Dashboard!

Kuidas kujuneb elektrihind?

Elektrienergia hind, nii nagu iga teisegi turul kaubeldava kauba hind, kujuneb nõudluse ja pakkumise suhtena. Erinevalt tavalisest poeletilt leitavast kaubast on elektrienergia ainulaadne kaup, millele on iseloomulikud järgmised omadused:

  • Elektrit tarbitakse ja toodetakse järjepidevalt, igal ajahetkel;
  • Elekter tarbitakse samal ajahetkel, kui see toodetakse;
  • Elektrit ei ole võimalik salvestada suurtes kogustes viisil, mis oleks majanduslikult otstarbekas;
  • Elektritarbimine sõltub ajast ja see on iseloomustatav tarbimismustriga: päev/öö, nädalavahetus, aastaaeg, aasta;
  • Elektrienergiat ei ole võimalik jälitada, st välja uurida, millises jaamas toodeti tarbijani jõudnud elektrienergia;
  • Alati on olemas võimalus elektrisüsteemi suureulatuslikeks avariideks, millega peab elektrisüsteemi juhtimisel arvestama.

Peamiseks elektrienergia hinda mõjutavaks teguriks avatud elektriturul ja elektribörsil on piisavate tootmisvõimsuste ning elektriühenduste olemasolu, et tagada elektri liikumine nii siseriiklikult kui naaberriikidega. Lisaks neile on aga veel mitmeid teisi tegureid, mis mõjutavad elektrienergia hinna kujunemist lühemas ja pikemas vaates.

Millised tegurid mõjutavad elektrienergia hinda tulevikus?


 

Tarbimine

Üks peamisi faktoreid, mis määrab elektrienergia hinna, on tarbimine ning praeguste prognooside kohaselt kasvab maailma kogu energiatarbimine 2035. aastaks võrreldes 2012. aastaga 40%. Pikemas perspektiivis mõjutavad tarbimist aga majanduslik olukord, inimeste käitumisharjumused kui ka tehnoloogia areng.

Ülekandevõimsused

Eestil on praegu elektriühendused nii Venemaa kui Lätiga. Soomega ühendavad meid alalisvooluühendused EstLink 1 ja EstlLink 2, mille võimsused on vastavalt 350 MW ja 650 MW. Tänu ühendustele saavad elektri tootjad ja tarbijad osta ning müüa elektrit oluliselt suuremal Põhja – Balti turul. See aga tähendab suurenenud konkurentsi ning nii on tarbijatele tagatud parim elektrihind. Tugevam ühendus Põhjamaadega ning erinevate tootmisliikide kasutamine toob kaasa ka ühtlasema hinnataseme.

Lisaks on Balti riikides valmimas ka Leedu–Rootsi vaheline ühendus NordBalt (2016), Eesti–Läti 3. liin (2020) ning Leedu–Poola vaheline LitPol (2020), mis aitavad oluliselt kaasa kogu regiooni ühendamisele Euroopa Liidu ühise elektrituruga.

Investeeringud uutesse tootmisvõimsustesse

Lisaks piisavatele riikidevahelistele ülekandevõimsustele on elektrienergia hinna kujunemisel oluline roll ka investeeringutel uutesse tootmisvõimsustesse kogu regioonis. Näiteks prognoositakse Läänemere regioonis aastatel 2012-2025 massilisi investeeringuid päikese- ja tuuleenergiasse. Fossiilsetest kütustest kasvab maagaasi osakaal ning hoolimata Saksamaa otsusest sulgeda tuumajaamad, nähakse ka selle kütuse põhisel elektritoomisel perspektiivi. Näiteks Soomes lisandub 2015. aastaks 1600 MW tuumaenergiat, mis annab võimsuse kasvu ca 65%. Tuumaenergia kasuks on selle madal CO2 sisaldus, mistõttu on see väga konkurentsivõimeline ning katab elektrienergia baastarbimise. Olulise tootmisvõimsuse lisandumisena saab välja tuua ka Eesti Energia ehtitataval 2015. aastaks valmiva uue 270 MW põlevkiviploki.

Uute tootmisvõimsuste seisukohalt saabki tuleviku peamiseks väljakutseks olema investeerimiskeskkonna atraktiivseks ja turupõhiseks muutmine. Selle tähtsust on rõhutanud ka Euroopa Energiapoliitika Teekaart kuni aastani 2050.

Ilmastikuolud

Uute investeeringute kõrval on elektrienergia hinna kujunemisel oluline roll ka regioonis valitsevatel ilmastikuoludel, Põhjamaade puhul on selleks eelkõige hüdroenergiast tootmise võimalus. Täna on hüdroenergiast toodetud elektrienergia kõige odavam, mistõttu on sellel tugev mõju kogu Põhjamaade regiooni elektrihinnale. Näiteks oli 2012. aasta suvel Norra ja Rootsi hüdroressursside tase võrreldes varasemate aastatega oluliselt kõrgem, mis tõi kaasa elektrihinna märgatava languse Põhjamaade hinnapiirkondades, kus hind langes viimase 10 aasta madalaimale tasemele jäädes mõnel nädalal alla 10 EUR/MWh kohta.

Kliimapoliitika ja Euroopa Liidu heitmekaubanduse reeglid

Euroopa Liidu kliimapoliitika üheks väljundiks on elektritoomise käigus emiteeritud CO2 heitmete maksustamine. Samaaegselt elektrituru avanemisega 2013. aasta alguses muutuvad Euroopa Liidu heitmekaubanduse reeglid — fossiilkütustest elektri tootjad peavad hakkama ostma heitmekvooti, siiani saavad nad valdava osa oma kvoodist tasuta.

Näiteks kvoodi hinna 25 EUR/t juures lisandub põlevkivist toodetud MWh-i elektrienergia hinnale 25 eurot, mis teeb kodumaisest energiaressursist elektri toomise äärmiselt tundlikuks heitmekvoodi hinnale.

Kvoodi hinnaprognoos on 15-25 EUR/t, mis tähendab, et põlevkivielektri tootmine võib kallineda 40-60%. Euroopa Liidu kliimapoliitika ja heitmekaubanduse kohta saab täpsemalt lugeda Euroopa Komisjoni veebilehelt.

Kütuste hinnad

Euroopa kliimapoliitika kõrval mõjutavad maailmaturu kütuste hinnad (primaarenergiaressursid) nii investeeringuid uutesse toomisseadmetesse kui ka elektrienergia hinda otseselt.

Elektrituru tulevikutehingute hindade kohta leiab infot www.nasdaqomxcommodities.com.