Dashboard!

Elering esitas iga-aastased võrgutasude korrektsiooni andmed

30.08.2012 12:50

Elering esitas Konkurentsiametile iga-aastased võrgutasude korrektsiooni andmed. Võrgutasude muudatuste kinnitamisel suurenevad keskmise leibkonna elektrikulud kuus 41 senti.

Vastavalt Konkurentsiameti poolt kehtestatud võrgutasude arvutamise metoodikale peab võrguettevõtja esitama igal konkreetsel kolmeaastase tariifiperioodi aastal võrgutasude korrigeerimise taotluse. Korrektsiooni käigus arvestatakse teostatavaid investeeringuid, muutusi elektri ülekandemahtudes, võrgukadusid ja muid elektrisüsteemi juhtimisega seotud tulusid-kulusid.

Eleringi võrgutasude suurenemine põhineb 96,7 protsendi ulatuses tehtavatele investeeringutele. Käesoleva aasta korrektsiooni teine suurem põhjus tuleneb muutunud kaoenergia hinnaregulatsioonist lähtuvalt „Elektrienergia võrgutasude arvutamise ühtne metoodika“ muudatustest, mille kohaselt on kaoenergia hinna aluseks Nord Pool Spot elektribörsi Eesti hinnapiirkonna elektri hinna ja võrgukadude koguse alusel arvutatud kaalutud keskmine hind eelneva 12 kuu jooksul. Seda tingib asjaolu, et võrguettevõtetel kaob alates järgmisest aastast ära võimalus osta elektrit reguleeritud hinnaga ja võrgukadude katteks vajaliku elektri eest tuleb hakata maksma turuhinda. Kaoelektri turult ostmine mõjutab võrgutasude suurenemist 26,6 protsendi ulatuses. Täpsemat infot kaoenergia regulatsiooni muudatuse ja selle mõju kohta leiab võrguettevõtete ühisest pressiteatest.

Ülejäänud elektrisüsteemi juhtimisega seotud tulud-kulud vähendavad 23,3 protsendi ulatuses võrgutasude suurenemist 2013 aastal tänu Eleringi poolt piiriülese energiakaubandusega teenitud 3,2 miljoni euro suurusele tulule.

Eleringi taotluse kohaselt tõuseb keskmine võrgutasu alates järgmise aasta 1. jaanuarist 0,154 senti kilovatt-tunni koht. Eleringi hinnangul toob nimetatud korrektsioon kaasa elektriga seotud kulude suurenemise leibkonnale keskmiselt 41 senti kuus (lähtudes aastas tarbitavat elektri kogust 2500 kilovatt-tundi ning keskmisest võrgukaost jaotusvõrgus seitse protsenti).

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi sõnul põhineb tariifi suurenemine sisuliselt ainult investeeringumahtude kasvul lähtuvalt Eleringi poolt tehtavatest suurinvesteeringutest Eesti elektrisüsteemi arendamisse. Suuremad investeerimisprojektid on EstLink 2, avariielektrijaam ja Tartu-Viljandi-Sindi 330kV elektriliini ehitamine. „Järgmisel aastal investeerib Elering rekordilised 149 miljonit eurot. Tehtavad investeeringud vastavad varem kolmeaastases kavas fikseeritud tasemele,“ lisas Veskimägi.

Elering on Eesti elektrisüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne elektrivarustus. Varustuskindluse tagamiseks peab Elering üleval ja arendab siseriiklikku ülekandevõrku ja välisühendusi. Elering juhib reaalajas Eesti elektrisüsteemi, tagades ülekandevõrgu toimimise ning tasakaalu tootmise ja tarbimise vahel.

Taustainfo Eleringi võrgutasude korrektsiooni kohta leiab siit.