Selleks, et tagada elektrivarustus ka avarii olukorras, rajab Elering kahe plokiga elektrijaama, mis peab olema kiiresti käivitatav ning hästi reguleeritav - Eleringi kohustus on katta riigi kõige suurema elektritootmisüksuse väljalangemisel puuduv võimsus vähemalt 15 minutiga.

Hetkel Eestis selliseid kiirestikäivituvaid elektrijaamu ei ole. Selleks, et elektrisüsteemi stabiilsus oleks tagatud ka avarii korral, on Elering sõlminud avariireservi hoidmiseks kuni 2013. aastani lepingu Läti põhivõrguettevõttega (Latvenergo). Olukorras, kus nii Baltikum tervikuna kui ka Läti on sügavas tootmise defitsiidis, on avariireservi hoidmine Eestis kasulikum ja kindlam.

Kiisa avariireservelektrijaama 3D mudelid

Avariireservelektrijaama võimsuseks on kavandatud ca 250 MW - esimene plokk 110 MW ulatuses valmib aastal 2013 ja teine plokk võimsusega 140 MW aastal 2014. Hange kuulutati välja 2010. aasta lõpus ja selle võitis Wärtsilä Finland Oy. Projekti kogumaksumus on ligikaudu 135 miljonit eurot, investeeringuid elektrivõrgu arendamiseks ja varustuskindluse tagamiseks rahastatakse võrgutariifi kaudu.

Avariireservelektrijaamad on mõeldud ainult avariireserviks ja igapäevaselt nad ei tööta ja turule elektrit ei tooda, kuid neil peab olema pidev valmisolek avarii korral koheselt reageerida. Kolme viimase aasta statistikakohaselt on Eestis avariireservi vaja ca 200 tundi aastas.

Tavapäraselt kasutatakse avariireservi hoidmiseks kiiresti käivituvaid elektrijaamu nagu hüdroelektrijaamad, gaasiturbiinelektrijaamad ja kolbmootorite baasil töötavad elektrijaamad.

Eleringi tellitud uuringu kohaselt on avariielektrijaama rajamiseks sobivaim koht Kiisa 330 kV alajaama piirkond. Selle piirkonna eelisteks on Kiisa alajaama tugevad ühendused kõrgepingeliinide kaudu teiste sõlmalajaamadega üle Eesti (Rakvere, Paide, Narva, Harku jne). Tänu tugevatele ühendustele Harjumaa ja Tallinna alajaamadega, aitab planeeritav avariireservelektrijaam tõsta ka Eesti suurima tarbimisega piirkonna varustuskindlust.

Olulisemad tähtajad objekti valmimisel

• 2010 juuni - Tagamaa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heakskiitmine
• 2010 juuli - avariireservelektrijaama rajamiseks konsultatsiooni töövõtulepingu sõlmimine
• 2010 oktoober - avariireservelektrijaama ehitamiseks hanketeate avalikustamine
• 2011 jaanuar - Tagamaa detailplaneeringu kehtestamine
• 2011 jaanuar - pakkujate kvalifitseerimine
• 2011 jaanuar - avariireservelektrijaama hankedokumendid ettevalmistatud
• 2011 aprill - avariireservelektrijaama pakkumuste esitamine
• 2011 juuni - avariireservelektrijaama rajamiseks töövõtulepingu allkirjastamine
• 2011 detsember - avariireservelektrijaama ehituslubade väljastamine
• 2012 juuni – avariireservelektrijaama esimese mootorihoone valmimine
• 2012 august - esimeste ca 10 MW võimsusega mootori ja generaatori komplektide saabumine
• 2013 jaanuar - algavad avariireservelektrijaama esimese ploki (Kiisa AREJ I) katsetused
• 2013 märts - avariireservelektrijaama esimene 110 MW plokk on valmis avariiolukorras Eesti elektrisüsteemi toimimist tagama

Info Kiisa avariireservelektrijaama ohutusabinõudest ja võimalike õnnetuste ärahoidmisest