Dashboard!

Alustati uuringuga LNG kasutamiseks katlamajades

13.02.2012 11:43

Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituut, Elering ja Eesti AGA algatasid uuringu analüüsimaks võimalusi vedelkütustel töötavate katlamajade üleviimiseks veeldatud maagaasi (LNG) kasutamisele.

Uuringu algatamise ajend tuleneb ümberkorralduskavadest õli tootmisel põlevkivist, mille tulemusena võib põlevkiviõli konkurentsivõime katlakütusena väheneda. Põlevkiviõli on seni olnud olulisel kohal soojatootmisel piirkondades, mis asuvad maagaasivõrgustikust eemal, ning see tingib strateegilise vajaduse uue lahenduse väljatöötamiseks.

Uuringu läbiviija, TTÜ Soojusjõuseadmete õppetooli professori Andres Siirde sõnul sisaldab Eesti põlevkiviõli tootjate üldjoontes tervitatav strateegiline kava alustada mõne aasta pärast põlevkiviõlist mootorikütuste tootmist paraku ka halba uudist senistele põlevkiviõli tarbijatele. Nimelt on selge, et keskendumine mootorikütuste tootmisele vähendab märgatavalt põlevkiviõli kättesaadavust katlakütusena ning tõstaks seetõttu toasooja hinda. Professor Siirde sõnul on Eestis sadu katlamaju, mille ainsaks kütuseks on põlevkiviõli. “Veeldatud maagaasil on nii tehniliselt kui ka majanduslikult suur potentsiaal põlevkiviõli asendada. Käesoleva uuringuga selgitame välja, milliseid muudatusi tuleks uuele kütusele ümberlülitumiseks katlamajades teha, milline saab välja nägema veeldatud gaasi tarneahel ning milline oleks ümberkorralduste majanduslik efekt,” lausus Siirde.

Elering on uuringu teostamise initsiaator, kuna vastavalt Eesti gaasituru arendamise raportile on muude tegevuste hulgas oluline välja selgitada maagaasi täiendava nõudluse võimalikud allikad Eesti siseturul.
“Kindlasti suudab veeldatud maagaas pakkuda Eestis uusi lahendusi,” sõnas Eleringi maagaasi ärisuuna juht Janek Parkman “Ühest küljest peab veeldatud kujul Eestisse imporditav maagaas hakkama konkureerima torugaasiga. Teisalt on sellel potentsiaali konkureerida vedelkütustega nii energiatootmisel kui ka mere- ja maismaatranspordis,” lisas ta.

AS Eesti AGA osaleb uuringus tööstuspartnerina, kelle põhitegevusalaks on erinevate gaaside tootmine, transport, hoiustamine ja müük. Eesti AGA tegevjuht Andrus Lauri sõnul on neil pikaajaline kogemus erinevate tööstus- ja meditsiinigaaside tootmises ja transpordis. “Eesti AGA seni veel veeldatud maagaasiga Eestis ei kauple, kuid tahame selleks kindlasti valmis olla, kui Eestisse rajatakse veeldatud maagaasi terminal,” ütles Laur. “AGA on esimese ja seni ainukese Läänemere ääres asuva veeldatud maagaasi terminali rajaja ja omanik Nynäshamnis, Rootsis, ning me saame toetuda nii sealsele kui ka emafirma Linde ülemaailmsele veeldatud maagaasiga kauplemise kogemusele,” lisas Laur.

Pöyry Management Consultingu poolt koostatud Eesti gaasituru arendamise raport tõi välja, et siinse gaasituru arendamiseks tuleb ellu viia tervikpakett tegevusi. Eelkõige on vajalikud maagaasi ülekandevõrgu eraldamine Eesti Gaasist, alternatiivsete gaasitarnijate turule pääsu tagamine läbi veeldatud gaasi (LNG) terminali rajamise, maagaasi nõudluse suurendamine ning Baltikumi ja Soome gaasiturgude integreerimine. Tallinna Sadam ja Elering leppisid möödunud aasta detsembris kokku eeltööde tegemises Muuga sadamasse veeldatud maagaasi (LNG) Eestisse importiva terminali rajamiseks.