Dashboard!

Elering sõlmis Euroopa Komisjoniga Balticconnectori teise osa kaasrahastamislepingu

20.12.2016 08:55

Elering sõlmis Euroopa Komisjoniga gaasiühenduse Balticconnector teise osa kaasrahastamislepingu, mille eesmärgiks on Läti-suunalise gaasiühenduse võimsuse suurendamine ja kahesuunaliseks muutmine.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul sai Balticconnectori teise osa kaasrahastamisleppe allkirjastamisega lõplikult lukku terve projekti finantseerimise korraldus. „Kogu projekti 287 miljoni eurone finantseering on nüüd paigas ja saame 2017. aastal alustada reaalsete ehitustöödega nii Läti suunas kui trassil Kiili-Pakrineeme, et ühendus 2020. aastaks valmis ehitada,“ lisas ta.

Balticconnectori kogumaksumus on 287 miljonit eurot. Sellest 37 miljonit kulub Eesti ja Läti vahelise ühenduse tugevdamisele, mis kindlustab Balticconnectori võimsuse täismahus ärakasutamise. Balticconnectori kahe etapi Euroopa Komisjoni poolne kaasrahastamise määr on 72 protsenti. Omaosalus jaguneb Eesti ja Soome vahel võrdselt.

Balticconncetori teise etapi tööde hulka kuuluvad Karksi maagaasi mõõtejaama rekonstrueerimine, Lilli liinikraanisõlme rajamine Eesti-Läti piiri lähistele ja gaasi kompressorjaama rajamine Puiatu piirkonda.

Karksi mõõtejaama rekonstrueerimise vajadus tuleneb Euroopa Liidu regulatsioonist, mis nõuab gaasi kahesuunalise liikumise tagamist liikmesriikide vahel, ja vajadusest suurendada Eesti ja Läti gaasiühenduse läbilaskevõimet praeguselt seitsmelt miljonilt kuupmeetrilt 10 miljoni kuupmeetrini ööpäevas.

Karksi GMJ rekonstrueeritakse täisautomaatseks ja kaugjuhitavaks ning paigaldatakse väljundkoguse ja rõhu reguleerimise seadmed. Praegu võimaldab Karksi mõõtejaam gaasi transportida üksnes Lätist Eestisse. Rajatav Lilli liinikraanisõlm võimaldab kontrollida gaasivoogude liikumist riikide vahel. Praeguse kava järgi valmivad Karksi gaasimõõtejaam ja Lilli liinikraanisõlm 2018. aasta lõpuks.

Viljandimaale Puiatu lähistele rajatav kompressorjaam on vajalik gaasi riikidevaheliseks transportimiseks. Seda saab kasutada nii gaasi ülekandmiseks Läti-Eesti-Soome suunal kui ka vastupidi. Suunal Läti-Eesti-Soome töötav kompressor tagab Balticconnectorile maksimaalne võimsuse. Kui gaas liigub Soomest Eesti kaudu Lätti, on Puiatu kompressorjaama esmane ülesanne kindlustada torustikus piisav rõhk gaasi surumiseks Inčukalnsi maa-alusesse gaasihoidlasse Lätis. Puiatu kompressorjaama valmimise ajaks on planeeritud 2019. aasta lõpp.