstrueerimist. Tegemist on Kiisa ja Harku alajaamade kõrval ühega kolmest sõlmalajaamast, mille kaudu toimub Tallinna elektriga varustamine.

„Elering on viimase kümnendi sihipärase tegevuse tulemusena 1990-ndatel tekkinud pea 10-aastase mahajäämuse alajaamadesse investeerimisel ületanud ja enamus neist vastavad kaasaaegsetele tehnilistele nõuetele. Klientidele põhjustatud elektrikatkestuste arvu jätkuvaks vähendamiseks nihkub alates 2013. aastast põhivõrgu investeeringute raskuskese alajaamadelt elektriliinide uuendamisele. Lisaks tervete liinide rekonstrueerimisele käivitub järgmisest aastast spetsiaalne programm olemasolevate liinide korrastamiseks, hõlmates tegevusi kiirendatud korras ohtlike puude kõrvaldamisest liinikoridoridest kuni linnutõkete paigaldamiseni mastidel,“ selgitas Veskimägi.

Aruküla uue alajaama ehitas AS Merko Infra ning tööd maksid 7,2 miljonit eurot. Ehitustööd valmisid ennetähtaegselt. Esialgse kava järgi oli alajaama ehituse lõpetamise ajaks plaanitud 2013. aasta oktoobri lõpp.

Alajaama uuendamine toimus kokku kolmes osas. Alajaama jaoks tarnis ja paigaldas Hiinas valmistatud 330 kV jõutrafod Skanska EMV AS, lepingu maksumus oli 3,7 miljonit eurot. Alajaam ühendati 11,2 kilomeetri pikkuse uue 330 kV õhuliini abil olemasoleva Balti-Harku õhuliiniga. Alajaama toitva uue õhuliini ehitus läks maksma 3,8 miljonit eurot ja tööd teostas Eltel Networks AS.

Koos kaasnevate töödega kujunes Aruküla alajaama uuendamise kogumaksumuseks 15,9 miljonit eurot.

Aruküla alajaam oli algselt ehitatud 1967. aastal ning oli nüüdseks vanuse tõttu ebarahuldavas tehnilises seisukorras. Seni töötas Aruküla alajaam 220 kV pingel, renoveerimise käigus viidi alajaama toide üle 330 kV pingele. Kõrgemale pingele üleviimine aitab vähendada elektrivõrgus tekkivaid kadusid, tõstab võrgu läbilaskevõimet ning vähendab vajadust piirangute seadmiseks Eesti-Soome ühenduse EstLink 1 ülekandevõimsusele.