Dashboard!

Elering: Eesti elektrivarustuskindlus on järgmiseks kümneks aastaks tagatud

06.06.2012 14:57

Täna avaldatud Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse 2012. aasta aruande järgi on elektriga varustatus tarbijatele plaanitud võrgu ja tootmise investeeringute teostumisel järgmiseks kümneks aastaks tagatud. Suurem osa tarbitavast elektrist on kodumaist päritolu, tootmisvõimsusi on piisavalt, võrkude olukord on rahuldav ja elektriturg toimib hästi.

Avaldatud aruandes on vaadeldud Eesti varustuskindlust senise riigipõhise lähenemise asemel enam regionaalsest vaatepunktist lähtuvalt, kuna ühtne elektriturg ja riikidevahelised ühendused annavad lisaks Eestis asutavatele tootmisvõimsustele täiendavaid võimalusi tarbijate elektrivarustuse tagamisel.

Eleringi prognoosi kohaselt kasvab elektritarbimise osakaal kogu energiatarbimises võrreldes muude energiakandjatega kiiremini, aastaseks kasvuks jääb keskmiselt 2,4% ning tõenäoline aastas tarbitav elektrikogus 2025. aastal on 11,9 TWh. Arvestades eelnevaid tarbimise prognoose on elektri tootmisvõimsused Eestis järgmiseks kümnendiks piisavad, et tagada tarbijate varustamine elektriga nii tiputarbimise ajal kui ka ekstreemsete ilmastikuolude korral.

2012. aasta aprillikuu seisuga oli Eesti elektrisüsteemiga ühendatud 184 MW tuuleelektrijaamasid, 584 MW koostootmisjaamasid ning 1800 MW muid elektrijaamasid. Eleringile on praeguseks teada antud 341 MW ulatuses uute tootmisvõimsuste lisandumisest, millest suurimaks on Auvere Elektrijaam võimsusega 274 MW. Eelmise aastaga võrreldes on olulisemateks muutusteks Narva Elektrijaama otsus tuua teise uue põlevkivi ploki ehitamine ühe aasta võrra lähemale s.o. aastasse 2019. Eleringile teadaolevalt võib täiendavalt lisanduda 416 MW ulatuses tootmisvõimsusi, kuid elektritootjad ei ole nende jaamade ehitamist veel otsustanud.

Samal ajal on pikemas perspektiivis ette näha muutusi kasutatavate tootmisvõimsuste osas, kuna osa täna töös olevaid suuri elektrijaamasid on lähedal oma eluea lõpule.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi sõnul on üks võimalik arengustsenaarium Eesti majandusarengut toetava energiavarustuskindluse tagamisel mitte arvestada ainult elektritootmist Eestis, vaid aktsepteerida osa tarbimise katmist ka ühenduste põhiselt elektriimpordiga teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Seda juhtudel, kui sealsed elektrijaamad suudavad pakkuda turule odavamat elektrit. Ideaalis võiks Eesti olla turupõhiselt elektrit eksportiv süsteem, sest ühendusvõimsused on selleks piisavad. „Osaliselt ühendustele tugineva varustuskindluse absoluutne eeldus on Balti riikide Venemaa ühendatud elektrisüsteemiga sünkroontööst lahti sidumine ja ühinemine Kesk-Euroopa sagedusala ja üleeuroopalise elektrituruga,“ lisas Veskimägi.

Eleringi suurimad investeeringuobjektid Eesti elektritarbijate varustuskindluse tagamiseks lähimal viiel aastal on Kiisale Avariireservelektrijaama ehitamine, Aruküla 330 kV alajaama ehitamine, EstLink2 rajamine ning Tartu-Viljandi-Sindi õhuliini rekonstrueerimine.

Varustuskindluse aruandega 2012 saab tutvuda siin.

Aruande esitlemisel ettekantud esitlused ja pildid sündmusest leiab siit.