Liigu edasi põhisisu juurde

Elektri sisemaine tarbimine kasvas mais aastatagusega võrreldes kaks protsenti 620 gigavatt-tunnini, tootmine seevastu kahanes neli protsenti 892 gigavatt-tunnini.

Peamiseks tarbimise kasvu põhjuseks võib pidada eelmise aasta maiga võrreldes ligi kaks kraadi jahedamat õhutemperatuuri. Viimati kasvas kuine tarbimismaht aastases arvestuses eelmise aasta augustis.

Kuigi Eesti elektritoodang tänavu maikuus vähenes, oli see suurem kui näiteks eelmise aasta detsembris või tänavu veebruaris. Selle aasta viie esimese kuu kokkuvõttes jäi elektritoodang siiski 16 protsendiga aastataguse perioodi näitajale alla.

Hoolimata tootmise vähenemisest, püsib Eesti elektrisüsteemi bilanss jätkuvalt positiivne ehk Eesti ekspordib elektrit. Maikuu elektribilansi alusel ületas tootmine sisemaist tarbimist 44 protsenti, andes elektribilansi ülejäägiks ehk netoekspordiks 271 gigavatt-tundi.

Taastuvenergiat toodeti eelmisel kuul kokku 86 gigavatt-tundi ehk möödunud aasta sama perioodiga võrreldes ühe protsendi võrra rohkem. Elektri tootmine tuuleelektrijaamades suurenes ning tootmine hüdroenergiast ja biomassist vähenes. Taastuvenergia moodustas elektri kogutarbimisest 12,2 protsenti.

Lätis kahanes elektritootmine maikuus aastases arvestuses 47 protsenti, moodustades kokku 402 gigavatt-tundi. Tarbimine vähenes kaks protsenti 547 gigavatt-tunnini. Toodangu vähenemisele avaldas kõige enam mõju tootmismahtude langus hüdroelektrijaamades (-65 protsenti), mille põhjustas Daugava jõe vähene vee juurdevool. Läti elektribilansi puudujääk moodustas mais kokku 145 gigavatt-tundi, samas kui aasta tagasi oldi ligi 200 gigavatt-tunniga ülejäägis ehk eksportiv elektrisüsteem.

Leedus vähenes maikuu elektritoodang võrreldes sama perioodiga möödunud aastal 10 protsenti ja ulatus kokku 137 gigavatt-tunnini. Sisemaine tarbimine suurenes seevastu kaks protsenti 829 gigavatt-tunnini. Seega suutis Leedu sisemaine toodang katta vaid 17 protsenti tarbimisest.

Baltikumi summaarne elektritarbimine kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ühe protsendi võrra, moodustades kokku 1996 gigavatt-tundi. 565 gigavatt-tundi Baltikumi elektritarbimisest kaeti odavama imporditud elektriga Põhjamaadest ja kolmandatest riikidest.

Põhjamaades toodeti tänavu maikuus viis protsenti rohkem elektrit kui aasta tagasi samal ajal. Kasv tugines eelkõige Norra elektritoodangu 15-protsendilisele suurenemisele. Tarbimine kasvas Põhjamaades samal ajal kaks protsenti. Põhjamaade elektribilanss oli maikuu kokkuvõttes jätkuvalt positiivne – summaarne tootmine ületas tarbimist 0,6 teravatt-tunni ulatuses. Norra ja Rootsi olid elektrit eksportivad, Soome ja Taani aga elektrit importivad süsteemid.

Elektrisüsteemi maikuu täispika kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.