Dashboard!

Eleringi ülevaade drastilise hinnamuutuse põhjustest Estlink hinnapiirkonnas 24. augustil

25.08.2010 03:43

Eesti elektri ülekandesüsteem koos ülepiiriliste ühendustega Soome ja Lätti toimib normaalrežiimis, erakorralisi piiranguid ühendustel ei ole. 24. augustiks NordPool Spotile (NPS) jaotamiseks antud süsteemidevahelised ülekandevõimsuse kogused olid plaanipärased ega erinenud eelnevate päevade omast. Planeerituga võrreldes toimus eile Balti Elektrijaama 12. plokki avariiline seiskumine, mille läbi kaotas Eesti elektrisüsteem lisaks viiele planeeritud remondis olevale Narva elektrijaamade plokile veel ca 160 MW tootmisvõimsust.

Viimastele kuudele traditsiooniliselt on Läti ja Leedu elektrisüsteem sügavas importrežiimis, täna ulatub defitsiit ca 30% ja 60% vastavate süsteemide tarbimiskoormusest. Antud defitsiidi katteks tehti Estlink hinnapiirkorda suur hulk ostupakkumisi väljastpoolt Eestit. Koos elektri müügipakkumiste vähenemisega Eestis tekkis ülekandevõimsuste puudujääk Estlink1 kaablil Eesti-Soome vahel. Turule ei saanud tulla madalama hinnaga müügipakkumised Soomest.  Elektriturul tekkis olukord, kus ostupakkumisi oli rohkem, kui müügipakkumisi ning elektri hinna kujunemisel ei lõikunud viie tunni jooksul nõudlus- ja pakkumiskõverad enne, kui tuli ette nö süsteemi piirang ehk maksimumhind. See on NPS pakkumiste esitamise süsteemis NPS SESAM 2000 eur/MWh-st. Eleringi hinnangul näitab tekkinud olukord selgelt, kuivõrd olulised on analoogsete anomaaliate vältimiseks kogu regioonile täiendavad ühendused, tootmisvõimsused ja ühtse Põhja-Balti turu tekkimine. Pikaajaliselt tuleb analoogsete olukorda vältimiseks:1. ehitada valmis Estlink2, mis tõstab Eesti-Soome vahelise ülekandevõimsuse 1000MW. Samuti rajada kolmas Eesti-Läti ühendus. Piisavad ühendused tagavad, et elekter saab elektribörsi olemasolul liikuda alati madalama hinnaga piirkonnast kõrgema hinnaga piirkonda ja analoogset vaakumit ei saa tekkida2. Minna edasi ühtse Balti elektrituru loomisega, kus NPS elektribörs laieneb Eestist ka Lätti ja Leetu. Peale Estlink2 valmimist saab rääkida Põhja-Balti elektriturust, kus on palju tootjaid, erinevate tootmisviisidega erinevatest allikates elektrit tootmas. Suurem turuosaliste arv ja läbi selle parem likviidsus muudavad sellise olukorra tekkimise oluliselt ebatõenäolisemaks 3. Kriitiliselt tuleb hinnata tootmisvõimsuste piisavust Eestis. Elektrivarustuse tagamine majandusele vastuvõetava hinnaga Baltikumis ei ole enam ähvardav perspektiiv, vaid tänane reaalsus  Lühiajaliselt tuleb:1. Nord Pool Spot ja Konkurentsiamet peavad viima läbi järelevalvemenetluse turuosaliste käitumise üle´ 2. Laiema koostöö rakendamine süsteemihaldurite vahel vastukaubanduse põhimõtete rakendamiseks analoogsetes olukordades 3. Kiirete turuteadete andmise kohustuste rakendamine turuosalistele planeerimatute sündmuste puhul. Börsikorraldaja kohustuse sätestamine, et analoogsetes olukordades koheselt informeeritaks süsteemihaldurit