Liigu edasi põhisisu juurde

Eesti elektrijaamade märtsikuu elektritoodang kasvas aasta varasemaga võrreldes 55 protsenti 1039 gigavatt-tunnini.

Fossiilsetest kütustest toodetud elektri kogus oli 57 protsenti ja taastuvenergia kogus 41 protsenti suurem kui aasta tagasi samal ajal. Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaaluks sisemaise tarbimise arvestuses kujunes märtsis 17 protsenti.

Elektritarbimine kasvas märtsis aastases võrdluses ühe protsendi, moodustades 779 gigavatt-tundi. Elektritootmine ületas elektritarbimist 260 gigavatt-tunniga ehk kolmandiku võrra.

Elektri kaubanduslik import vähenes möödunud aasta märtsi 599 gigavatt-tunnilt 93 gigavatt-tunnile tänavu märtsis. Seejuures enam kui pool sellest imporditi tänavu Lätist. Elektri kaubanduslik eksport kahanes 29 protsenti 342 gigavatt-tunnile. Elektrit eksporditi Lätti ja Soome peaaegu võrdsetes osades. Eelmise kuu kokkuvõttes oli Eesti elektrikaubandusbilanss 249 gigavatt-tunniga ülejäägis.

Lätis moodustas märtsikuu toodang kokku 949 gigavatt-tundi, mis teeb eelneva aasta perioodiga võrreldes kasvuks 64 protsenti. Toodangu kasvu põhjustas tavapärasest suurem kogus hüdroenergiat, mis andis eelmisel kuul kolmveerandi Läti elektritoodangust.

Leedus kasvas toodang 13 protsenti 203 gigavatt-tunnini ja tarbimine ühe protsendi 874 gigavatt-tunnini. Baltimaades kokku suurenes toodang 53 protsenti ja tarbimine ühe protsendi. Kolme riigi elektribilanss oli 108 gigavatt-tunni ulatuses puudujäägis. Puudujääk moodustas viis protsenti kogutarbimisest.

Põhjamaade elektritoodang vähenes ühe protsendi, kuid tarbimine vastupidiselt kasvas ühe protsendi võrra. Kuu kokkuvõttes eksportisid Põhjamaad 567 gigavatt-tundi elektrit.

 

 

    Seotud teemad