Elering esitas veebruaris 2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ametile taotluse, et saada hoonestusluba Eesti ja Soome vahelise kolmanda elektriühenduse rajamiseks randumiskohaga Loode-Eestis. Kolmas elektriühendus Soomega panustab täiendavalt varustuskindlusse, kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisse ning seob Balti riigid ja Põhjamaad senisest veel tihedamalt üheks turupiirkonnaks.
Praegu on Eestil kaks elektriühendust Soomega - EstLink 1 võimsusega 350 megavatti, mis algab Eestis Harku alajaamast ja valmis 2006. aastal ning EstLink 2 võimsusega 650 megavatti, mis on ülekandevõrguga ühendatud Püssi alajaamas ja valmis 2014. aastal.
EstLink 3 elektriühenduse rajamine koosneb kolmest osast:
-
merekaabli rajamine,
-
konverterjaamade rajamine mõlemal pool Soome lahte,
-
võrgutugevdusega seotud investeeringud Eesti ja Soome eri paigus (alajaamad/õhuliinid).
EstLink 3 planeeritav alalisvoolu ühendusvõimsus on 700 MW.
Miks EstLink 3 ühendust vaja on
EstLink 3 aitab ühtlustada elektrihinnad Eestis ja Soomes, võimaldades suuremat kogust Põhjamaade soodsat taastuvenergiat Eestisse tuua.
Samuti suurendab täiendav ühendus energiajulgeolekut ja varustuskindlust ning võimaldab anda hoogu taastuvenergia arendamisele, tagades, et toodetud energiat saab suuremas mahus riikide vahel transportida. Sellega aitab EstLink3 kaasa Euroopa Liidu ja Eesti rohe-eesmärkide saavutamisele.
Kuhu ja mida ehitatakse
EstLink 3 koosneb Eestit ja Soomet ühendavast alalisvoolukaabelliinist ning kaabli otstes paiknevatest konverterjaamadest. Eesti poolel koosneb kavandatav Estlink 3 alalisvoolu merekaablist, maismaakaablist, konverterjaamast potentsiaalse asukohaga Aulepa piirkonnas ning uuest 330-kilovoldisest õhuliinist maismaal, mis ühendab Estlink 3 olemasoleva 330-kilovoldise võrguga Lääne-Eestis.
Seoses EstLink 3 rajamisega tuleb tugevdada olemasolevat võrku. Selleks on vaja rajada Tallinnasse uus 110kV/330kV alajaam, mis ühendatakse uute 330 kV liinide abil Aruküla ja Kiisa 330 kV alajaamaga. Lisaks uute liinide ehitamisele rekonstrueeritakse olemasolevaid 330kV õhuliinid Kiisa - Rakvere, Rakvere - Püssi, Paide – Sopi ja Sopi – Sindi. Nimetatud liinide rekonstrueerimisel tõstetakse nendega ühistele mastidele paralleelselt kulgevaid 110 kV liine. Ühisriputus võimaldab vähendada mõju keskkonnale ning kokku hoida tulevikus trasside ja liinide hoolduskuludelt.
Projekti indikatiivne ajakava
Elering ja Soome ülekandevõrgu operaator Fingrid sõlmisid augustis 2021 eeluuringute läbiviimise kokkuleppe, et anda projektile tehnilise ja majandusliku teostatavuse hinnang. Selleks viiakse läbi erinevaid uuringuid, mis annavad vajaliku teabe ühenduse tehnilise teostatavuse osas, kas uus ühendus on ühiskonnale majandusliku kasulik ja mis on kaasnevad keskkonnamõjud.
28.06.2022 allkirjastasid Elering ja Fingrid Estlink 3 ühiste kavatsuste kokkuleppe, kus mõlemad ettevõtted võtsid mittesiduvad kohustused rajamaks Estlink 3 projekti aastaks 2035. Kokkuleppe kohaselt hõlmavad ühised tegevused nii tehnilisi küsimusi, vajalikke investeeringuid kui asjakohast ajagraafikut.
Investeerimisotsuseni jõuab Elering eeldatavalt 2026. - 2027. aastal, alles peale seda selgub, kas projekt viiakse ellu ja mis on ühenduse ehitamise aeg. Eelduslikult võiks uus ühendus valmida 2035. aastal.
Projekti rahastus
Estlink 3 ehituseks taotleb Elering Euroopa Liidu rahastust, et ehitamise kulu ei mõjutaks tarbija makstavat võrgutasu. Euroopa Komisjon on lülitanud EstLink 3 projekti Euroopa ühishuvi projektide nimistusse, mis loob eeldused Euroopa Liidu toetuse kaasamiseks.