Dashboard!

Avariireservelektrijaamad

Investeeringu algus 2011-07-01

Investeeringu lõpp 2014-07-02

Kogumaksumus ca 135 000 000 EUR

Selleks, et tagada elektrivarustus ka avarii olukorras, rajas Elering avariirservelektrijaamad (AREJ-d) Kiisal, mis peavad olema kiiresti käivitatavad ning hästi reguleeritavad - Eleringi kohustus on katta riigi kõige suurema elektritootmisüksuse väljalangemisel puuduv võimsus vähemalt 15 minutiga.

Kuni AREJ-de valmimiseni Eestis selliseid kiirestikäivituvaid elektrijaamu ei olnud ja Elering ostis vajadusel reservenergiat Läti elektritootjalt Latvenergo. Olukorras, kus nii Läti kui ka Baltikum tervikuna on sügavas tootmise defitsiidis, on avariireservi hoidmine Eestis siiski kasulikum ja kindlam.

 Kiisa avariireservelektrijaam

Eleringi avariireservelektrijaamad (AREJ I ja AREJ II) Kiisal

Avariireservelektrijaamade koondvõimsuseks on ca 250 MW - 110 MW-ne AREJ I valmis aastal 2013 ja AREJ II võimsusega 140 MW valmis 2014 juulis. Hange kuulutati välja 2010. aasta lõpus ja selle võitis Wärtsilä Finland Oy. Projekti kogumaksumus oli ligikaudu 135 miljonit eurot, investeeringuid elektrivõrgu arendamiseks ja varustuskindluse tagamiseks rahastati võrgutariifi kaudu.

Avariireservelektrijaamad on mõeldud ainult avariireserviks ja igapäevaselt nad ei tööta ning turule elektrit ei tooda, kuid neil peab olema pidev valmisolek avarii korral koheselt reageerida. Kolme viimase aasta statistika kohaselt on Eestis avariireservi vaja ca 200 tundi aastas.

Tavapäraselt kasutatakse avariireservi hoidmiseks kiiresti käivituvaid elektrijaamu nagu hüdroelektrijaamad, gaasiturbiinelektrijaamad ja kolbmootorite baasil töötavad elektrijaamad.

Eleringi tellitud uuringu kohaselt oli avariielektrijaamade rajamiseks sobivaim koht Kiisa 330 kV alajaama piirkond. Selle piirkonna eelisteks on Kiisa alajaama tugevad ühendused kõrgepingeliinide kaudu teiste sõlmalajaamadega üle Eesti (Rakvere, Paide, Narva, Harku jne). Tänu tugevatele ühendustele Harjumaa ja Tallinna alajaamadega aitavad avariireservelektrijaamad tõsta ka Eesti suurima tarbimisega piirkonna varustuskindlust.

Olulisemad tähtajad objekti valmimisel

  • 2014 juuli - valmis 140 MW AREJ II
  • 2014 jaanuar - 110 MW AREJ I on valmis avariiolukorras Eesti elektrisüsteemi toimimist tagama
  • 2013 märts - 110 MW AREJ I valmimine testimiseks
  • 2013 jaanuar - algavad AREJ I alamsüsteemide katsetused
  • 2012 august - esimeste ca 10 MW võimsusega mootori ja generaatori komplektide saabumine
  • 2012 juuni - avariireservelektrijaama esimese mootorihoone valmimine
  • 2011 detsember - AREJ ehituslubade väljastamine
  • 2011 juuni - hanke lõpp
  • 2010 oktoober - hanke algus
  • 2010 juuni - Tagamaa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heakskiitmine

 

Euroopa Investeerimispanga laenuallkirjastamine ja AREJ külastus 11.06.2014 (4)

Avariireservelektrijaama aerofotod (7)

Fotode autoriõigus: Elering / Margus Vilisoo

AREJ tehnilised pildid (18)

Tööde ajakava ning jaama plaan ja 3D pildid (8)

Nimi: Kirjeldus: Üleslaadimise kuupäev: Suurus:
Eleringi animatsioon Projekti tutvustav videoklipp 12.06.2012 45831.14 KB
Wärtsilä animation Jaama ehitaja Wärtsilä poolt loodud projekti tutvustav videoklipp 12.06.2012 48419.80 KB
Ülevaade projektist ja huvitavaid fakte Kokkuvõttev info ja huvitavad faktid projektist 12.06.2012 403.41 KB