Dashboard!

Elektri tarbimine kasvas eelmisel aastal neli protsenti

05.02.2013 08:42

Elektritarbimine ulatus eelmisel aastal koos võrgukadudega kokku 8,1 teravatt-tunnini, mis on neli protsenti enam kui 2011. aastal.

Elektri tarbimise kasvu peamisteks põhjusteks võib pidada majanduskasvu, samuti oli talveperioodi keskmine õhutemperatuur eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kahe kraadi võrra madalam ning tarbimise kasvu soosisid ka soodsamad hinnad elektriturul.

Kõige kiirem oli kasv detsembris – tarbimine kasvas siis aastases võrdluses 16 protsenti 858 gigavatt-tunnini. Detsembris oli õhutemperatuur koguni üheksa kraadi madalam kui aasta varem. Kogu neljanda kvartali oli tarbimine tõusutrendis ning aastases võrdluses kujunes kasvuks üheksa protsenti.

Kõige kõrgem oli tarbimise tase eelmise aasta 6. veebruari hommikul, kui viieminutilisel perioodil kujunes tipukoormuseks 1572 megavatti.

Elektri tootmine vähenes eelmisel aastal kaheksa protsenti 10,5 teravatt-tunnini. Tootmise languse põhjusteks olid nii ekspordi langus kui ka soodsamad elektrienergia impordivõimalused, mille tingis Põhjamaades ja Lätis toodetud soodsa hinnaga hüdroenergia.

„Möödunud aasta kinnitas viimaste aastate elektritootmise-tarbimise trendi Balti riikides, kus Eesti ekspordib, Läti on väikeses ja Leedu suures defitsiidis. Aga see on turupõhine defitsiit, sest Lätis ja Leedus on tootmisvõimsusi küll, kuid neid polnud majanduslikel põhjustel mõistlik käivitada. See ongi näide ühendatud regionaalse turu kasust nii tarbijatele kui tootjatele. Varustuskindluse regionaalne käsitlus võrreldes riigipõhise lähenemisega tagada tarbimine igal ajahetkel elektrijaamaga oma „tagahoovis“, on tarbijatele odavam ja turvalisem,“ kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Lätis jäi elektri tootmine eelmisel aastal 2011. aasta tasemele, ulatudes 5,5 teravatt-tunnini. Seejuures kasvas Daugava hüdroelektrijaamade kaskaadi toodetud elektrienergia kogus 28 protsenti. Sisemaine elektritoodang võimaldas 2012. aastal katta ligi 77 protsenti Läti elektritarbimisest ning riik pidi importima elektrit 1,65 teravatt-tunni ulatuses. Läti koguimpordist moodustas import Eesti kaudu 53 protsenti, ülejäänud 47 protsenti imporditi Leedu turuosalistelt.

Leedus toodeti 2012. aastal üks protsent vähem elektrienergiat kui aastatagusel perioodil ehk kokku 3,7 teravatt-tundi. Leedu elektri tootmine võimaldas 2012. aastal katta vaid 36 protsenti elektritarbimisest ning aasta kokkuvõttes kujunes elektribilansi puudujäägiks 6,6 teravatt-tundi. Leedu koguimpordist moodustas import Eesti kaudu ligi 19 protsenti ja import Läti kaudu 22 protsenti. Leedu import kolmandatest riikidest moodustas 59 protsenti koguimpordist.

Kogu Baltikumi arvestuses kasvas elektri tarbimine kaks protsenti ja kolme riigi summaarne elektrienergia defitsiit oli 2012. aastal kokku 5,9 teravatt-tundi. Defitsiit moodustas kogu Balti riikide aasta tarbimisest 23 protsenti.

Põhjamaades kerkis elektri tootmine mullu seitse protsenti, seda tänu kasvule Norras ja Rootsis. Soomes ja Taanis tootmine vähenes. Põhjamaad eksportisid elektrit aasta jooksul kokku 15,8 teravatt-tundi. Elektrienergia ülejääk eksporditi peamiselt Saksamaale ja Hollandisse.

Soomes ulatus elektri tootmine eelmisel aastal 65,7 teravatt-tunnini ja tarbimine 82,9 teravatt-tunnini. Seega oli Soome tarbimine üle 10 korra suurem Eesti võrreldavast näitajast.

Eesti eksportis möödunud aastal elektrit 4,8 teravatt-tundi ja importis 2,7 teravatt-tundi. Eksport kahanes aastases arvestuses kuus protsenti ja import kasvas 63 protsenti. Läti osa oli ekspordis 49 protsenti, Leedu osa42 ja Soome osa üheksa protsenti. Elektri impordist pärines 61 protsenti Soomest, 21 protsenti Leedust ja 19 protsenti Lätist.

Füüsilise transiidina läbis möödunud aasta jooksul Eesti elektrisüsteemi 2,55 teravatt-tundi elektrit, mis on 71 protsenti enam võrreldes 2011. aastaga.

Elektrisüsteemi eelmise aasta täispika kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.