Dashboard!

Baltikumi süsteemihaldurite vaheline ebabilansi selgitamise leping

Baltikumi omavaheline ebabilansi jaotamise metoodika ja detailsema andmevahetuse kohta sõlmisid Baltikumi süsteemihaldurid täiendava omavahelise bilansiselgituse lepingu.

Lepingu alusel:

1. Iga süsteemihaldur esitab igal tööpäeval eelmise päeva kauplemisperioodide lõikes järgmised bilansiselgituseks vajalikud andmed teistele süsteemihaldurite (MWh):

  • Piiriülesed* määratud tarned (Elspot + Elbas);
  • Piiriülesed* reguleerimistarned ning avariireservide käivituse tarned;
  • Piiriülesed* mõõdetud tarned mõõtepunktiti;
  • Süsteemi piiriülese ebabilansi koguse.

Piiriülesed andmed sisaldavad elektrisüsteemide vahelduvvoolu bilansi andmeid.

2. Elering on Baltikumi elektrisüsteemide Selgituse Koordinaator ning arvutab ja edastab osapooltele pärast andmete laekumist igal tööpäeval eelmise päeva kauplemisperioodide lõikes Baltikumi summaarse ebabilansi ja kulude jaotuse.

3. Kui andmetes on olnud korrektsioone, tuleb pooltel edastada korrigeeritud info esimesel võimalusel. Bilansiaruanded loetakse lõplikuks järgmise kalendrikuu kolmandal tööpäeval.

4. Omavahelise arvelduse aluseks on kalendrikuu, sh bilansiaruanded on koostatud CET ajas. Kogused arvutatakse kWh täpsusega.

5. Selgituse koordinaator koostab kalendrikuu bilansiaruanded ja vastavad aktid järgmise kalendrikuu kolmandal tööpäeval.

Kulude jaotus ning süsteemide avatud tarne hind kujuneb järgmiselt:

  • Baltikumi summaarne ebabilansi kulu, mis arveldatakse süsteemivälise avatud tarnija INTER RAO Lietuva’ga, jaotatakse Baltikumi süsteemihaldurite vahel proportsionaalselt süsteemide vahel, kelle eksimus oli samas suunas kogu Baltikumi ebabilansiga.
     
  • Kui Baltikumi elektrisüsteemidest vähemalt ühe elektrisüsteemi ebabilanss on vastassuunas teistele ehk tasakaalustab kogu summaarset Baltikumi ebabilanssi, siis ostab või müüb vastav süsteemihaldur teistele Baltikumi süsteemihalduritele oma ebabilansi Baltikumi Elspot hinnapiirkondade aritmeetilise keskmise hinna alusel.
     
  • Iga Baltikumi elektrisüsteemi jaoks kujuneb lõplik piiriülene avatud tarne hind kaalutud keskmisena kahest eelmisest komponendist – osakaal süsteemivälise avatud tarnija kuludest ning osakaal Baltikumi siseselt saldeeritud kuludest.