Liigu edasi põhisisu juurde

Elering allkirjastas Euroopa Komisjoniga Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnector uuringute rahastamiskokkuleppe.

Euroopa Liit toetab Balticconnectori ehitusega seotud uuringuid Euroopa ühendamise rahastu (Connecting Europe Facility - CEF) energiaprogrammist. CEF katab uuringute kulud 50 protsendi ehk kuni 5,4 miljoni euro ulatuses. Toetus jagatakse Eesti ja Soome gaasi süsteemihaldurite vahel.

„Balticconnector, mis ühendab füüsiliselt Eesti ja Soome gaasivõrgud, on oluline gaasi varustuskindluse parandamise seisukohalt nii Eestis, Soomes kui ka Balti riikides laiemalt. Samuti annab Balticconnector tõuke ühtse Balti-Soome gaasituru tekkeks. Elering töötab selle nimel, et taotlus ühenduse ehituse rahastamiseks sisse anda veel sellel aastal,“ kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Uuringute etapis viiakse läbi ärilised analüüsid Balticconnectori majandusliku mõju hindamiseks, koostatakse maismaale rajatavate gaasitrasside ja kompressorjaamade projektid, toimub merealuse osa keskkonnamõjude hindamine ning tehakse täiendavad ehitusgeoloogilised ja geodeetilised uuringud. Samuti viiakse läbi ehitushanked Balticconnectori rajamiseks.

Koos uuringute rahastamiskokkuleppe allkirjastamisega sõlmisid Eesti ja Soome gaasi süsteemihaldurid omavahelise koostööleppe uuringute etapi töökorralduse kohta. Valminud ja avalikule väljapanekule on suunatud Balticconnectori mereosa keskkonnamõjude hindamise aruanne.

Gaasiinfrastruktuuri projekt Balticconnector koosneb kolmest osast: 47-kilomeetrisest maismaatorustikust Kiilist Kersaluni Eestis, 80-kilomeetrisest merealusest gaasitorust Pakri poolsaarelt Inkooni Soomes ja 22-kilomeetrisest maismaatorustikust Inkoost Siuntioni. Mõlemale poole Soome lahte rajatakse kompressorjaamad. Balticconnectori ülekandevõimsus on 7,2 miljonit kuupmeetrit maagaasi ööpäevas.

Kaasrahastatud_EL_poolt._logo_520x73.png

Seotud teemad