Dashboard!

Elering avaldas analüüsi Eesti elektritootmise arengutest 2030+

15.05.2014 08:34

Eleringi toimetiste sarjas ilmus koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ning Taani konsultatsioonifirmaga Ea Energy Analyses valminud analüüs Eesti pikaajaliste elektritootmise stsenaariumide kohta.

Uuring vaatleb Eesti elektritootmise erinevaid stsenaariumeid aastani 2030, visiooniga kuni 2050. Töö koostamise eesmärk oli modelleerida erinevaid elektrimajanduse arengustsenaariumeid koostatava uue Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ tarbeks.

Modelleeritud stsenaariumid kinnitavad, et kodumaiste tootmis- ja ülekandevõimsuste koosmõjus on Eesti tarbijate varustuskindlus pikaajaliselt tagatud. Kodumaise tootmisvõimsuse 110 protsendi olemasolu nõude säilitamine Eesti tiputarbimise suhtes pärast 2024. aastat lisab iga tarbitava megavatt-tunni hinnale ligikaudu kuus eurot.

Analüüs viitab tulevikus energiakulude osakaalu vähenemisele Eesti leibkonna eelarves. Energiakulude kasv jääb hinnanguliselt väiksemaks kui Eesti majanduskasvust tingitud elatustaseme tõus.

Elektritootmise subsiidiumid on vajalikud ainult selliste stsenaariumide korral, kus tarbijate elektriga varustamisel ei arvestata impordivõimalusega. Impordivõimaluste arvestamisel on ka elektrisüsteemi kõige keerulisemate häiringute korral tarbijate varustuskindlus tagatud, kui Eestis on võimalik igal hetkel kasutada orienteeruvalt 1000 megavati ulatuses tootmisvõimsust.

Eesti elektriühendused teiste riikidega on praeguste plaanide realiseerumisel piisavad kuni 2035. aastani, tagades tarbijate varustatuse. Edasi muutub sõltuvalt stsenaariumist sotsiaal-majanduslikult tasuvaks täiendavate ülekandevõimsuste rajamine Eesti ja Soome vahele.

Uute elektrijaamade tootmise omahind on oluliselt kõrgem praegustest elektrituruhindadest, jäädes vahemikku 50-70 eurot megavatt-tunni kohta ja kondensatsioonelektrijaama puhul vahemikku 70-100 eurot megavatt-tunni kohta.

Analüüsiga on võimalik lähemalt tutvuda siin.